Sotsiaalkindlustus

Igas ELi liikmesriigis on oma sotsiaalkindlustusseadused. Nendes õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused on kõigi konkreetses riigis töötavate inimeste (nii kohalike kui välismaalaste) jaoks ühesugused.

ELi eeskirjadega koordineeritakse aga riiklikke süsteeme, et inimesed, kes kolivad teise ELi liikmesriiki, ei kaotaks oma sotsiaalkindlustuskaitset (näiteks pensioniõiguseid ja ravikindlustust) ning neil oleks alati teada, millise riigi õigusakte nende suhtes kohaldatakse.

ELi eeskirjade kohaselt saavad iga isiku suhtes korraga kehtida ainult ühe riigi sotsiaalkindlustuseeskirjad - seega peavad nad sotsiaalmakseid maksma üksnes kõnealuses riigis.

Üldiselt kohaldatakse selle riigi seadusi, kus isik tegelikult töötab (töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana), ning maksed tuleb tasuda seal. Isiku elukoht (näiteks juhul, kui nad sõidavad tööle teisest riigist) või tema tööandja asukoht ei oma tähtsust.

Erandiks on vähem kui kaheks aastaks teise riiki lähetatud töötajad: nemad võivad jääda kindlustatuks ning tasuda sotsiaalmakseid riigis, kust nad on lähetatud.

Inimeste puhul, kes töötavad samaaegselt rohkem kui ühes riigis, kasutatakse erieeskirju, et määrata kindlaks, millise riigi õigusakte kohaldatakse ja kus nad peaksid makseid tasuma.

Teave riikide kohta: