Lapsendamine

ELi õigus ei reguleeri nõudeid ja menetlusi, mis on seotud riigisisese või rahvusvahelise lapsendamisega mõnes ELi riigis. Lapse lapsendamine on siiski võimalik kõigis ELi riikides vastavate siseriiklike õigusaktide alusel. Iga ELi riik kohaldab lapsendamise suhtes oma nõudeid ja menetlusi. Lapsendamine võib olla riigisisene, rahvusvaheline (lapse lapsendamine teisest ELi riigist või ELi mittekuuluvast riigist) või peresisene. Peresisese lapsendamise (mida nimetatakse ka teise abikaasa lapse lapsendamiseks) puhul lapsendab kasuvanem oma abikaasa või partneri lapse (kellega tal ei ole bioloogilisi sidemeid) ja sellest tulenevalt on lapsel kaks seaduslikku vanemat.

Kõik ELi riigid järgivad teatavaid põhimõtteid, mis on sätestatud lapsendamist käsitlevates rahvusvahelistes konventsioonides. Need põhimõtted on järgmised:

• kui lapse bioloogilised vanemad on elus, on lapsendamiseks vaja nende nõusolekut;
• otsus lapsendamise kohta tuleb teha lapse parimatest huvidest lähtudes;
• lapsendamiseks peab loa andma kohus või haldusasutus.

Kõigis ELi riikides on lapsendatud lapsel samad õigused kui bioloogilisel lapsel, näiteks õigus võtta lapsendavate vanemate perekonnanimi ja ning õigus pärida. Lapsendajatel on lapsendatud lapse suhtes samad õigused ja kohustused kui bioloogilise lapse suhtes.

Lisateavet lapsendamise kohta leiate allpool asjaomase ELi riigi veebisaidilt.