Interneti kasutamine ja juurdepääs sellele
Kuidas internetiühendust saada?
Teil peab kõikjal ELis olema juurdepääs taskukohase hinnaga kvaliteetsetele elektroonilise side teenustele, sealhulgas interneti baasühendusele. Seda teatakse ka kui universaalteenuse osutamist. Igas riigis peaks olema vähemalt üks teenuseosutaja, kes seda teile võimaldab.
Hoiatus
Kui mõnel konkreetsel juhul, näiteks tehnilise teostatavusega seotud probleemide korral, ei ole teie taotlust võimalik käsitada „mõistlikuna", võidakse selle täitmisest keelduda.
Lisateabe saamiseks võtke ühendust oma riigi reguleeriva asutusega en . See aitab teil universaalteenuse osutajaga ühendust saada.
Avatud internet
ELi eeskirjad avatud interneti kohta annavad teile kui kasutajale õiguse pääseda internetis ligi teie soovitud veebisisule ja -teenustele (ja/või neid levitada). Teie internetiteenuse osutaja ei või blokeerida, aeglustada ega diskrimineerida mis tahes veebisisu, -rakendusi või -teenuseid, v.a kolmel erijuhul, kui ta:
- järgib õiguslikke kohustusi, nagu kohtumäärus konkreetse ebaseadusliku sisu blokeerimise kohta;
- püüab säilitada võrgu turvalisust ja terviklikkust, näiteks võideldes viiruste või pahavara vastu;
- püüab leevendada erakorralist või ajutist võrgu ülekoormust.
Näide
Teil on õigus saada juurdepääs teile vajalikule veebisisule
Iirimaalt pärit John alustas hiljuti tööd Saksamaal. Ta soovis oma perega rääkimiseks kasutada videokõnede rakendust, et vähendada telefoniarveid. Meeldiva üllatusena avastas ta, et tal on võimalik valida mitme videokõnede rakenduse vahel, mida ta saab tasuta oma internetiühenduse abil kasutada.
ELi õigusnormid ei luba internetiteenuse osutajatel rakendusi blokeerida ega küsida videokõnede rakenduste kasutamise eest lisatasu.
Internetiteenuse osutajaga lepingu sõlmimine
Enne lepingu sõlmimist peab internetiteenuse osutaja andma teile teavet järgmise kohta:
- hinnad, tariifid ja tasud, sealhulgas valikuvõimalused ja paketid;
- standardtingimused;
- teenuse kvaliteet (näiteks allalaadimise kiirus).
Pärast lepingu allkirjastamist peab teie internetiteenuse osutaja tegema järgmist:
- teid aegsasti teavitama ka sellest, kui ta soovib lepingut muuta (nt tariife tõsta);
- andma teile võimaluse lepingust ilma trahvideta taganeda, kui te ei nõustu uute tingimustega;
- pakkuma mõistliku miinimumkehtivusajaga lepingut – lepingu esialgne kehtivusaeg ei tohiks ületada 12 kuud; kaheaastased või pikemad lepingud on ebaseaduslikud.
Näide
Pikad lepingud on ebaseaduslikud
Enrique soovis saada oma korterisse internetiühendust oma 1-aastase üliõpilasvahetuse ajaks Berliinis, kuid mitmed teenuseosutajad ütlesid talle, et minimaalne liitumisperiood on 2 aastat.
Enrique konsulteeris elektroonilise side valdkonna riikliku reguleeriva asutusega, kes selgitas talle tema õigusi. Ta võttis teenuseosutajatega uuesti ühendust ning sai sõlmida 1-aastase lepingu.
Täiendavad tugiteenused puuetega kasutajatele
Kui olete puudega kasutaja, on teil õigus tavatarbijatega samaväärsetele teenustele.
Samuti võib teil olla õigus teie teenuseosutaja pakutavatele eriseadmetele, nagu suurendamistarkvara või ekraanilugeja, kui teil on nägemispuue.
Teie riigi reguleeriv asutus en saab teile selliste juurdepääsuõiguste kohta täpsemat teavet anda.
Näide
Puudega inimestele tuleks võimaldada tugiteenuseid
Prantsusmaalt pärit Véronique'il on piiratud nägemisvõime ja tal on raskusi veebisaitide lugemisega.
Sõbra soovitusel võttis ta ühendust universaalteenuse osutajaga Prantsusmaal, et saada infot talle abiks olevate võimaluste kohta. Teenuseosutaja muretses talle ekraanilugeja, mille abil Véronique saab veebis teavet lugeda ja kasutada.
Valitsusasutuste veebisaitide kõigile juurdepääsetavaks muutmine
ELi riikides peavad avaliku sektori / valitsusasutuste veebisaidid vastama rangetele veebisaitide juurdepääsetavuse standarditele. Juurdepääsetavad veebisaidid tagavad kõigile kasutajatele võrdsed võimalused kasutada veebisaidil olevat teavet ja funktsioone. Veebisisu peab ka ühilduma kõikide brauserite, seadmete, tarkvara ja tugitehnoloogiaga, nagu ekraanilugejad.
Hoiatus
ELi juurdepääsetavuseeskirju ei kohaldata selliste veebisaitide ja mobiilirakenduste suhtes, mis kuuluvad avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele, ning audiovisuaalmaterjali otseülekannete suhtes. Mõnes ELi riigis ei kohaldata neid eeskirju ka koolide, lasteaedade ja sõimede suhtes.
ELi juurdepääsetavusstandardid
ELi avaliku sektori veebisaidid peavad vastama järgmistele juurdepääsetavusnõuetele:
- need peavad sisaldama selget avaldust juurdepääsetavuse kohta;
- nendel peab muu sisu kui teksti (nt fotode ja videote) jaoks olema kasutusel asetekst;
- neil peavad eelsalvestatud audiovisuaalsisu jaoks olema subtiitrid;
- nende sisu peab olema korrektse struktuuriga, mis on selgelt märgistatud (nt pealkirjad ja lingid), sest see teeb tugitehnoloogia (näiteks ekraanilugeja) kasutamise lihtsamaks;
- nendel peavad lingid, rubriikide nimetused ja sildid olema kirjeldavad ja lihtsalt mõistetavad;
- need peavad tagama võimaluse veebisaidil liikuda lihtsalt ilma klaviatuurita;
- need peavad andma teile võimaluse vorme enne saatmist läbi vaadata ja parandada;
- need peavad kuvama selgelt kohad, kus vormi täitmisel on tehtud vead, ja neid selgitama.
Lisateavet rahvusvaheliste veebisisu juurdepääsetavuse standardite kohta saab veebisisu juurdepääsetavussuunistest (W3C) en .