Kui teie abikaasa ja lapsed ei ole ELi kodanikud
Kui olete abielus või registreeritud kooselus ELi kodanikuga, kes elab, töötab, õpib või otsib tööd teises ELi riigis (mis ei ole tema päritoluriik), on tänu ELi eeskirjadele lihtne koos temaga teises ELi riigis elada. Sellel veebilehel esitatud teave kehtib ka laste ja lastelaste kohta, kes soovivad elada teises ELi riigis koos oma ELi kodanikest pereliikmetega.
Kui soovite elada koos oma abikaasa või registreeritud partneriga, kes on ELi kodanik, tema päritoluriigis ning te ei ole varem mõnes teises ELi riigis koos elanud, kohaldatakse teie olukorra suhtes ainult siseriiklikke eeskirju.
Kui olete samasooliste abielus ja kolite teise ELi riiki, peab see riik tunnustama teie õigust seal elada. See reegel kehtib ka siis, kui selles riigis samasooliste abielu ei tunnustata.
Kontrollige, millised on teie õigused ja menetlused, mida peate sõltuvalt teie olukorrast järgima:
Valige olukord
- Olen ELi mittekuuluva riigi kodanik ja registreeritud kooselus ELi kodanikuga
- Olen ELi mittekuuluva riigi kodanik ja abielus ELi kodanikuga
Mõned ELi liikmesriigid kohaldavad registreeritud kooselu suhtes samu eeskirju, kui abielus paaride puhul. Sellisel juhul peaksite kontrollima, millised elamisõigused ja tingimused kehtivad abikaasa suhtes, kes ei ole ELi kodanik.
Mõned ELi liikmesriigid ei tunnusta registreeritud kooselu samaväärselt abieluga. Sellisel juhul peaksite kontrollima, millised elamisõigused ja tingimused kehtivad muude sugulaste suhtes, kes ei ole ELi kodanikud.
Tutvuge lähemalt Euroopas kehtivate registreeritud kooselu tunnustamise tingimustega.
Sellisel juhul kohaldatakse tavapäraselt siseriiklikke sisserände-eeskirju. Lisateavet saate asjaomase ELi riigi migratsiooniasutustest.
Kui olete ELi kodanikuga abielus olev ELi mittekuuluva riigi kodanik, võite ühineda oma abikaasaga tema elukohaks olevas ELi riigis.
Viibimine teises ELi riigis kuni kolm kuud
Kui viibite teises ELi riigis vähem kui kolm kuud, siis peab teil olema kehtiv pass ja sõltuvalt riigist võib vaja olla ka sissesõiduviisat.
Kontrollige, millised sissesõiduviisa nõuded ja erandid ELis kehtivad.
Enne kui asute teise ELi riiki elama, uurige sihtriigi konsulaadist, kas vajate sissesõiduviisat ning kaua selle saamine aega võtab.
Viibimine teises ELi riigis kauem kui kolm kuud
Kui viibite oma abikaasa elukohariigis, mis ei ole tema päritoluriik, kauem kui kolm kuud, peate taotlema elamisluba ja teatama riigis viibimisest kohalikele asutustele.
Elamisluba
Peate oma uue ELi elukohariigi pädevalt ametiasutuselt (sageli linnavalitsus või kohalik politseijaoskond) taotlema elamisluba kolme kuu jooksul alates riiki saabumisest.
Riigis viibimisest teatamine
Mõned ELi riigid nõuavad, et teataksite oma riigis viibimisest asjakohasele ametiasutusele mõistliku aja jooksul pärast sinna saabumist. Kui te seda ei tee, võidakse teid trahvida.
Enne kui lähete teise ELi riiki, uurige selle riigi ametiasutustelt, millal ja mis tingimustel tuleb riigis viibimisest teatada.
Peate alati passi kaasas kandma.
Mõnes ELi riigis võidakse teile määrata trahv või teid ajutiselt kinni pidada, kui te jätate oma passi koju, kuid vaid sel põhjusel ei saa teid sundida naasma teie koduriiki.
Kui teie abikaasa, kes on ELi riigi kodanik, töötab
Kui teie abikaasa, kes on ELi riigi kodanik, töötab teises ELi riigis seaduslikult, ei pea te temaga seal koos elamiseks mingeid tingimusi täitma.
Kui teie abikaasa, kes on ELi riigi kodanik, on pensionär
Kui teie abikaasa, kes on ELi riigi kodanik, on teises ELi riigis elav pensionär, on teil õigus temaga seal koos elada, kui tal on piisav sissetulek ja ta ei vaja sissetulekutoetust ning tal on kogu perekonna jaoks selles riigis kehtiv üldine ravikindlustus.
Kui teie abikaasa, kes on ELi riigi kodanik, on üliõpilane
Kui teie abikaasa, kes on ELi riigi kodanik, on teises ELi riigis elav üliõpilane, võite temaga seal koos elada, kui:
- ta on akrediteeritud õppeasutuse õpilaste nimekirjas;
- tal on kogu perekonna jaoks elamiseks piisav sissetulek, ilma et ta vajaks sissetulekutoetust;
- tal on kogu perekonna jaoks selles riigis kehtiv üldine ravikindlustus.
Mis saab riigis elamise õigusest juhul, kui teie abikaasa sureb?
Kui elasite enne abikaasa surma seaduslikult teises ELi riigis ja teie abikaasa sureb enne, kui saab õiguse seal alaliselt elada, võite sinna elama jääda juhul, kui olete seal elanud vähemalt aasta enne tema surma.
Riiki elama jäämiseks peate täitma samu tingimusi kui elanikud, kes on ELi kodanikud.
Tutvuge tingimuste ja nõuetega:
Mis saab riigis elamise õigusest juhul, kui lahutate?
Kui lahutate abikaasast, kes on ELi kodanik, enne, kui ta sai õiguse uues elukohariigis alaliselt elada (tavajuhul peab ta selleks olema riigis elanud vähemalt viis aastat), võite sinna jääda juhul, kui:
- olete seal elanud vähemalt aasta ja
- teie abielu kestis enne abielulahutuse menetluse algatamist vähemalt kolm aastat.
Võite riiki jääda ka juhul, kui:
- teil on oma lapse/laste hooldusõigus või
- õigus kohtuda oma alaealis(t)e lapse/lastega, kui kohtuotsuse kohaselt peab kohtumine toimuma uues ELi elukohariigis.
Kui teil on õigus kohtuda oma alaealis(t)e lapse/lastega, võite uude ELi elukohariiki jääda seni, kuni selline kohtumine on vajalik.
Riiki elama jäämiseks peate täitma samu tingimusi, kui elanikud, kes on ELi kodanikud. Tutvuge tingimuste ja nõuetega:
Võrdne kohtlemine
Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teid kohelda võrdselt selle riigi kodanikega, eriti seoses järgmisega: juurdepääs tööturule, töötasu, hüvitised, tööleasumise hõlbustamine, kooliskäimine.
Isegi kui viibite riigis turistina, ei tohi teilt nõuda nt muuseumi külastamise või transpordipiletite eest suuremat tasu kui kohalikelt elanikelt.
Kui olete pensionäri abikaasa, võivad mõned ELi riigid otsustada mitte maksta teile ja teie perele riigis viibimise esimese kolme kuu jooksul sissetulekutoetust.
Väljasaatmine
Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada teid avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et te kujutate endast tõsist ohtu.
Väljasaatmise otsus tuleb teile esitada kirjalikult. Selles peavad olema esitatud kõik väljasaatmise põhjused ning otsuse edasi kaebamise kord ja tähtaeg.
Alaline elamisluba
Saate õiguse riigis alaliselt elada, kui olete uues ELi elukohariigis elanud vähemalt viis aastat järjest.
Sellisel juhul võite sinna jääda määramata ajaks, isegi kui te ei tööta või vajate sissetulekutoetust. Teil peaks olema elukohariigi kodanikega võrdsed õigused, toetused ja soodustused.
Teie elamisperioodi pidevust ei mõjuta:
- ajutine eemalviibimine (vähem kui kuus kuud aastas),
- pikemaajaline eemalviibimine (kohustusliku ajateenistuse tõttu),
- üks kuni 12 järjestikust kuud kestev eemalviibimine olulistel põhjustel, näiteks rasedus või sünnitus, raske haigus, töö, kutseõpe või lähetus mõnda teise riiki.
Võite kaotada õiguse riigis alaliselt elada, kui elate väljaspool riiki kauem kui kaks järjestikust aastat.