Riiklik pension välismaal
Vanaduspension
Pensioni taotlemine
Kui olete töötanud mitmes ELi riigis, siis võib teil olla õigus saada pensioni kõigis neis riikides.
Peate taotluse esitama pensioniametile oma elukohariigis või riigis, kus te viimati töötasite. Kui te ei ole kunagi töötanud riigis, kus te elate, edastab vastuvõttev riik teie taotluse sellele riigile, kus te viimati töötasite.
Siis vastutab see riik teie taotluse läbivaatamise eest ja peab koguma tõendid teie pensionimaksete kohta kõigist riikidest, kus olete töötanud.
Mõnes riigis peaks pensioniasutus saatma teile pensionitaotluse vormi enne selles riigis pensioniikka jõudmist. Kui te ei ole asjaomast vormi saanud, siis uurige kohalikult pensioniametilt, kas nad saadavad selle teile automaatselt.
Hoiatus
Peaksite küsima teavet oma pensioni taotlemise kohta vähemalt kuus kuud enne pensionile jäämist, sest mitmest riigist pensioni saamine võib võtta kaua aega.
Vajalikud dokumendid
Need on riigiti erinevad, kuid tavaliselt tuleb esitada oma pangaandmed ja teatav isikut tõendav dokument.
Lisateabe saamiseks võtke ühendust teie taotlust menetleva pensioniametiga.
Erinevad pensioniead
Mõnes ELi riigis tuleb teil pensioni saamist kauem oodata.
Oma praeguses elukohariigis (või riigis, kus te viimati töötasite) on teil võimalik pensioni saada alles siis, kui olete jõudnud asjaomases riigis kehtestatud seadusjärgsesse pensioniikka. Kui teil on õigus saada pensioni ka teistest riikidest, siis saate nende riikide osa oma pensionist kätte üksnes siis, kuni olete jõudnud nendes riikides kehtestatud seadusjärgsesse pensioniikka.
Seega on oluline kõigist riikidest, kus töötanud olete, aegsasti välja uurida, milline on teie olukord, kui muudate kuupäeva, mil hakkate pensioni saama.
Kui alustate ühe pensioni saamist teisest varem, siis võib see mõjutada saadavaid summasid.
Võite saada rohkem nõu pädevalt asutuselt selles riigis, kus te elate, ja/või riikides, kus te töötasite.
Tutvuge pensioniea ja pensionisüsteemidega erinevates ELi riikides:
Valige riik
Näide
Olge teadlik erinevast (hilisemast!) pensionieast teistes riikides
Caroline Prantsusmaalt töötas 15 aastat Taanis ning läks oma karjääri lõpupoole Prantsusmaale tagasi. Kui ta sai 62-aastaseks, siis esitas ta pensionitaotluse, nagu Prantsusmaal tavaks on, kuid sai vaid väga väikest pensioni.
62-aastaselt on Caroline’il õigus saada vaid Prantsusmaa makstav osa oma pensionist. Taani pensioniosa saab ta alles siis, kui saab 67-aastaseks, mis on Caroline’i vanuserühma seadusjärgne pensioniiga Taanis.
Arvesse võetavad perioodid
Mõnedes ELi riikides on kindlaks määratud minimaalne periood, mille jooksul tuleb pensioniõiguse saamiseks töötada.
Sellisel juhul peab pensioniamet arvesse võtma teistes ELi riikides töötatud perioode selliselt, nagu te oleks kogu aja töötanud asjaomases riigis, et hinnata teie õigust saada pensioni (perioodide liitmise põhimõte).
Kui asjaomane riik seda ei tee, siis pöörduge abi saamiseks meie abiteenistuste poole.
Näide
Tom töötas 4 aastat Saksamaal ja 32 aastat Portugalis.
Saksamaal tuleb pensioniõiguse saamiseks töötada vähemalt 5 aastat. Tom ei oleks Saksamaa riikliku pensioni saamise tingimustele vastanud, sest ta oli Saksamaal töötanud ainult 4 aastat,
kuid Saksamaa pensioniamet pidi arvesse võtma ka neid aastaid, mil Tom töötas Portugalis. Amet tunnistas tema õigust pensionile ja maksab talle 4 Saksamaal töötatud aasta eest samuti pensioni.
Alla 1-aastased kindlustusperioodid
Kui te olete ühes riigis olnud kindlustatud vähem kui ühe aasta, siis võidakse kohaldada erieeskirju, sest mõned ELi riigid ei maksa lühikeste perioodide puhul pensioni: kindlustatud või elatud kuud riigis, kus te töötasite lühiajaliselt, ei lähe kaduma, vaid neid võetakse arvesse teie pensioni arvestamisel riikides, kus te töötasite pikemat aega.
Kui teil tekib raskusi pensioni saamisega vähem kui aasta kestnud tööperioodide eest, siis võtke abi saamiseks ühendust meie abiteenistustega.
Kuidas teie pensioni arvutatakse?
Pensioniametid ELi riikides, kus te töötanud olete, vaatlevad teie sissemakseid oma pensionisüsteemidesse, sissemaksete suurust teistes riikides ning eri riikides töötatud perioodide pikkust.
ELi määr
Iga pensioniamet arvutab enda makstava osa pensionist, võttes arvesse täitunud perioode kõigis ELi riikides.
Selleks liidab ta kõigis ELi riikides täitunud perioodid kokku ning arvutab, kui suurt pensioni oleks teil olnud õigus saada, kui oleksite kogu asjaomase aja jooksul sissemakseid teinud tema enda pensionisüsteemi (nn teoreetiline summa).
Seejärel seda summat kohandatakse, et see väljendaks tegelikku aega, mil olite selles riigis kindlustatud (nn pro rata hüvitis).
Riiklik määr
Kui te vastate tingimustele, mille alusel on teil õigus saada riiklikku pensioni olenemata teistes riikides täitunud mis tahes perioodidest, arvutab pensioniamet ka teie riikliku pensioni (ehk sõltumatu hüvitise).
Tulemus
Seejärel võrdleb riigi ametiasutus pro rata hüvitist ja sõltumatut hüvitist; saate sellest ELi riigist seda hüvitist, mis on suurem.
Iga riigi otsust teie nõude kohta selgitatakse teile saadetavas spetsiaalses teates, vormil P1.
Näide
Rosa töötas 20 aastat Prantsusmaal ja 10 aastat Hispaanias.
Mõlemad riigid kohaldavad vähemalt 15 aastast töötamisperioodi, mis annab õiguse saada pensioni. Kumbki riik arvutab osa Rosa pensionist.
Prantsusmaa pensioniamet teeb topeltarvutuse:
- ta arvutab Rosa riikliku pensioni 20 Prantsusmaal töötatud aasta eest, mis teeb näiteks 800 eurot;
- samuti arvutab ta teoreetilise summa ehk pensioni, mida Rosa oleks võinud saada, kui ta oleks töötanud kõik 30 aastat Prantsusmaal – mis teeb näiteks 1500 eurot. Seejärel määrab ta kindlaks pro rata pensioni, mis moodustab selle osa summast, mida tuleb maksta Prantsusmaal töötatud aastate eest: 1500x20 aastat Prantsusmaal / kokku 30 aastat = 1000 eurot.
Rosal on õigus saada suurem summa – 1000 eurot kuus.
Hispaania pensioniamet ei arvuta riiklikku pensioni, sest Rosa on Hispaanias töötanud vähem kui nõutava miinimumperioodi jooksul. Ta arvutab üksnes ELi määra, mille aluseks on teoreetiline summa ehk pension, mida Rosa oleks võinud saada, kui ta oleks töötanud kõik 30 aastat Hispaanias – mis teeb näiteks 1200 eurot.
Seejärel määrab ta kindlaks pro rata pensioni – selle osa summast, mida tuleb maksta Hispaanias töötatud aastate eest: 1200x10 aastat Hispaanias / kokku 30 aastat = 400 eurot.
Lõpuks saab Rosa pensioni summas 1400 eurot.
Riiklike pensionide maksustamine
Välismaalt makstavate riiklike pensionide maksustamise eeskirjad on riigiti erinevad. Näiteks võivad ühe riigi ametiasutused maksustada residentide välisriigi pensione, kuid nad võivad teha ka maksu ümberarvutusi välismaal juba makstud maksude puhul. Kui saate pensioni rohkem kui ühest ELi riigist, peate kontrollima, millise ELi riigi eeskirju iga pensioni suhtes kohaldatakse. Kontrollige asjaomase riigi / riikide eeskirju.
Pensioni maksmine
Iga riik, mis teile pensioni maksab, kannab tavaliselt vastava summa pangaarvele teie elukohariigis, kui te ELis elate.
Kui te ei ela ELis, võib teil olla vaja avada pangakonto igas ELi riigis, kust teile pensioni makstakse.
Invaliidsus- ja toitjakaotuspensionid
Eespool kirjeldatud eeskirjad kehtivad ka invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide arvutamisel. On tähtis teada järgmist.
- Kui taotlete invaliidsuspensioni või töövõimetushüvitist, siis võib iga riik, kus olete töötanud, nõuda teie eraldi hindamist – ja langetada erinevad otsused. Üks riik võib pidada teid peaaegu täiesti töövõimetuks, samas kui teise arvates olete töövõimeline.
- Mõni ELi riik ei maksa toitjakaotuspensioni. Kui teie abikaasa töötab välismaal ja te arvestate toitjakaotuspensioni saamise võimalusega, siis kontrollige, kas seda selles riigis ka makstakse või mitte.