KKK - Sotsiaalkindlustus välismaal

Kui teid lähetatakse tööle teise ELi riiki, jäävad tavaliselt teie suhtes kuni kaheks aastaks kehtima selle riigi eeskirjad, kus te tavaliselt töötate.

Enne lahkumist peaks teie tööandja taotlema teile vormi A1, mis tõendab, et olete Prantsusmaa süsteemis kindlustatud.

See lahendus on välja mõeldud selleks, et vältida lühiajaliselt välismaal töötamise korral teie sotsiaalkindlustuse olukorra sagedat muutumist.

JAH — Kui soovite töötada teises ELi riigis mõne kuu, on kõige parem ennast sinna „lähetada". Nii saate töötada välismaal, kuid jääda kindlustatuks selle riigi süsteemis, kus te tavaliselt töötate – seda kuni kaks aastat.

Enne lahkumist peaksite taotlema endale vormi A1, mis tõendab, et olete koduriigi süsteemis kindlustatud.

Oma koduriigi süsteemis on võimalik jääda kindlustatuks isegi kauemaks kui kaks aastat, kui taotlete erandit teatavaks lähetusperioodiks.

On kaks võimalust:

Kui teie laste teine vanem töötab teie koduriigis, peab tema seal ka maksma teie ülalpeetavate ravikindlustusmakseid.

Kui teie laste teine vanem ei tööta või töötab samas riigis kui teie, peate maksma teie ülalpeetavate ravikindlustusmakseid riigis, kus te töötate. Peaksite taotlema S1-vormi (endine E 106-vorm ) teie töökohajärgse riigi ravikindlustusasutusest. Kui see on väljastatud, esitage see teie koduriigi ravikindlustusasutusele.

Üldjuhul saate olema kindlustatud riigis, kus te töötate. Seega saab olema asjaomane riik vastutav teie sotsiaalkindlustuse eest. Te saate korraga olla kaetud vaid ühe riigi sotsiaalkindlustusskeemiga, seega ei saa te enam jätkuvalt olla kindlustatud teie koduriigis. Reeglina hakkab teie hüvitiste maksmise eest vastutama teie uus töökohajärgne riik. Kuid te ei kaota siiski hüvesid, millele teil on õigus koduriigis töötatud aja eest, näiteks pension.

Piiriülese töötajana olete üldjuhul kindlustatud riigis, kus te töötate, ning seega on teil õigus saada seal ka tervishoiuteenuseid. Selleks, et end registreerida teie elukohajärgse riigi tervishoiusüsteemis, peaksite taotlema S1-vormi (endine E 106-vorm ) teie töökohajärgse riigi ravikindlustusasutusest.

See vorm võimaldab teie ja teie ülalpeetavate registreerimist ravikindlustuse saamiseks teie elukohajärgses riigis. Seega saab teil olema kaks ravikindlustuskaarti: üks iga riigi kohta. Siis saate ka raviteenuseid oma koduriigis, nagu oleksite seal kindlustatud.

JAH — kui elate ja töötate Austrias, Belgias, Bulgaarias, Küprosel, Kreekas, Lätis, Luksemburgis, Maltal, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Slovaki Vabariigis, Sloveenias või Tšehhi Vabariigis.

EI — Kui elate või töötate Eestis, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Leedus, Madalmaades, Rootsis, Soomes, Taanis, Ungaris või Ühendkuningriigis. Teie ülalpeetavatel ei saa seega olla kaks ravikindlustuskaarti. Nad saavad ravi riigis, kus te töötate vaid juhul, kui:

• ravi on õigustatud meditsiinilistel põhjustel nende asjaomases riigis viibimise aja jooksul, võttes arvesse ravi iseloomu ja eeldatavat riigis viibimise aega;

või

• asjaomaste riikide/asutuste vahel on sõlmitud vastav kokkulepe;

või

• eelnev luba on antud S2-vormi (endine E 112-vorm ) vahendusel, mille on väljastanud teie elukohajärgse riigi pädev asutus.

Peaksite esmalt end registreerima riigis, kus te töötate ja saama S1-vormi (endine E 106-vorm ) teie ravikindlustusasutusest. See vorm võimaldab teie ja teie ülalpeetavate registreerimist tervisekindlustuse saamiseks teie elukohajärgses riigis. Seega saab teil olema kaks ravikindlustuskaarti: üks iga riigi kohta.

Juhul kuite töötasite viimati piiriülese töötajana:

• saate jätkuvalt saada mis tahes pikaajalist ravi, millega alustati riigis, kus te enne töötasite. Sama kehtib ka teie ülalpeetavate kohta, kui nende raviga alustati Austrias, Belgias, Bulgaarias, Küprosel, Kreekas, Lätis, Luksemburgis, Maltal, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Slovaki Vabariigis, Sloveenias või Tšehhi Vabariigis (alates 1. maist 2014 on see võimalik ka ravi puhul, millega alustati Eestis, Hispaanias, Itaalias, Leedus, Madalmaades ja Ungaris).
• Kui töötasite pensionile eelneva viie aasta jooksul vähemalt kaks aastat piiriülese töötajana, siis on teil õigus saada raviteenuseid nii oma elukohariigis kui ka riigis, kus te varem töötasite. Põhimõtteliselt kehtib sama ka teie ülalpeetavate kohta. See võimalus kehtib siiski vaid juhul, kui riik, kus te hetkel elate ja teie endine töökohajärgne riik kuuluvad mõlemad järgmisesse riikide rühma: Austria, Belgia, Hispaania, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Kui soovite ravikindlustuskaarti nii oma elukohariigis kui ka riigis, kus te varem töötasite, peaksite end registreerima S3-vormi vahendusel riigis, kus te varem töötasite.

Kui te ei saa pensionit oma elukohariigis, peate taotlema S1-vormi selle riigi asutustelt, mis maksab teile pensioni (kui neid riike on mitu, siis riigist, kus te olete kõige kauem töötanud). S1-vorm võimaldab teil end registreerida teie elukohajärgse riigi tervishoiuasutuses. Samuti on teil õigus tervishoiuteenustele riigis, mis maksab teile pensioni, kui see riik kuulub järgmisse rühma: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Küpros, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia või Tšehhi Vabariik ja Ungari.

Piiriülestele töötajatele maksab töötushüvitisi alati riik, kus nad elavad. Igal juhul olete kindlustatud riigis, mis maksab teile hüvitisi.

Kui ELi uute sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate määruste alusel kohaldatakse teie suhtes erineva riigi õigusakte kui varasemate eeskirjade kohaselt, siis kehtivad teie suhtes varasemad õigusaktid eeldusel, et teie olukord ei muutu. Kõnealuseid varasemaid eeskirju saab siiski kohaldada sel juhul vaid maksimaalselt kümne aasta jooksul. Te võite soovi korral taotleda ka uute määruste kohaldamist teie suhtes.

Kui kaotate oma töökoha, peaksite taotlema hüvitisi riigis, milles elate.

Teie õigused ja hüvitiste summa määratakse kindlaks vastavalt teie koduriigis kehtivatele eeskirjadele, võttes arvesse ka teie välismaal töötatud aega.

Oma välismaal töötatud aja tõendamiseks taotlege U1-vormi riiklikust tööturuasutusest riigis, kus te töötate ja esitage see riigis, kus te elate.

Kui otsite tööd riigis, kus kaotasite oma töökoha, saate end registreerida selle riigi tööturuasutustes, kus te varem töötasite, kuid te peate vastama mõlema riigi kontrollimenetlustele ja kohustustele. Siiski kuna hüvitisi maksab elukohajärgne riik, on selle riigiga seotud kohustustel ja tööotsinguga seotud tegevusel prioriteet. On ka võimalus taotleda teie hüvitiste ülekandmist riiki, kus te varem töötasite, kui leiate, et teil on rohkem võimalusi seal tööd leida.

Piiriülese töötaja (ehk piiriala töötaja) mõiste määratlus on erinev sõltuvalt sellest, kas aluseks võetakse sotsiaalkindlustusõigused või maksud. Teid võib käsitada piiriülese töötajana sotsiaalkindlustusega seotud eesmärkidel, kuid alalise elanikuna maksustamise eesmärgil.

Sotsiaalkindlustusega seotud eesmärkidel — olete piiriülene töötaja juhul, kui töötate ühes ja elate teises riigis ning naasete koju iga päev või vähemalt korra nädalas.

Maksustamise eesmärgil — see sõltub kahepoolsest maksustamise lepingust nende riikide vahel, kus te elate ja töötate.

Enamik maksustamise lepinguid ei käsitle konkreetselt sellist liiki töötajaid, kuigi mõned neist hõlmavad kategooriat „piirialatöötaja" − isik, kes elab ja töötab piirialal (s.t. 10, 20 või 30 km kaugusel piirist, sõltuvalt lepingust).

Selleks et teada, milliseid makse te peate maksma ja millises riigis / millistes riikides, võtke palun ühendust Euroopa tööhõive piiriülese partnerluse koordinaatoriga teie piirkonnas.