KKK - Perehüvitised

EI − Belgias on õigus rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitistele või toetustele vaid neil inimestel, kes on töötanud või olnud füüsilisest isikust ettevõtjad.

EI − te peaksite saama toetust vaid Saksamaal. Kui teil on õigus saada perehüvitisi rohkem kui ühes riigis, selgitavad ametiasutused välja, milline riik peaks teile hüvitisi maksma. Te ei saa täielikku hüvitist rohkem kui ühes riigis. Töökoha alusel saadavad õigused on vanaduspensioni või töötushüvitistega võrreldes alati ülimuslikud.

Kui aga Saksamaa hüvitised on võrreldes Madalmaade omadega väiksemad, maksavad Madalamaade ametiasutused teile vahe kinni.

Põhimõtteliselt on teil õigus Austria lastetoetusele.

Kui aga ka teie abikaasal on õigus saada perehüvitist, kuna ta töötab Sloveenias, siis selgitavad ametiasutused välja, milline riik peaks teile hüvitisi maksma. Te ei saa täielikku hüvitist rohkem kui ühes riigis. Kui mõlemas riigis on hüvitiste saamise aluseks töökoht, on teil õigus saada hüvitisi riigis, kus elavad teie lapsed, st Sloveenias.

Kui aga Sloveenia hüvitised on võrreldes Austria omadega väiksemad, maksavad Austria ametiasutused teile vahe kinni.

EI − lähetatud töötajana olete kindlustatud oma päritoluriigi sotsiaalkindlustussüsteemis, isegi juhul, kui töötate välismaal. Teil on õigus üksnes Portugali perehüvitistele.

Te võite saada lastetoetust Šveitsis või Saksamaal. Te ei saa täielikku hüvitist rohkem kui ühes riigis. Kui mõlemas riigis on hüvitiste saamise aluseks töökoht, isegi kui teie lapsed elavad omakorda kolmandas riigis, võite saada hüvitisi ühes riigis, kus te töötate (vastavalt sellele, milline neist maksab suuremaid hüvitisi).

JAH − võtke ühendust perehüvitistega tegeleva asutusega Eestis ja paluge neil maksta hüvitised otse teile, kuna teie olete see, kes perekonda tegelikult ülal peab.

Teil on õigus perehüvitistele kooskõlas selle riigi õigusaktidega, kes maksab teile töötushüvitist, isegi juhul, kui teie pereliikmed elavad teises ELi riigis. Kui te olete töötu piirialatöötaja, siis saate töötushüvitisi riigilt, kus te elate, mitte riigilt, kus te viimati kindlustatud olite. Sellisel juhul vastutab teie elukohariik ka teie perehüvitiste eest. Õigus saada perehüvitisi sõltub iga konkreetse riigi õigusaktidest. Küsige nõu oma kohalikult sotsiaalkindlustusasutuselt.

Pensionärina saate perehüvitisi tavaliselt riigilt, kes maksab teile pensioni, tingimusel et teie lapsed elavad samas riigis. Kui teie lapsed elavad riigis, kes ei maksa teile pensioni, ning te saate pensioni rohkem kui ühest ELi riigist, siis on pädev maksma teile perehüvitisi see riik, kus olite kõige kauem kindlustatud.

Kui lapsevanemad töötavad kahes erinevas ELi riigis ning lapsed elavad ühes nendest riikidest, siis vastutab perehüvitiste maksmise eest see riik, kus lapsed elavad. Õigus saada perehüvitisi riigis, kus te töötate, peatatakse kuni hüvitiste summani, mida makstakse riigis, kus teie abikaasa töötab ja kus teie lapsed elavad. Kui perehüvitiste summa, mida makstakse riigis, kus teie abikaasa töötab ja kus teie lapsed elavad, on väiksem kui riigis, kus teie töötate, siis erinevus kompenseeritakse lisahüvitisega, mida maksab riik, kus teie töötate.

Üldiselt on teil õigus saada perehüvitisi riigis, kus te töötate või olete töötu. Peate esitama oma taotluse selle riigi pädevale asutusele, vajadusel oma tööandja vahendusel. See asutus võtab ühendust asutustega riikides, kus elavad teie pereliikmed, et saada teavet perekonna koosseisu kohta (pereliikmete arv, nende vanus, aadress jne). Kui prioriteetsuse määramise eeskirjade kohaselt ei vastuta teie hüvitiste maksmise eest riik, kus te töötate, siis edastab see asutus teie taotluse pädeva riigi asutusele, mis käsitleb seda nii, nagu te oleksite esitanud taotluse otse sellele asutusele.

EI, teil ei ole võimalik saada perehüvitisi kaks korda samal ajavahemikul ja sama pereliikme jaoks. Kattuvate õiguste puhul kohaldatakse nn prioriteetsuse määramise eeskirju. Nende eeskirjade kohaselt ühes kõnealustest riikidest õigus perehüvitistele peatatakse. Selline peatamine ei ole aga kunagi täielik: ühes riigis ettenähtud hüvitiste maksmine peatatakse prioriteetse riigi õigusaktides sätestatud summa ulatuses. See tähendab seda, et kui nn peatatud perehüvitis on suurem kui prioriteetse riigi makstav hüvitis, siis peab suurema hüvitisega riik maksma kahe riigi hüvitiste vahele vastavat lisahüvitist.