Töötajate õigus elada teises ELi riigis

Teil on õigus elada ükskõik millises teises ELi riigis, kus te töötate töövõtja, füüsilisest isikust ettevõtja või lähetatud töötajana.

Kui kaotate töö

Kui kaotate teises riigis elades töö, on teil endiselt õigus seal viibida, kui te:

• olete ajutiselt töövõimetu haiguse või õnnetuse tõttu;
• olete registreeritud asjakohase ametiasutuse juures kui endast sõltumatutel põhjustel töötu. Kui olete enne seda töötanud vähem kui ühe aasta, säilib teie õigus asjaomase riigi kodanikega võrdsele kohtlemisele veel vähemalt kuue kuu jooksul;
• osalete kutseõppes. Kui olete töötu omal soovil, peab kutseõpe olema seotud teie eelmise töökohaga.

Riigis viibimisest teatamine ja elukoha registreerimine

Mõned ELi riigid nõuavad, et teataksite oma riigis viibimisest asjakohasele ametiasutusele mõistliku aja jooksul pärast sinna saabumist. Vastasel juhul võidakse teile määrata karistus (nt trahv).

Kui seda nõuab ELi riik, kuhu te elama asute, peate oma elukoha registreerima asjaomases ametiasutuses, sageli kohalikus omavalitsuses või politseijaoskonnas. Registreerimise lõpuleviimiseks pärast saabumist peab olema aega vähemalt kolm kuud. End registreerides saate registreerimistunnistuse. See tunnistus tõendab teie õigust elada vastuvõtvas riigis.

Peate esitama järgmised dokumendid:

• kehtiv ID-kaart või pass,
• töötõend või teie tööandja kinnitus teie töölevõtmise kohta;
• kui olete füüsilisest isikust ettevõtja, siis tõend teie tööalase staatuse kohta.

Alaline elamisluba

Kui olete teises ELi riigis seaduslikult elanud viis järjestikust aastat, täites seal elamise tingimusi, saate automaatselt alalise elamisõiguse. See tähendab, et võite jääda riiki nii kauaks, kui soovite. Te ei pea uuendama registreerimistunnistust, vaid taotlema selle asemel alalist elamisluba. See dokument kinnitab, et teil on õigus seal viibida nii kaua, kui soovite, isegi kui te ei tööta või vajate sissetulekutoetust.

Teie elamisperioodi pidevust ei mõjuta:

• ajutine riigist eemal viibimine (vähem kui 6 kuud aastas);
• pikemaajaline eemalviibimine seoses kohustusliku ajateenistusega;
• üks 12 järjestikust kuud kestev eemalviibimine olulistel põhjustel, näiteks seoses raseduse või sünnituse, raske haiguse, töö, kutseõppe või lähetusega mõnda teise riiki.

Võite kaotada õiguse riigis alaliselt elada, kui elate väljaspool riiki kauem kui kaks aastat järjest.

Alaline elamisluba enne viit riigis elatud aastat

Võite saada alalise elamisloa vähem kui viie aastaga järgmistel juhtudel:

• kui te jääte pensionile või jääte pensionile enne tavapärast seadusjärgset pensioniiga, pärast seda, kui olete töötanud selles riigis viimased 12 kuud ja elanud seal pidevalt üle kolme aasta;
• kui lõpetate töötamise, sest olete jäänud töövõimetuks pärast seda, kui olete riigis elanud kaks järjestikust aastat;
• kui lõpetate töötamise, kuna olete jäänud töövõimetuks tööõnnetuse tagajärjel või kutsehaiguse tõttu. Teil on õigus riiki elama jääda olenemata sellest, kui kaua te seal enne õnnetust või haigust elasite;
• kui hakkate töötama teises ELi riigis piiriülese töötajana (peate oma elukohta naasma vähemalt korra nädalas), kuid olete enne seda töötanud riigis, kus soovite saada alalist elamisluba, vähemalt kolm järjestikust aastat.

Kas teid võib riigist välja saata või paluda teil sealt lahkuda?

Võite teises ELi riigis elada nii kaua, kui täidate riigis elamise tingimusi. Kui te neile nõuetele enam ei vasta, saavad asjaomase riigi ametiasutused nõuda teie riigist lahkumist.

Erandjuhtudel võib uus elukohariik teid avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui teie käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt suurt ohtu vastuvõtva liikmesriigi ühiskonna põhihuvidele.

Väljasaatmise otsus või riigist lahkumise nõue tuleb teile esitada kirjalikult. Selles peavad olema märgitud kõik väljasaatmise põhjused ning otsuse edasikaebamise kord ja tähtaeg.