- 1948
- 7.–11. mai
Haagi kongress – enam kui tuhat delegaati ligi 20 Euroopa riigist arutavad Euroopa koostöö uusi mooduseid. Jõutakse järeldusele, et on vaja luua Euroopa assamblee.
- 1949
- 27.–28. jaanuar
Haagi kongressi tulemusel asutatakse Euroopa Nõukogu (EN), mis hakkab paiknema Strasbourg'is.
Samal aastal alustab EN Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamist, mis allkirjastatakse 1950. aastal Roomas ning jõustub septembris 1953.
Aja jooksul saavad pea kõik Euroopa riigid Euroopa Nõukogu liikmeks.
- 1950
- 9. mai
Prantsuse välisminister Robert Schuman peab tähtsa kõne, esitades Jean Monnet' ideedele tuginevad ettepanekud. Schuman teeb ettepaneku, et Prantsusmaa ja Saksamaa Liitvabariik ühendaksid oma söe- ja terasevarud uudse organisatsiooni alla, millega saaksid liituda teisedki Euroopa riigid.
Seda päeva on hakatud pidama Euroopa Liidu sünnipäevaks. 9. maid tähistatakse nüüd igal aastal kui Euroopa päeva.
- 1951
- 18. aprill
Pariisis kirjutavad kuus riiki – Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa (Liitvabariik) alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. See jõustub 23. juulil 1952, leping on sõlmitud 50 aastaks.
- 1955
- 1.–2. juuni
Messina kohtumine, kuue riigi väliministrid otsustavad laiendada Euroopa lõimimist majandusele tervikuna.
- 1957
- 25. märts
Kuus riiki kirjutavad Roomas alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingutele. Need jõustuvad 1. jaanuaril 1958.
- 1960
- 4. jaanuar
Suurbritannia eestvõttel asutatakse Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA). Asjaomasele Stockholmi konventsioonile kirjutavad alla mitmed Euroopa riigid, kes ei kuulu EMÜsse.
- 1962
- 30. juuli
Käivitub ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP).
- 1963
- 14. jaanuar
Kindral de Gaulle teatab pressikonverentsil, et Prantsusmaa paneb veto Suurbritannia ühinemisele Euroopa ühendustega.
20. juuli
Yaoundés sõlmitakse assotsiatsioonileping EMÜ ja 18 Aafrika riigi vahel.
- 1965
- 8. aprill
Sõlmitakse leping, mis liidab kolme erineva ühenduse täitevorganid, moodustades ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni. See jõustub 1. juulil 1967.
- 1966
- 29. jaanuar
Sõlmitakse "Luksemburgi kompromiss", poliitiline kriis lõpeb. Prantsusmaa nõustub taas osalema nõukogu kohtumistel, saanud vastutasuks kokkuleppe, et ühehäälsus säilib, kui kaalul on mõne riigi rahvuslikud huvid.
- 1968
- 1. juuli
Tööstuskaupade tollid kaovad täielikult (18 kuud varem kui kavandatud). Kehtestatakse ühtne välistariifistik.
- 1969
- 1.–2. detsember
Haagi tippkohtumisel teevad EMÜ juhtpoliitikud otsuse minna Euroopa lõimimisega veelgi kaugemale.
- 1970
- 22. aprill
Luxembourg'is sõlmitakse leping, mis võimaldab Euroopa ühendustel suurendada rahastamist omavahenditest ja annab rohkem võimu Euroopa Parlamendile.
- 1972
- 22. jaanuar
Brüsselis allkirjastatakse Iirimaa, Norra, Taani ja Suurbritannia ühinemislepingud Euroopa ühendustega.
24. aprill
Kuus EMÜ liiget otsustavad, et nende vääringute omavaheline vahetuskurss ei tohi kõikuda rohkem kui 2,25%. Seda süsteemi hakatakse nimetama "ussiks".
- 1973
- 1. jaanuar
Iirimaa, Suurbritannia ja Taani ühinevad Euroopa ühendustega, viies liikmetearvu üheksale. Norra jääb kõrvale, sest enamik norralasi on rahvahääletusel ühinemise vastu.
- 1974
- 9.–10. detsember
Üheksa liikmesriigi juhid otsustavad Pariisi tippkohtumisel kohtuda edaspidi regulaarselt kolm korda aastas Euroopa Ülemkoguna. Nad kiidavad heaks Euroopa Parlamendi otsevalimised ning otsustavad luua Euroopa Regionaalarengu Fondi.
- 1975
- 28. veebruar
Lomés sõlmitakse (Lomé I) konventsioon EMÜ ja 46 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigi vahel.
22. juuli
Sõlmitakse leping, millega antakse Euroopa Parlamendile rohkem võimu eelarveküsimustes ning luuakse kontrollikoda. See jõustub 1. juulil 1977.
- 1978
- 6.–7. juuli
Bremeni tippkohtumisel teevad Prantsusmaa ja Saksamaa (Liitvabariik) ettepaneku taasalustada rahandusalast koostööd ning luua Euroopa Rahasüsteem, mis asendaks "ussi". Euroopa Rahasüsteem käivitub 13. märtsil 1979.
- 1979
- 28. mai
Kreeka sõlmib ühinemislepingu Euroopa ühendustega.
7. ja 10. juuni
Esimesed otsesed valimised 410-kohalisse Euroopa Parlamenti.
- 1981
- 1. jaanuar
Kreeka ühineb Euroopa Ühendustega, viies liikmetearvu kümnele.
- 1984
- 28. veebruar
Võetakse vastu Esprit' programm, mille eesmärgiks on hoogustada teadus- ja arendustegevust infotehnoloogia alal.
14. ja 17. juuni
Euroopa Parlamendi teised otsesed valimised.
- 1985
- 7. jaanuar
Jacques Delors saab Euroopa Komisjoni presidendiks (1985–1995).
12. juuni
Hispaania ja Portugal sõlmivad ühinemislepingu Euroopa ühendustega.
2.–4. detsember
Luxembourg'i ülemkogus otsustavad 10 riigi juhid Rooma lepingu uuesti läbi vaadata ning taaskäivitada Euroopa lõimimine ühtse Euroopa akti abil. See sillutab teed ühtse turu loomise lõpuleviimiseks aastaks 1993.
- 1986
- 1. jaanuar
Hispaania ja Portugal ühinevad Euroopa ühendustega, viies liikmetearvu kaheteistkümnele.
17. ja 28. veebruar
Ühtne Euroopa akt allkirjastatakse Luxembourg'is ja Haagis. See jõustub 1. juulil 1987.
- 1987
- 15. juuni
Käivitub Erasmuse programm, mille ülesandeks on aidata Euroopa noortel õppida teistes Euroopa riikides.
- 1989
- 15. ja 18. juuni
Euroopa Parlamendi kolmandad otsesed valimised.
9. november
Berliini müüri langemine.
9. detsember
Strasbourg'i Euroopa Ülemkogu otsustab kutsuda kokku valitsustevahelise konverentsi edendamaks majandus- ja rahaliitu ning poliitilist liitu.
- 1990
- 19. juuni
Kirjutatakse alla Schengeni lepingule, mis näeb ette piirikontrolli kaotamise Euroopa ühenduste liikmesriikide vahel.
3. oktoober
Saksamaa taasühinemine.
14. detsember
Roomas algab majandus- ja rahaliidu ning poliitilise liidu edendamist arutav valitsustevaheline konverents.
- 1991
- 9.–10. detsember
Maastrichti Euroopa Ülemkogu võtab vastu Euroopa Liidu lepingu. See loob aluse ühtsele välis- ja julgeolekupoliitikale, tihedamale koostööle justiits- ja siseasjades ning majandus- ja rahaliidu loomisele, sealhulgas ühisrahale. Senisele ühenduste süsteemile lisatud valitsustevaheline koostöö nendes valdkondades loob Euroopa Liidu (EL). EMÜ nimetatakse ümber Euroopa Ühenduseks (EÜ).
- 1992
- 7. veebruar
Maastrichtis allkirjastatakse Euroopa Liidu leping. See jõustub 1. novembril 1993.
- 1993
- 1. jaanuar
Ühtne turg on loodud.
- 1994
- 9. ja 12. juuni
Euroopa Parlamendi neljandad otsesed valimised.
24.-25. juuni
Austria, Norra, Rootsi ja Soome kirjutavad Korfu Euroopa Ülemkogul alla ühinemislepingule Euroopa Liiduga.
- 1995
- 1. jaanuar
Austria, Rootsi ja Soome ühinevad Euroopa Liiduga, viies liikmetearvu viieteistkümnele. Norra jääb kõrvale, sest enamik norralasi on rahvahääletusel ühinemise vastu.
23. jaanuar
Ametisse astub uus Euroopa Komisjon (1995–1999) Jacques Santeri juhtimisel.
27.–28. november
Euroopa – Vahemere piirkonna konverents Barcelonas käivitab Euroopa Liidu ja Vahemere lõunakalda riikide partnerluse.
- 1997
- 16.–17. juuni
Amsterdami Euroopa Ülemkogu kiidab heaks lepingu, mis annab Euroopa Liidule uusi õigusi ja vastutusalasid.
2. oktoober
Allkirjastatakse Amsterdami leping. See jõustub 1. mail 1999.
- 1998
- 30. märts
Algavad Eesti, Küprose, Poola, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi ja Ungari ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga.
3. mai
Brüsseli Euroopa Ülemkogu otsustab, et 11 liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome) vastavad ühisrahale ülemineku tingimustele 1. jaanuarist 1999. Kreeka ühineb hiljem.
31. detsember
Kinnitatakse fikseeritud ja muutmatud vahetuskursid vääringute vahel, mis asendatakse euroga.
- 1999
- 1. jaanuar
Euroopa majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi algus: 11 riigi vääringud asendatakse euroga. Ühisraha alustab rahaturgudel. Euroopa Keskpank võtab vastutuse Euroopa Liidu rahanduspoliitika eest, mis väljendub ja rakendub eurona.
24.–25. märts
Berliini Euroopa Ülemkogu lepib kokku Euroopa Liidu eelarve aastateks 2000–2006.
3.–4. juuni
Kölni Euroopa Ülemkogu otsustab teha konvendile ülesandeks Euroopa põhiõiguste harta koostamine. Konvendi liikmed on Euroopa Liidu liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhtide ning Euroopa Komisjoni presidendi esindajad. Javier Solana määratakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks.
8. ja 13. juuni
Euroopa Parlamendi viiendad otsesed valimised.
15. september
Ametisse astub uus Euroopa Komisjon (1999–2004) Romano Prodi juhtimisel.
15.–16. oktoober
Tampere Euroopa Ülemkogu otsustab muuta Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks.
10.–11. detsember
Helsingi Euroopa Ülemkogu kutsub ühinemisläbirääkimistele Bulgaaria, Leedu, Läti, Malta, Rumeenia ja Slovakkia ning tunnustab Türgit ELi kandidaatriigina.
- 2000
- 23.–24. märts
Lissaboni Euroopa Ülemkogu koostab strateegia, mis peab hoogustama tööhõivet, ajakohastama majandust ning tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust teadmistel põhinevas Euroopas.
7.–8. detsember
Nizza (ehk Nice'i) Euroopa Ülemkogu jõuab kokkuleppele uue lepingu tekstis, mis muudab ELi otsustussüsteemi nõnda, et liit saab laieneda. Euroopa Parlamendi president, Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president kuulutavad pidulikult välja Euroopa Liidu põhiõiguste harta.
- 2001
- 26. veebruar
Allkirjastatakse Nizza leping. See jõustub 1. veebruaril 2003.
14.–15. detsember
Laekeni Euroopa Ülemkogu võtab vastu deklaratsiooni Euroopa Liidu tulevikust. See avab tee liidu järgnevale suurele reformile ning Euroopa põhiseadust ettevalmistava konvendi loomisele. Konvendi esimeheks määratakse Valéry Giscard d’Estaing.
- 2002
- 1. jaanuar
Eurotsooni riikides tuleb käibele euro sularaha.
31. mai
Kõik 15 Euroopa Liidu liikmesriiki ratifitseerivad üheaegselt Kyoto protokolli – ülemaailmse õhusaaste vähendamise lepingu.
21.–22. juuni
Sevilla Euroopa Ülemkogu jõuab kokkuleppele Euroopa Liidu varjupaiga- ja sisserändepoliitikas.
13. detsember
Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu otsustab, et 10 kandidaatriiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari võivad ühineda Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Bulgaariat ja Rumeeniat oodatakse liituma aastal 2007.
Läbirääkimised Türgiga võivad alata, kui ülemkogu otsustab komisjoni raporti ja soovituse põhjal, et Türgi täidab kõiki Kopenhaageni kriteeriume.
- 2003
- 16. aprill
Ateenas kirjutatakse alla Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi ja Ungari ühinemislepingutele Euroopa Liiduga.
10. juuli
Euroopa tulevikukonvent lõpetab töö Euroopa põhiseaduse kallal.
4. oktoober
Algab valitsustevaheline konverents, mis koostab uue, Euroopa põhiseadust hõlmava lepingu.
- 2004
- 1. mai
Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari ühinevad Euroopa Liiduga.
10. ja 13. juuni
Euroopa Parlamendi kuuendad otsesed valimised.
16–17 detsember
Otsustati alustada 2005. aastal liitumisläbirääkimisi Horvaatia ja Türgiga, tingimusel et teatavad tingimused on täidetud.
- 2005
- 25. aprill
Euroopa Liit kirjutab Luxembourgis alla ühinemislepingutele Bulgaaria ja Rumeeniaga.
- 2007
-
Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Euroopa Liiduga – 2002. aasta Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu otsus.
