Milline sündmus alates Euroopa Liidu asutamisest 1957. aastal on jätnud teisse kõige sügavama jälje?
Etienne Davignon, siseturu, tolliliidu ja tööstuse volinik (1977–1985) ning komisjoni asepresident (1981–1985)
Etienne Davignon: Kindlasti on mind kõige rohkem mõjutanud sündmus, mis sümboliseerib just Euroopa Liidu olemust: euro kasutuselevõtt. See tähistab Euroopa integratsiooniga kaasnevat muutust. Ajalooraamatutes on kirjas, et riiki iseloomustab muuhulgas omavääring. Miljonid eurooplased on oma ajalukku uue lehekülje kirjutanud, kasutades ühisraha eurot, mis sümboliseerib sõdadest lõhestatud kontinendi ühtsust. Mulle on see kõige ilmsem Rooma lepinguga kaasnev muutusesümbol. Eurooplased lõid ühisraha kasutuselevõtuga ajaloos pretsedenditu juhtumi: liidu, mis tugineb oma liikmete tahtele.
Frans Andriessen, konkurentsivolinik (1981–1985). Jacques Delors'i juhitavas kahes komisjonis (1985–1993) oli ta põllumajandus-, välissuhete ja kaubandusvolinik.
Frans Andriessen: Kahtlemata Berliini müüri langemine 1989. aastal ning selle tulemusena avanenud perspektiivid Euroopa integratsiooni edasiseks arenguks kontinendil, kahe Saksamaa ühendamine, Varssavi pakti lõpetamine ning Nõukogude Liidu lagunemine ajal, mil termin „Euroopa Liit“ ei olnud ametlikult veel vastu võetud. Kahjuks ei vastanud meie laienemisstrateegia probleemide ulatusele. Me rõhutasime liigselt laienemist ja mitte küllaldaselt sügavuti minekut. Osaliselt just selle tulemusena oleme tupikus, kui väljenduda ametlikku keelt kasutades. Kuid see ei muuda asjaolu, et see oli ajalooline hetk Euroopa, Euroopa ühendamise ning kogu maailma jaoks.
Mida loodate Euroopale järgmise 50 aasta jooksul?
Etienne Davignon: Soovin, et liikmesriigid säilitaksid järgmistel aastatel usalduse, et nad püüdleksid ka edaspidi 50-ndatel aastatel alguse saanud projekti põhiidee järgimise poole, s.t et liikmesriigid tegutseksid üheskoos ja solidaarselt, et muuta maailma paremaks. Soovime mõjutada oma tulevikku ning mitte olla ise mõjutatud faktide ja fataalsuse poolt. Selle püüdluse alalhoidmine aitab kindlaks määrata neid teemasid ja valdkondi, mida peame koos käsitlema. Oluline on visioon, mitte erieesmärgid. Meie visioon on jätkata üheskoos tegutsemist, et meie otsusetegijad ja nende töö jätkajad saaksid mõjutada maailma. Meie Euroopa on väärtuste ühendus, kus mitmekesisus ei ole mitte koorem, vaid eelis. Meie kõigi püüdlus on luua Euroopa Liit, mis toetub ühtsusele, mitmekesisusele, majandusedule ja sotsiaalsele õiglusele. Euroopa, mis hoiaks alal 50 solidaarsuse ja üksteisele järgneva integratsiooniaasta saavutused ning mis looks oma partneritega tihedaid sidemeid.
Frans Andriessen: Praegune maailm erineb 30–40 aasta tagusest maailmast! Minu arvates kiireneb areng tänu ülemaailmsusele, uue majanduse arengule Hiinas, Indias ja Ladina-Ameerikas, ning USA nõrgenevale arvessevõetavusele ja mõjule. Lähematel aastatel muutub maailm radikaalselt ning väga raske on ennustada. Arvan, et ülemaailmne kliima-, keskkonna-, energia-, ressursside ja veeprobleem on tulevastel aastatel niivõrd oluline, et see saab tõenäoliselt ELi uueks ülesandeks, mida ta peab täitma edasisel integreerumisel samal määral, kui oli vajalik vältida sõda pärast esimest integreerumisetappi. Eelnevalt nimetatud inimkonda ähvardavate probleemide mõju võib meid lahenduse leidmiseks suunata koostööle ülejäänud maailmaga. See on võimalus, kui me oleme valmis selle jaoks töötama. Ühinenud Euroopa ei ole loomulik looduslik areng. See oli tahtlik tegevus. Soovi kõrval võime soodsatel asjaoludel kõike paremini teha. See juhtub ilmselt järgmistele põlvkondadele maailma päästes.
