7. veebruaril 1992. aastal sõlmisid tolleaegse Euroopa Liidu kaheteistkümne liikmesriigi juhid ambitsioonika lepingu, milles kuulutati välja suured eesmärgid, eelkõige ühisraha euro loomine.
Veebruaris viisteist aastat tagasi Hollandi linnas Maastrichtis sõlmitud lepinguga pandi alus sellele, mis on täna iseloomulik 316 miljoni eurooplase igapäevasele elule –ühisrahale eurole.
Eurot ei võetud siiski kasutusele enne 2002. aastat. Euro on olemas tänu Maastrichti lepingu tulemusena sündinud ELi liikmete vahelisele majandus- ja rahaliidule. Maastrichti lepingut nimetatakse ametlikult Euroopa Liidu lepinguks. Leping kehtestas kapitali vabama liikumise, riikidevahelise ühise majanduspoliitika ning 1998. aastal Euroopa Keskpanga loomise (pank teostab järelevalvet euro üle).
Euroopa Komisjoni majandus- ja rahaküsimuste volinik Joaquin Almunia võtab euro eelised kokku järgmiselt: "Euro on Euroopa integratsiooni kõige tugevam sümbol. Ta on kaitsnud meid väliste probleemide eest ning andnud Euroopale jõulisema ülemaailmse rolli."
Kuid ajaloolise lepingu tulemused ei piirdu ainult euro ja muude rahaliste saavutustega. Maastrichti leping laiendas ELi tegevusvälja ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkondadesse.
Maastrichti lepingut ajakohastati Amsterdami lepinguga (1997) ja Nice lepinguga (2001). Seni ei ole Euroopa põhiseadust õnnestunud vastu võtta. See asendaks kõik kehtivad lepingud.
Põhiseaduse leping on veel probleemne küsimus, kuid Maastrichti linn pühitseb senisaavutatut. Linn kavatseb tähistada Euroopa Liidu lepingu sõlmimise aastapäeva, tõmmates enesele Euroopa tähelepanu iga-aastase filmifestivaliga, suvel toimuva toidufestivaliga ning umbes 2000 ettevõtja ja tippjuhi kogunemisega rahvusvahelise noortekoja Euroopa konverentsile juunis.
Video - lepingu allkirjastamine
