Kliimamuutus mõjutab meie elu iga päev järjest rohkem.1997. aasta detsembris kohtusid kogu maailma riigijuhid Kyotos (Jaapanis), et leppida kokku riikide tekitatavate tööstusgaaside heitkoguste piiramises. Mõned riigid tegid teatavaks oma eesmärgi vähendada 2012. aastaks heitkoguseid 8% võrra, võttes aluseks 1990. aasta taseme. Protokoll jõustus 16. veebruaril 2005.
Euroopa Liit on kokkuleppe peamine toetaja ning ta on korduvalt näidanud oma pühendumust globaalse soojenemise ohjeldamisel.
"On selge, et võitlus kliimamuutusega on rohkem kui lahing. See on maailmasõda, mis kestab mitmeid aastaid," sõnas Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas hiljuti.
EL on võtnud mitmeid samme oma heitkoguste vähendamiseks ning Kyoto protokollile vastamiseks, propageerides puhta energia allikaid nagu tuule-, päikese-, tõusu ja mõõna- ning bioenergia. Energiatõhususe meetmed on saastet tekitavate gaaside vähendamisel samuti väga olulised.
Komisjon usub, et väikesed ja lihtsad asjad muudavad maailma. Seepärast käivitas komisjon 2006. aastal kampaania ”Sina kontrollid kliimamuutust”. Kampaaniaga kutsutakse eurooplasi üles muutma natuke oma igapäevast käitumist, stvähendama toatemperatuuri, kasutama energiasäästlikke elektripirne, sõitma vähem autoga jne.
Globaalne soojenemine ei ole ainult Euroopa probleem ning EL otsib võimalusi kaasata ka rahvusvahelisi partnereid. Vaatamata sellele, et USA ei ole suutnud protokolli ratifitseerida, püüab EL temaga selles küsimuses koostööd teha.
Kyoto protokoll on ainult esimene, kuid tähtis samm. EL on juba alustanud läbirääkimisi 188 riigiga pärast 2012. aastat võetavate täiendavate globaalsete kliimamuutuse meetmete teemal.Tulevased ülesanded kaasavad rohkem rahalisi vahendeid metsade kaitseks, uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamiseks ja biokütuse tootmise toetamiseks.
