Suve saabudes sõidavad miljonid puhkajad peatselt Euroopa supelrandadesse. Aga on nad teadlikud suplusvee 
reostusastmest? Komisjon võttis sel nädalal vastu asjakohase aastaaruande, kus esitatakse julgustavaid tulemusi. 96% rannikuäärsetest supelrandadest vastab Euroopa direktiivis sätestatud hügieeninõuetele. Siseveekoguäärsete supluskohtade tulemus 89%-ga on nõrgem, kuid nende nõuetele vastavuse tase on 2005. aastast alates paranenud.
Esimest korda oli võimalik võrrelda kõigi liikmesriikide andmeid. EL 15 vanas liikmesriigis on tulemused paremad, kuid siiski paraneb nõuetele vastavus uutes liikmesriikides igal aastal.
Suplusvee kvaliteeti kontrollitakse iga aasta füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate suhtes. Suplusvee direktiiviga (aastast 1976) sätestatakse kohustuslikud väärtused, mida liikmesriigid peavad järgima, ning soovituslikud väärtused nendele riikidele, kes sooviksid asjaomases valdkonnas rohkem tegutseda.
2006. aastal kontrolliti üle 21 000 supelranna. Hoolimata kontrollitavate supelrandade suuremast arvust võrreldes möödunud aastaga, valmistab komisjonile muret supelrandade arv (254), mille liikmesriigid eemaldasid direktiivi nõudeid järgivate riikide nimekirjadest. Teatavatel juhtudel on nimekirjast eemaldamine toimunud mõjuva põhjuseta, eesmärgiga varjata reostusega seonduvaid probleeme. Selle tulemusena on aastaaruande tulemused eksitavad. Euroopa Komisjon on algatanud 11 liikmesriigi suhtes rikkumismenetlused, milles käsitletakse ligi 7 000 supelranna riiklikest nimekirjadest välja jätmist alates 90-ndate aastate algusest
Puhkuse rahulikuks veetmiseks tutvuge komisjoni suplusvee veebisaidil esitatud aastaaruande ning supelrandade kaardiga .
