Euroopa Noorteportaal
Teave ja võimalused noortele kogu Euroopas.

Mitmekultuurilisus

Kultuur on miski, mis hoiab koos inimesi ja ühiskonda, riiki ja rahvast.

Kultuur on miski, mis hoiab koos inimesi ja ühiskonda, riiki ja rahvast. Ühised väärtused, normid ning põhimõtted, samuti muusika, kunst ja sport on need kultuuri osad, mis meid ühendavad ning sarnaseks muudavad. Sest kultuur on tegusõna ning väljendub kõige selgemalt ja paremini selles, mida ja kuidas me oma igapäevaelus teeme.

Maailm on aga avatud ja valla. Enam pole reisimine, välismaal elamine, õppimine või töötamine ainult väljavalitutele, vaid kättesaadav ja reaalne võimalus kõigile huvilistele. Kogu raha, paki kohver ning mine - „uksed“ on avatud peaaegu igasse riiki. Schengeni viisaruumiga liitunud riikide vahel reisides ei küsita enam tihtipeale isikut tõendavat dokumentigi, mis teeb reisimise veelgi mugavamaks.

Rahvaste ränne on seganud ära kultuurid ja maad. Eesti on selles osas isegi tagasihoidlikul positsioonil – meie tänavapildis pole palju näha tumedanahalisi või asiaate, kuid näiteks põhjanaabrite – nii Soome kui Rootsi – tänavapilt on ses osas tunduvalt kirjum. Rahvusvahelised töötamis-ja õppimisvõimalused julgustavad inimesi alustama karjääri või õpinguid uutes kultuuriruumides, kuid mis on selle rahvusvahelistumise tulemused, tagajärjed ja tugevused?

Kindlasti on üheks tugevuseks kultuuriline mitmekesisus ning maailmapildi avardamine. Kui mu kursusekaaslane ülikoolis on näiteks Indiast pärit, siis ma tõenäoliselt tean Indiast ja selle maa kultuurist rohkem kui teistest kultuuridest. Või toovad rohked türklased meie kultuuri uued toitumistavad ja restoranid, egiptlased populariseerivad oma harjumusi ka erinevate vesipiibukohvikute rajamisega ning täna teavad inimesed juba palju rohkem, mis on türgi kohv, darjeelingu tee või kuidas süüa pulkadega. Koos eksisteerides õpime teineteist paremini tundma – mina tutvustan oma rahvusvahelistele sõpradele Eesti kultuuri ja nemad tutvustavad mulle oma. See on kui teadmiste vahetus ning kõik on võitjad.

Kultuuride paljususega võib kaasneda ka ohtusid või murekohti, millele tähelepanu pööramata võime haiget teha paljudele inimestele. Diskrimineerimine, rassism või kultuuriline ebavõrdsus on levinud riikides, kes pole harjunud mitmekultuursusega või on väga tugevalt oma kultuuri pooldajad, olles nn kinnine ühiskond.

Eestis tehti suur kampaania „Erinevus rikastab!“, mille peamiseks eesmärgiks oligi just kultuuriliste ja sotsiaalsete erinevuste sallivuse tõstmine. Nahavärv, usk või seksuaalne orientatsioon pole olulised, sest loeb ju inimene ise. See, kas keegi on eesti, vene, iisraeli või ameerika juurtega pole suures pildis tähtis ega negatiivne, vastupidi – see võib olla just positiivne, sest vaid erinevaid inimesi kokku pannes on võimalik luua midagi põnevat ja uut, innovaatilist ja  tõeliselt arendavat.

Olgu põnevad taustad kui huvitavad tahes, tuleb mitmekultuurilises ühiskonnas arvestada üksteise rahvuslike kommete, traditsioonide ja tavadega. Eestlased teretavad kätt andes (kui sedagi), prantslased teevad põse peale musi. Eestlased on vaiksed ja rahulikud, itaallased räägivad valju häälega. Eestlased hoiavad rääkides käed rahulikult kas kõrval või taskus, hispaanlased žestikuleerivad uhkelt. Eestlased kasutavad rangelt nuge ja kahvleid, indialased söövad käega, hiinlased hoopis pulkadega. Esialgu võivad erinevad kombed ajada segadusse, tekitada pahameelt ja solvumist, aga võttes kultuurilisi eripärasid oma igapäevaelus arvesse, võime kibedast piprast teha hoopis maitsva mee.