Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Avaldus

Volinik Mimica, volinik Thysseni, volinik Navracsicse ja volinik Gabrieli ühisavaldus rahvusvahelise noortepäeva 2019 puhul

Brüssel, 12. august 2019

Ka Euroopa Komisjon tähistab tänavuaastast rahvusvahelist noortepäeva, mille teema on „Hariduse ümberkujundamine“ ning millega juhitakse tähelepanu jõupingutustele, et muuta haridus kõigi noorte jaoks kaasavamaks ja kättesaadavamaks. Rahvusvahelise koostöö ja arengu volinik Neven Mimica, tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen, hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Mariya Gabriel avaldasid järgmist:

Täna tähistame rahvusvahelist noortepäeva. See on oluline hetk, mil mõtiskelda selle üle, et liiga palju noori elab sõjapiirkondades, ei saa käia koolis ning on mõjutatud vaesusest, sotsiaalsest tõrjutusest, kehvast tervishoiust, soolisest ebavõrdsusest ja kliimamuutustest.

Nendele probleemidele tõhusate lahenduste leidmine, püsiva rahu saavutamine ning sidusa ja vastupanuvõimelise ühiskonna kujundamine, kus noored saavad areneda, on Euroopa Liidu prioriteedid. Sel eesmärgil on EL võtnud kohustuse rakendada ÜRO 2030. aasta tegevuskava ja selle 17 kestliku arengu eesmärki kõigis oma poliitikavaldkondades.

Koostöös liikmesriikidega ja veel paljude sidusrühmadega suurendab EL miljonite noorte mõjuvõimu ELis ja väljaspool. Programm „Erasmus+“ on ühendanud noori, võimaldanud neil õppida ja olla kaasatud ühiskonda ning edendada tipptasemel saavutusi ja innovatsiooni haridusasutustes. Kaks uut praeguse komisjoni esitatud algatust on loonud uusi võimalusi: algatus „DiscoverEU“ võimaldab noortel reisida ja tutvuda Euroopa rikkaliku kultuuripärandiga ning Euroopa solidaarsuskorpus annab neile võimaluse tegutseda vabatahtlikuna ja teha tööd projektides, mis toetavad kogukondi ja inimesi kogu Euroopas. Euroopa haridusruum, mida me üles ehitame, edendab tipptasemel saavutusi ja kaasamist, tuues kasu igasuguse taustaga noortele eurooplastele ning tugevdades ühise Euroopa identiteedi tunnet.

Samamoodi on noored ELi poliitikavaldkondade keskmes, näiteks digitaalse ühtse turu puhul. Mitmed algatused, näiteks „Digitaaloskuste ja töökohtade koalitsioon“, on aidanud laiendada digitaaloskuste alast koolitust, ajakohastades samal ajal haridust. Lastele parema interneti loomise strateegia kaudu muudame laste veebiheaolu tähtsaimaks prioriteediks, püüdes kõrvaldada internetiohte, nagu küberkiusamine, peibutamine, privaatsusega seotud probleemid, väärinfo ning vägivaldne või häiriv sisu. Need eesmärgid on kesksel kohal ka digiõppe tegevuskavas, mis sisaldab konkreetseid meetmeid ja algatusi, et aidata ELi liikmesriikidel lahendada digiajastul haridusprobleeme.

Noored on meie poliitikapõhimõtete keskmes nii sees- kui ka väljaspool ELi piire. EL keskendub oma arenguprogrammides noorte vajadustele reageerimisele sellistes valdkondades nagu haridus, oskuste arendamine ja töökohtade loomine, püüdes samal ajal kaasata noori rohkemate ühiskonna tahkude puhul. Näiteks sellised algatused nagu „Noorte juhtide programm“ ning ELi ja Aafrika Liidu noortealgatus annavad neile õigustatud võimaluse osaleda otsuste tegemisel. Samuti toetame jätkuvalt noori, kes võitlevad rahu tagamise nimel ja vägivaldse äärmusluse vastu oma kogukonnas, sealhulgas liikumise One Young World rahusaadikute algatuse kaudu.

Investeerimine noorte potentsiaali on investeering meie ühiskonda. Meile annab lootust see, et me pole nende raskuste ületamisel üksi; me peame oma jõupingutusi jätkama ja suurendama.“

Taustteave

ÜRO Peaassamblee nimetas 12. augusti esimest korda rahvusvaheliseks noortepäevaks 1999. aastal. Sel päeval tähistatakse igal aastal noorte kui muudatuste läbiviimisel oluliste partnerite rolli ning see pakub võimaluse suurendada teadlikkust raskustest ja probleemidest, millega maailma noored kokku puutuvad. Tänavune teema „Hariduse ümberkujundamine“ juhib tähelepanu jõupingutustele, millega muudetakse haridus kõigi noorte jaoks kaasavamaks ja kättesaadavamaks, sealhulgas noorte endi tehtavatele jõupingutustele.

EL toetab liikmesriikide koostööd hariduse valdkonnas ja tänu sellele on noortel lihtsam kasutada ära liikuvuse eeliseid ning õpetajail saada kogemusi ja jagada teadmisi, töötades kogu Euroopas. 2017. aastal investeeris EL rekordilised 2,8 miljardit eurot programmi „Erasmus+“, milles on alates 2014. aastast osalenud üle 3,7 miljoni inimese. Komisjon teeb ettepaneku keskenduda ELi järgmises pikaajalises eelarves aastateks 2021–2027 rohkem noortele, et kahekordistada programmi „Erasmus+“ eelarve 30 miljardi euroni.

Programmis „Erasmus+“ võivad osaleda paljud üksikisikud ja organisatsioonid, ehkki abikõlblikkus varieerub olenevalt meetmest ja riigist. Riigid (ELi liikmesriigid ja kolmandad riigid), mis võivad osaleda, jagunevad programmiriikideks (võivad täielikult osaleda programmi „Erasmus+“ kõikides meetmetes) ja partnerriikideks (võivad osaleda programmi teatavates meetmetes lähtudes konkreetsetest kriteeriumidest või tingimustest). Kõikide riikide loetelu ja programmi „Erasmus+“ juhend , mis sisaldab üksikasjalikumat teavet programmi jaoks kõlblike riikide kohta, on veebis kättesaadavad. 

Lisateave

Programm „Erasmus+“

Algatus „DiscoverEU“

Euroopa solidaarsuskorpus

ELi noortestrateegia

Euroopa haridusruum

Digitaalne ühtne turg

Aafrika–Euroopa allianss

ELi ja Aafrika Liidu noortealgatus

Liikumise One Young World rahusaadikud

Noorte juhtide programm

STATEMENT/19/5011

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar