Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokoll

Brüssel, 14. november 2018

Küsimused & vastused

Milles on kokku lepitud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa suhtes?

ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijad on jõudnud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli tingimuste suhtes täielikule kokkuleppele.

Protokoll sisaldab kõiki sätteid selle kohta, kuidas hakkab toimima nn kaitsemeetmel põhinev lahendus, mille eesmärk on hoida ära range piirikontroll Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel. Protokoll on osa üldisest väljaastumislepingust ja seda kohaldatakse nii kaua, kuni see asendatakse kas tervikuna või osaliselt järgneva lepinguga. Nii EL kui ka Ühendkuningriik annavad endast parima, et sõlmida ja ratifitseerida järgnev leping 1. juuliks 2020.

Protokolliga luuakse ühtne ELi-Ühendkuningriigi tolliterritoorium, mis on kasutusel alates üleminekuperioodi lõpust kuni tulevaste suhete kehtima hakkamiseni. Seega jääb Põhja-Iirimaa osaks samast tolliterritooriumist kui ülejäänud Ühendkuningriik ning Põhja-Iirimaa ja ülejäänud Ühendkuningriigi vahel ei rakendata tollimakse, kvoote ega päritolureeglite kontrolle[1].

Lisaks sätestatakse protokollis Ühendkuningriigi kohustus mitte vähendada 1998. aasta suure reede (Belfasti) kokkuleppes esitatud õigusi ning nähakse ette Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vaheliste ühist reisipiirkonda käsitlevate kokkulepete jätkuv kehtimine. Protokolliga tagatakse vajalikud tingimused Iirimaa saare põhja- ja lõunaosa vahelise koostöö jätkumiseks ja säilitatakse saarel ühtne elektriturg.

Kokkuleppes käsitletakse täielikult Iirimaa saare ainulaadset olukorda. See on kindlustuspoliis, millega tagatakse, et olenemata asjaoludest ei rakendata Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel ranget piirikontrolli, ning sellega kaitstakse 1998. aasta suure reede (Belfasti) kokkuleppe kõiki mõõtmeid, koostööd saare põhja- ja lõunaosa vahel ning kogu saare majandust.

 

Kuidas kaitsekord toimib?

Kui 31. detsembriks 2020. aastaks ei ole hakatud kohaldama ELi-Ühendkuningriigi tulevasi suhteid käsitlevat lepingut, siis on EL ja Ühendkuningriik leppinud kokku, et kaitsemeetmel põhinevat lahendust kohaldatakse seni, kuni hakkab kehtima järgnev leping.

Teise võimalusena võib Ühendkuningriik enne 1. juulit 2020. aastat taotleda üleminekuperioodi pikendamist. Sellist taotlust käsitletakse vastavalt väljaastumislepingu artiklile 132, mille kohaselt peab taotlusega nõustuma ühiskomitee.

Kui kohaldatakse kaitsemeetmel põhinevat lahendust, siis tähendab see järgmist:

  • kasutusel on ühtne ELi-Ühendkuningriigi tolliterritoorium. Seega ei ole ELi ja Ühendkuningriigi vahel vaja rakendada tollimakse, kvoote ega päritolureeglite kontrolle;
  • EL ja Ühendkuningriik on leppinud kokku meetmetes, millega tagatakse, et ELil ja Ühendkuningriigil on võrdsed tingimused;
  • Põhja-Iirimaa suhtes jääb kehtima liidu tolliseadustik, milles on muu hulgas sätestatud ELis toodete vabasse ringlusse lubamine. Sellega tagatakse, et Põhja-Iirimaa ettevõtted saavad ELi ühtsele turule tuua kaupu ilma piiranguteta;
  • Ühendkuningriigi õigusnormid jäävad Põhja-Iirimaa osas kooskõlla piiratud arvu eeskirjadega, mis on seotud ELi ühtse turuga ja mis on range piirikontrolli ärahoidmiseks hädavajalikud, st kaupu käsitlevate õigusaktidega, veterinaarkontrollide sanitaareeskirjadega, põllumajandusliku tootmise ja põllumajandustoodete turustamise eeskirjadega, kaupade käibe- ja aktsiisimaksu ning riigiabi eeskirjadega.

 

Miks on kaitsekorda vaja?

Ühendkuningriik on valinud ühtselt turult ja tolliliidust lahkumise. Nii EL kui ka Ühendkuningriik on väljendanud kindlat soovi hoida ära range piirikontroll Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel ning mõlemad pooled kavatsevad selle tagada eelkõige tulevase lepingu abil.

Lisaks on Ühendkuningriik lubanud austada ELi ühtse turu ja tolliliidu terviklikkust – ning Iirimaa kohta selles.

Arvestades, et läbirääkimisi ELi-Ühendkuningriigi tulevaste suhete üle peetakse alles üleminekuperioodil, on EL ja Ühendkuningriik otsustanud väljaastumislepingus ette näha õiguslikult siduva kaitsekorra, millega tagatakse, et ranget piirikontrolli ei kehtestata mis tahes olukorras. Selles lepiti kokku 2017. aasta detsembri ühisaruandes ja 2018. aasta märtsis kinnitas seda uuesti peaminister Theresa May oma kirjas president Tuskile. Selle kirjaga kohustus Ühendkuningriigi valitsus lisama õiguslikult siduva kaitsekorra väljaastumislepingusse.

 

Kui kaua kaitsekorda kohaldatakse?

Protokolli eesmärk ei ole luua ELi ja Ühendkuningriigi vahel alalist suhet. EL ja Ühendkuningriik on lubanud anda endast parima, et sõlmida ja ratifitseerida 1. juuliks 2020 leping, mis asendab protokollis sätestatud kaitsekorra kas tervikuna või osaliselt.

 

Kas ette on nähtud kaitsekorra läbivaatamise mehhanism? Kas EL või Ühendkuningriik võib nõuda, et kaitsekorra kohaldamine peatataks kas tervikuna või osaliselt?

Kui EL või Ühendkuningriik leiab pärast üleminekuperioodi, et protokoll ei ole kas tervikuna või osaliselt enam vajalik, võib ta teist poolt sellest koos põhjendustega teavitada. Ühiskomitee [mis on loodud väljaastumislepingu artikli 164 alusel] vaatab teate läbi ja võib küsida arvamust 1998. aasta suure reede (Belfasti) kokkuleppe alusel loodud institutsioonidelt. Pärast arutelusid ühiskomitees võivad EL ja Ühendkuningriik ühiselt otsustada, et protokoll ei ole kas tervikuna või osaliselt oma eesmärkide täitmiseks enam vajalik.

 

Mis on ühtne tolliterritoorium?

EL ja Ühendkuningriik on praegu kokku leppinud, et ühtne ELi-Ühendkuningriigi tolliterritoorium on kasutusel alates üleminekuperioodi lõpust kuni järgneva lepingu kehtima hakkamiseni. Ühtne tolliterritoorium koosneb liidu tolliterritooriumist (nagu see on määratletud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 4) ja Ühendkuningriigi tolliterritooriumist.

See tähendab järgmist:

  • Ühendkuningriik viib tollimaksud ja oma tolliterritooriumil kohaldatavad eeskirjad vastavusse liidu välistariifide ja päritolureeglitega;
  • seega ei ole ELi ja Ühendkuningriigi vahel tollimakse, kvoote ega päritolureeglite kontrolle, välja arvatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul;
  • nii EL kui ka Ühendkuningriik on leppinud kokku meetmetes, millega tagatakse võrdsed tingimused;
  • Ühendkuningriik ühtlustab oma kaubanduspoliitika ELi ühise kaubanduspoliitikaga määral, mis on vajalik ühtse tolliterritooriumi toimimiseks. Ühendkuningriik ei või oma tolliterritooriumil kolmandatest riikidest imporditud kaupade suhtes mitte mingil juhul kohaldada ELi ühisest tollitariifistikust madalamat tollimaksumäära ega või kohaldada ELi päritolureeglitest erinevaid päritolureegleid;
  • EL kohaldab oma kaubanduse kaitse poliitikat ja üldist soodustuste süsteemi ühtse tolliterritooriumi mõlema osa suhtes; EL konsulteerib Ühendkuningriigiga meetmete osas, mille võtmist ta kaalub.

 

Millistes võrdsete tingimuste tagamise meetmetes on kokku lepitud?

Ühendkuningriik on kohustunud tagama võrdsed tingimused, mis põhinevad ELi ja Ühendkuningriigi vahelisel avatud ja õiglasel konkurentsil, võttes arvesse sellise ühtse tolliterritooriumi kehtestamist, kus ELi ja Ühendkuningriigi vahel ei ole tollimakse, kvoote ega päritolureeglite kontrolle. Ühendkuningriigi ja ELi vastastikune majanduslik seotus ning Ühendkuningriigi ja ELi geograafiline lähedus on peamised aspektid, mida tuleks ühtsel tolliterritooriumil avatud ja õiglase konkurentsi nõuetekohase toimimise reguleerimisel arvestada.

Protokolliga tehakse materiaalõiguslikud normid, mis põhinevad rahvusvahelistele ja ELi standarditele, Ühendkuningriigile siduvaks. Lisaks konkurentsieeskirjadele tugineb protokoll põhimõttele, et rahvusvaheliste ja ELi standardite kohasest praegusest kaitsetasemest ei toimu tagasilangust.

 

Riigiabi

Ühendkuningriik on kohustunud kohaldama ELi riigiabieeskirju ja viima oma riigiabieeskirjad jooksvalt vastavusse nimetatud eeskirjade arenguga ELis.

Mis puutub Ühendkuningriigi antavasse abisse, mis avaldab mõju Põhja-Iirimaa ja ELi vahelisele kaubandusele, siis jätkab komisjon kaitsemeetmel põhineva lahenduse osana riigiabieeskirjade otsest jõustamist. Selles valdkonnas jääb pädevaks ka Euroopa Kohus.

Mis puutub Ühendkuningriigi antavasse riigiabisse, mis avaldab mõju ainult ülejäänud Ühendkuningriigi ja ELi vahelistele kaubavoogudele, siis loob Ühendkuningriik sõltumatu täitevasutuse, mis teeb tihedat koostööd komisjoniga. Sõltumatu täitevasutuse üle teostavad järelevalvet Ühendkuningriigi kohtud. Komisjonil on Ühendkuningriigi kohtutes kaebeõigus ja õigus kohtuasjadesse sekkuda.

Väljaastumisleping tagab tiheda koostöö ELi ja Ühendkuningriigi vahel. Ühendkuningriigi riigiabi eest vastutav ametiasutus hakkab regulaarselt komisjoniga konsulteerima. Ühiskomitee võimaldab mõlemal poolel arutada huvipakkuvaid küsimusi ja leida erimeelsustele selliseid lahendusi, mis on vastuvõetavad mõlemale poolele. Juhul kui vastastikku rahuldavat lahendust ei leita, siis on lahendamata konfliktide jaoks ette nähtud ajutised meetmed ja vahekohtusüsteem.

 

Konkurents

EL ja Ühendkuningriik tunnistavad, et konkurentsi piirav äritegevus ja ettevõtjate koondumine võivad moonutada turgude toimimist ning vähendada kaubandusest saadavat kasu.

Seoses sellega lepivad EL ja Ühendkuningriik kokku, et keelata tuleb teatavad ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjatepoolne turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ja teatavad ettevõtjate koondumised juhul, kui need avaldavad mõju ELi ja Ühendkuningriigi vahelisele kaubandusele.

EL ja Ühendkuningriik kohustuvad tagama, et neid kokkulepitud eeskirju jõustatakse tõhusalt mõlema poole konkurentsialaste õigusnormidega. Täpsemalt kohustub Ühendkuningriik tagama, et kättesaadavad on haldus- ja kohtumenetlused, mis võimaldavad konkurentsieeskirjade rikkumise korral tõhusat ja õigeaegset tegutsemist ning tõhusate kaitsemeetmete võtmist. Juhul, kui tekivad vaidlused seoses sellega, kas Ühendkuningriik neid kohustusi täidab, siis saab vaidlusi lahendada vahekohtu teel.

 

Maksustamine

Ühendkuningriik on maksustamise valdkonnas lubanud rakendada hea juhtimistava põhimõtteid, nagu hiljuti nõukogus kokku lepiti. Nende põhimõtete hulka kuuluvad läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksustamise üldnõuded ning OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise nõuded. Ühendkuningriik jätkab nende riigisiseste õigusaktide kohaldamist, millega on riigi õigusesse üle võetud ELi direktiivid, mis käsitlevad teabe vahetamist maksustamise valdkonnas, maksustamise vältimise vastaseid norme ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandlust riikide lõikes. Lisaks kinnitab Ühendkuningriik uuesti, et kohustub vähendama kahjulikke maksumeetmeid, mis on määratletud ELi tegevusjuhendis.

Selle kohustuse rakendamist jälgib ühiskomitee.

 

Keskkond

EL ja Ühendkuningriik on kohustunud säilitama keskkonnakaitse praeguse taseme. Mõlemad pooled on kohustunud mitte langetama kehtivaid ELi keskkonnastandardeid sellistes põhivaldkondades nagu tööstusheited, õhukvaliteedi eesmärgid, looduskaitse, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja keskkonnamõju hindamised. Ühendkuningriik järgib peamisi keskkonnaalaseid põhimõtteid, nagu „saastaja maksab“ põhimõte ja ettevaatuspõhimõte. Lisaks kehtestab ühiskomitee kehtivate ELi nõuete põhjal konkreetsed miinimumkohustused sellistes valdkondades nagu saastus, laevakütuse väävlisisaldus ja tööstusheidete vähendamiseks parima võimaliku tehnika kasutamine.

Lisaks on EL ja Ühendkuningriik leppinud kokku võtta vajalikud meetmed, et täita oma kohustusi seoses rahvusvaheliste kokkulepetega, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu, sealhulgas seoses Pariisi kokkuleppega. Samuti rakendab Ühendkuningriik CO2-heite maksustamise süsteemi, mis on vähemalt sama tõhus kui ELi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem.

Ühendkuningriik on kohustunud tagama ühiste standardite tõhusa jõustamise oma õigusnormide, eeskirjade ja tavadega ning looma uue sõltumatu asutuse, mille ülesanne on nende kohustuste täitmise üle järelevalve teostamine, kohustuste täitmisest aruandmine, kohustuste kontrollimine ja jõustamine. Uus sõltumatu asutus saab võtta vastu kaebusi ja korraldada omal algatusel uurimisi ning algatada Ühendkuningriigi kohtutes hagisid parandusmeetmete võtmiseks. Seoses sellega on Ühendkuningriik kohustunud tagama tõhusad haldus- ja kohtumenetlused, mis annavad ametiasutustele ja üldsusele õiguse nõuda tõhusaid parandusmeetmeid ja saavutada karistusi, mis on tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja heidutavad.

 

Tööjõu- ja sotsiaalkaitse

Tagasilanguse ärahoidmise tingimus kehtib ka tööjõu- ja sotsiaalkaitse normidega tagatud kaitsetaseme suhtes. EL ja Ühendkuningriik on kohustunud mitte vähendama oma õigusnormide, eeskirjade ja tavadega tagatud ühist kaitsetaset, mis tuleneb ELi õigusnormide ja ratifitseeritud rahvusvaheliste konventsioonide (nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid ja Euroopa Nõukogu sotsiaalharta) rakendamisest.

See hõlmab tingimusi, mis on seotud tööalaste põhiõigustega, nagu mittediskrimineerimine ja võrdne töötasu, töötervishoid ja tööohutus, õiglased töötingimused ja tööhõivenormid ning ettevõtete restruktureerimisega seotud sotsiaalsed õigused.

Ühendkuningriik tagab nende normide ja tingimuste tulemusliku jõustamise olemasolevate riiklike ametiasutuste ja tööinspektsioonide tõhusa süsteemi abil. Ühendkuningriik on kohustunud tagama ka tõhusad haldus- ja kohtumenetlused.

 

Kuidas neid võrdsete tingimuste tagamise meetmeid jõustatakse?

Riigiabi- ja konkurentsieeskirjade jõustamist on kirjeldatud eespool.

Sotsiaal- ja keskkonnakaitse sama taseme säilitamisega seotud vaidluste lahendamine toimub ühiskomitees. Vaidlusi seoses Ühendkuningriigi-poolse ühiste standardite järelevalve ja jõustamisega võib arutada ka vahekohus.

Mis puutub maksustamise valdkonda, siis juhul kui Ühendkuningriik rikub selliste riigisiseste õigusaktide kohaldamist, millega on riigi õigusesse üle võetud väljaastumislepingus käsitletud ELi maksustamisalased direktiivid, lahendatakse vaidlus kohtus ja kohus võib määrata karistuse.

EL saab kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega võtta vastu ühepoolseid meetmeid kas väljaastumislepingu või ELi õiguse alusel. Need meetmed võivad hõlmata võimalust peatada ajutiselt kohustuste täitmine juhul, kui ei täideta vahekohtu otsust, ei rakendata kaitse- või tasakaalustavaid meetmeid (tõsiste majandusraskuste korral, mis tõenäoliselt jätkuvad), ei võeta arvesse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu või ei rakendata tervise- ja keskkonnakaitse meetmeid vastavalt rahvusvahelistele kohustustele (GATT).

 

Kuidas saab kogu Ühendkuningriiki hõlmavat tolliliitu käsitleda väljaastumislepingus? Kas see ei ole osa tulevastest suhetest?

Väljaastumislepinguga võidakse artikli 50 alusel olemasolevad olukorrad järg-järgult lõpetada või leida viis, kuidas minna üle tulevastele suhetele.

See tähendab, et väljaastumisleping võib sisaldada aspekte, mis on aluseks tulevaste suhete korraldusele. Seega on protokolli kavas kohaldada vaid ajutiselt. Protokolli kohaldamine lõpeb siis, kui hakkab kehtima järgnev leping.

 

Kas Põhja-Iirimaa ja ülejäänud Ühendkuningriik kuuluvad erineva tolliterritooriumi alla?

Ei. Põhja-Iirimaa kuulub ülejäänud Ühendkuningriigiga sama tolliterritooriumi alla. See tolliterritoorium moodustab koos ELi tolliterritooriumiga ühtse tolliterritooriumi.

Kaitsekorra kohaselt ja selleks, et hoida ära range piirikontroll, saavad Põhja-Iirimaa ettevõtted tuua ELi siseturule tooteid ilma piiranguteta. Kui siseturule tuuakse kaupu, mis tulevad väljastpoolt Põhja-Iirimaad, siis tuleb kohaldada liidu tolliseadustikuga ette nähtud protsesse.

 

Kas kalandussektor arvatakse ühtse tolliterritooriumi alla?

Kalandussektoriga seotud kokkuleppeid käsitletakse tulevase üldise partnerluse üle peetavate läbirääkimiste raames. EL ja Ühendkuningriik annavad endast parima, et jõuda kalandus- ja vesiviljelussektori suhtes kokkuleppele 1. juuliks 2020. aastaks. Selleks, et ühtne tolliterritoorium saaks hõlmata kalandus- ja vesiviljelustooteid, peavad EL ja Ühendkuningriik leppima kokku selles, kuidas reguleerida juurdepääsu vetele ja kalapüügivõimalustele. Meil on ühised eesmärgid tagada säästev kalapüük ja edendada kalavarude kaitset.

 

Kas Põhja-Iirimaa normid ja eeskirjad jäävad endiselt vastavusse ELi normide ja eeskirjadega? Kas Põhja-Iirimaa peab kohaldama ELi tolliseadustikku?

Et hoida Iirimaal ära range piirikontroll ja tagada, et Põhja-Iirimaa ettevõtted saaksid tuua tooteid ELi ühtsele turule ilma piiranguteta, on Ühendkuningriigil vaja Põhja-Iirimaa osas säilitada õigusnormide teatav regulatiivne vastavus ELiga, nagu EL ja Ühendkuningriik 2017. aasta detsembri ühisaruandes kokku leppisid.

See tähendab, et Põhja-Iirimaa õigusnormid jäävad vastavusse piiratud arvu ELi eeskirjadega, mis on range piirikontrolli ärahoidmiseks hädavajalikud, nimelt

  • kaupade käibe- ja aktsiisimaksu käsitlevate õigusaktidega;
  • kaupade standardeid käsitlevate õigusaktidega;
  • veterinaarkontrollide sanitaareeskirjadega;
  • põllumajandusliku tootmise ja põllumajandustoodete turustamise eeskirjadega ning
  • riigiabi eeskirjadega.

Vastavalt eespool kirjeldatule jääb Põhja-Iirimaal kehtima ka ELi tolliseadustik, arvestades asjaolu, et EL ja Ühendkuningriik kuuluvad ühtse tolliterritooriumi alla.

 

Kas Põhja-Iirimaa jääb Ühendkuningriigi käibemaksuala osaks?

Jah, Põhja-Iirimaa jääb Ühendkuningriigi käibemaksuala osaks ning Ühendkuningriigi maksu- ja tolliamet (HMRC) jääb kooskõlas käibemaksudirektiiviga vastutama kogu Ühendkuningriigis käibemaksu haldamise ja kogumise ning käibemaksumäärade kehtestamise eest. Eelkõige tagab Ühendkuningriik, et ükski ettevõte ei pea kaupade viimisel Suurbritanniast Põhja-Iirimaale või vastupidi maksma käibemaksu ette ning et saab jätkuda hilisem käibemaksu arvestus ja käibedeklaratsioonide esitamine.

Tagamaks, et Põhja-Iirimaa saaks endiselt kasutada ELi VIES-süsteemi (käibemaksuteabe vahetamise süsteem) ja jagada Iirimaaga andmeid, on vajalik, et Põhja-Iirimaa õigusnormid jääksid vastavusse ELi käibemaksueeskirjadega, kuid seda ainult kaupade puhul.

 

Kas Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahelisel piiril on kontrollid vajalikud?

Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahelist piiri ületavaid kaupu ja inimesi ei ole vaja kontrollida. Iirimaa saarel ei tule ranget piirikontrolli. Ühise reisipiirkonna kasutamine võib samuti jätkuda. Ühendkuningriik on võtnud endale kohustuseks tagada, et see ei mõjuta ELi õigusest tulenevaid Iirimaa kohustusi, eelkõige seoses ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumisega Iirimaale, Iirimaalt ja Iirimaal.

 

Mil määral tuleb kontrollida kaupu, mis tuuakse Põhja-Iirimaale ülejäänud Ühendkuningriigist?

Tagamaks, et Põhja-Iirimaa ettevõtted saaksid tuua kaupu ELi ühtsele turule ilma piiranguteta – ja arvestades, et Iirimaa saar on ühtne epidemioloogiline ala – on vaja kontrollida kaupu, mis tuuakse ülejäänud Ühendkuningriigist Põhja-Iirimaale. Tarbijate, kauplejate ja ettevõtete kaitsmiseks siseturul on olenevalt riskidest vaja teha mõningaid kontrolle, et määrata kindlaks vastavus ELi nõuetele.

EL ja Ühendkuningriik on leppinud kokku, et neid kontrolle tehakse võimalikult vähe pealetükkival viisil. Kontrollide ulatust ja sagedust on võimalik veelgi vähendada ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste tulevaste kokkulepete abil.

  • Tööstuskaupade kontrollid põhinevad riskihindamisel ja kontrolle tehakse enamasti asjaomaste asutuste poolt turul või kaupleja äripinnal. Selliseid kontrolle teostavad alati Ühendkuningriigi ametiasutused.
  • Mis puutub põllumajandustoodetesse, siis sadamates ja lennujaamades tehtavad kontrollid peavad jätkuma, kuid nende ulatust suurendatakse, et kaitsta ELi ühtset turgu, selle tarbijaid ja loomatervist.

 

Kas Põhja-Iirimaa ettevõtetel on endiselt piiramatu juurdepääs ülejäänud Ühendkuningriigi turule?

Mitte miski selles protokollis ei takista Põhja-Iirimaa toodete piiramatut turulepääsu ülejäänud Ühendkuningriigis. Mitte miski protokolli tekstis ei takista Põhja-Iirimaalt pärit toote pidamist Ühendkuningriigi kaubaks, kui see tuuakse turule ülejäänud Ühendkuningriigis.

 

Kes vastutab kaitsekorra rakendamise ja kohaldamise eest Põhja-Iirimaal?

Kaitsekorra rakendamise ja kohaldamise eest Põhja-Iirimaal vastutavad Ühendkuningriigi ametiasutused. ELil on õigus saada teavet ja nõuda kontrollimeetmete võtmist. Ühendkuningriik tagab ELi esindajate nõudmiste täitmise. Nõudmiste täitmise praktilise korralduse määrab kindlaks ühiskomitee, võttes aluseks erikomitee ettepaneku.

 

Kuidas toimub Põhja-Iirimaal sertifitseerimine ja toodete heakskiitmine?

Kui kehtiva ELi õigusega on nähtud ette võimalus, et teise liikmesriigi asutus/organ kiidab toote heaks või annab tootetõendi, siis peaksid Põhja-Iirimaa ettevõtted seda võimalust kasutama juhul, kui nad soovivad toodet eksportida 27 ELi liikmesriiki.

Teisest küljest saavad Põhja-Iirimaa ettevõtted tugineda Ühendkuningriigi ametiasutustele, kes annavad loa, näiteks teatud valdkondades, kus on ELi õiguse kohaselt vaja kohapealset kontrolli (veterinaartõendid, ravimite tootmiskohad, tapamajad). Ühendkuningriigi ametiasutused kohaldavad Põhja-Iirimaa suhtes ELi õigust ja võivad otsustada muuta asjakohased tõendid kehtivaks kogu Ühendkuningriigis.

Põhja-Iirimaa tooted võivad ka edaspidi saada Ühendkuningriigi tootemärgise ja neid võib turustada Ühendkuningriigi toodetena kogu ülejäänud Ühendkuningriigis. Mis puutub kaupu käsitlevasse ELi õigusesse, siis hakatakse Põhja-Iirimaa toodetele viitama nii: UK(NI). Näiteks võib tuua elusloomade kõrvamärgid.

 

Milliseid tagatisi pakub kaitsekord ELi ühtse turu ja tolliliidu terviklikkuse kaitsmisel?

Ühendkuningriik kohaldab Põhja-Iirimaa suhtes ELi tolliseadustikku ning Ühendkuningriigi õigusnormid jäävad vastavusse kaupade suhtes kehtivate ELi eeskirjade ja nõuetega. Ühendkuningriigi ametiasutuste poolt turule toodavate toodete jaoks antud load ning samuti Ühendkuningriigis Ühendkuningriigi ametiasutuste või organite antud tehnilised eeskirjad, hinnangud, registreeringud, tõendid ja tunnistused kehtivad ainult Põhja-Iirimaal. Kui Põhja-Iirimaa ettevõte soovib tuua toote nii Põhja-Iirimaa turule kui ka ELi ühtsele turule, siis on vajalik luba ühe ELi 27 liikmesriigi ametiasutuselt või organilt.

 

Kas Põhja-Iirimaa kuulub Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla?

Väljaastumislepingul on vahetu õigusmõju. See tähendab, et Ühendkuningriigi kohtud kohaldavad väljaastumislepingut niisamuti, nagu nad kohaldavad ELi õigust. Euroopa Kohtul on ELi õigusega seotud küsimuste üle otsustamisel lõplik sõnaõigus. Euroopa Kohus on lõplik tõlgendaja ka küsimuste puhul, mis on seotud väljaastumislepingus käsitletud ELi õigusmõistetega, sealhulgas protokolli õigusaspektidega. Kõikides muudes protokolli valdkondades kohaldatakse väljaastumislepinguga ette nähtud jõustamise ja vaidluste lahendamise korda.

 

Mida protokoll lisaks kaitsekorrale veel sisaldab?

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokoll sisaldab lisaks tolli- ja regulatiivküsimustele sätteid, mis käsitlevad mitut muud Iirimaa saarele eripärast asjaolu, eelkõige järgmist:

  • Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahelist ühist reisipiirkonda ning sellega seotud õigusi ja privileege kohaldatakse endiselt kooskõlas ELi õigusega, eelkõige seoses ELi kodanike vaba liikumise õigusega.
  •  Ühendkuningriik tagab, et ei vähendata 1998. aasta suure reede (Belfasti) kokkuleppes sätestatud õigusi, kaitsemeetmeid ja võrdseid võimalusi, arvestades sealhulgas ELi õigusnorme mittediskrimineerimise kohta. Seda kohustust täidetakse ja selle üle tehakse järelevalvet erimehhanismide kaudu.
  • Iirimaa saarel säilib ühtne elektriturg.
  • Koostöö saare põhja- ja lõunaosa vahel jätkub, sealhulgas järgmistes valdkondades: keskkond, tervishoid, põllumajandus, transport, haridus ja turism, energeetika, telekommunikatsioon, ringhääling, siseveekalastamine, õigus- ja turvalisusküsimused, kõrgharidus ja sport. Selleteemaline aruanne avaldatakse peagi.

 

Kuidas täidetakse kohustust mitte vähendada 1998. aasta suure reede (Belfasti) kokkuleppes sätestatud „õigusi, kaitsemeetmeid ja võrdseid võimalusi“?

Ühendkuningriik on endiselt seotud kohustustega, mille ta on endale võtnud 1998. aasta suure reede (Belfasti) kokkuleppe kaastagajana.

Ühendkuningriik on kinnitanud oma soovi tagada, et suure reede (Belfasti) kokkuleppes sätestatud õigusi, kaitsemeetmeid ja võrdseid võimalusi ei vähendata. See hõlmab Ühendkuningriigi lubadust mitte vähendada Euroopa Liidust väljaastumise ajal või pärast seda diskrimineerimiskeeluga seotud õigusi ning 1. lisas on loetletud kehtivad ELi direktiivid, mis Euroopa Liit on selles valdkonnas vastu võtnud. See mittevähendamise kohustus kehtib ka kõikide suure reede (Belfasti) kokkuleppes sätestatud õiguste, kaitsemeetmete ja võrdsete võimaluste suhtes.

Protokolli artikli 1 lõikega 1 on nähtud ette, et Ühendkuningriik täidab selles lõigus nimetatud nõuded erimehhanismide kaudu. Artikli 1 lõikes 2 on sätestatud, et Ühendkuningriik toetab endiselt suure reede (Belfasti) kokkuleppe alusel loodud asutuste ja organite tööd.

Sellega seoses esitab Ühendkuningriik oma kohustuste kohta lisateavet.

 

Kas Põhja-Iirimaal elavatel Iirimaa kodanikel on endiselt ELi kodanike õigused?

Põhja-Iirimaa ei kuulu enam ELi, kuid paljud inimesed, kes on seal sündinud ja üles kasvanud, on endiselt ELi kodanikud. Nendel on endiselt ELi aluslepingutest tulenevad ELi kodanike õigused. Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on neil ka edaspidi eelkõige järgmised õigused:

  • õigus mittediskrimineerimisele kodakondsuse alusel;
  • õigus ELis vabalt liikuda ja elada;
  • õigus konsulaarkaitsele (muu ELi riigi saatkonnalt või konsulaadilt saadav abi hädas olevatele ELi kodanikele, kes viibivad väljaspool ELi asuvas riigis, kui seal ei ole nende koduriigi saatkonda või konsulaati);
  • õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja kaebusega Euroopa Ombudsmani poole;
  • õigus võtta ühendust kõikide ELi institutsioonidega ja saada neilt vastus ühes ELi ametlikus keeles;
  • õigus saada teatud tingimustel juurdepääs Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja nõukogu dokumentidele;
  • õigus töötada ELi avalikus teenistuses.

 

Mis saab programmist PEACE ja INTERREG?

EL ja Ühendkuningriik on kohustunud vastavalt kehtivale mitmeaastasele finantsraamistikule osalema rahastamisprogrammides PEACE ja INTERREG ning säilitama praegused rahastamismäärad tulevases programmis. Komisjon on juba teinud ettepaneku, et programmid PEACE ja INTERREG jätkuksid pärast 2020. aastat Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piirialade jaoks ühe programmina PEACE PLUS. Nüüd peavad ettepaneku üle otsustama liikmesriigid ja Euroopa Parlamendilt on vaja saada nõusolek.

 

Mis on põhja–lõuna koostöö (koostöö Iirimaa saare põhja- ja lõunaosa vahel) ja kuidas seda kaitstakse, kui Ühendkuningriik astub EList välja?  

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelisel koostööl on suure reede (Belfasti) kokkuleppes keskne koht ning see on hädavajalik, et saavutada Iirimaa saarel leppimine.

Protokolli rakendamisel säilitatakse jätkuva põhja–lõuna koostöö jaoks vajalikud tingimused mitmes valdkonnas, sealhulgas järgmistes: keskkond, tervishoid, põllumajandus, transport, haridus, turism, energeetika, telekommunikatsioon, ringhääling, siseveekalastamine, õigus- ja turvalisusküsimused, kõrgharidus ja sport. Protokollis tunnistatakse, et täielikus kooskõlas ELi õigusega võib Iirimaa saarel ka edaspidi teha uusi kokkuleppeid, mille aluseks võetakse suure reede (Belfasti) kokkuleppes sätestatu nii eespool nimetatud valdkondades kui ka muudes põhja–lõuna koostöö valdkondades.

Mõlemad pooled on tunnistanud, et Ühendkuningriigi EList väljaastumine tekitab põhja–lõuna koostöö alalhoidmisel ja arendamisel keerulisi küsimusi. Iirimaa saarel range piirikontrolli ärahoidmine, mis on sätestatud selle protokolli muudes artiklites, on põhja–lõuna koostöö kaitsmise hädavajalik eeltingimus.

 

[1] Kalandus- ja vesiviljelustooted ei kuulu ühtse tolliterritooriumi kohaldamisalasse, vt allpool.

MEMO/18/6423

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar