Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

MIS ON ÜLEMAAILMNE TURVALISE, KORRAKOHASE JA SEADUSLIKU RÄNDE KOKKULEPE?

Brüssel, 14. november 2018

Küsimused ja vastused

Mis on ülemaailmne turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe?

Ülemaailmne turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepe on esimene rahvusvaheline ja õiguslikult mittesiduv rändealane koostööraamistik. See on kõiki ÜRO liikmesriike hõlmanud põhjalike arutelude ja läbirääkimiste tulemus, millele pandi alus 2016. aastal ÜRO Peaassambleel ühehäälselt vastu võetud New Yorgi deklaratsiooniga. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid osalesid üleilmset rändealast kokkulepet käsitlevates aruteludes algusest peale, mistõttu sisaldab nimetatud kokkulepe suurel määral Euroopa eesmärke.

 

Mis on ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe eesmärk?

Ränne on ülemaailmne reaalsus, millega seotud probleeme ei suuda mitte ükski riik iseseisvalt lahendada. Selleks on vaja rahvusvahelisel koostööl põhinevaid üleilmseid lahendusi ja jagatud vastutust. Üleilmse rännet käsitleva kokkuleppe eesmärk on edendada rahvusvahelist koostööd, kehtestades selleks juhtpõhimõtted ja nähes ette mitmepoolse poliitilise raamistiku. Kokkulepe hõlmab rahvusvahelise rände keerukat olemust, käsitledes erinevaid rändega seotud aspekte, nagu piirihaldus, inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus, rändajate dokumendid ning nende tagasisaatmine ja tagasivõtmine, samuti ka diasporaad ja rahaülekanded.

Üleilmse rännet käsitleva kokkuleppe kohaldamise aluseks on kümme põhimõtet, muu hulgas inimõiguste universaalsus, riikide suveräänsus ja asjaomase dokumendi õiguslikult mittesiduv olemus. Selles on riikidele nende riikliku rändepoliitika rakendamiseks soovitustena esitatud 23 konkreetset meedet, millega püütakse saavutada turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet.

 

Milline on üleilmse rännet käsitleva kokkuleppe mõju ebaseaduslikule rändele? Kas see suurendab rännet?

Üleilmse rännet käsitleva kokkuleppe eesmärk on, et ränne toimuks turvalisel, korrakohasel ja seaduslikul viisil. See hõlmab konkreetseid meetmeid, mis aitavad riikidel vähendada ebaseaduslikku rännet, näiteks tõhustatud koostöö kaudu, mis käsitleb rände põhjustega tegelemist, inimkaubanduse ning rändajate salaja üle piiri toimetamise vastu võitlemist, piiride haldamist ja tagasisaatmise hõlbustamist. Kokkulepe võimaldab ka keskenduda seadusliku rände võimalustele. Üleilmne rännet käsitlev kokkulepe toetab rahvusvahelise koostööraamistikuna ELi olemasolevat koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet). Kõik need aspektid on ELi prioriteetide ja eesmärkidega kooskõlas.

 

Kuidas üleilmne rännet käsitlev kokkulepe mõju vastu võetakse või allkirjastatakse?

Üleilmse rännet käsitleva kokkuleppe tekst võetakse vastu valitsustevahelisel konverentsil, mis toimub Marrakechis (Maroko) 10.–11. detsembril 2018. Seda ei ole vaja allkirjastada: teksti vastuvõtmine toimub konsensuse alusel või hääletuse vormis ning selleks on vaja vähemalt kahekolmandikulist häälteenamust. Järgmise sammuna palutakse ÜRO Peaassambleel üleilmne rännet käsitlev kokkulepe ametlikult resolutsiooni vormis kinnitada.

 

Kas Euroopa Liit osaleb Marrakechi konverentsil?

Vastavalt staatusele, mida Euroopa Liit omab ÜRO Peaassamblee istungjärkudel ja selle töös osalemisel, on ta kutsutud Marrakechis toimuvale valitsustevahelisele konverentsile vaatlejana. EL osaleb aruteludes. Otsustusprotsessis osalevad vaid ÜRO liikmed.

 

Kas Euroopa Liit osaleb ÜRO Peaassambleel kokkuleppe kinnitamises?

ÜRO Peaassambleel palutakse üleilmne rännet käsitlev kokkulepe ametlikult resolutsiooni vormis kinnitada. Euroopa Liidul on ÜRO Peaassambleel vaatleja staatus, mis tähendab, et ta võtab osa aruteludest, kuid ei osale hääletamises.

 

Kas üleilmne rännet käsitlev kokkulepe toob riikidele kaasa õiguslikke kohustusi?

Üleilmne rännet käsitlev kokkulepe ei ole õiguslikult siduv. Seega ei teki osalevatele riikidele õiguslikke kohustusi siseriikliku ega rahvusvahelise õiguse alusel.

 

Kas üleilmne rännet käsitlev kokkulepe mõjutab riikide suveräänseid õigusi? Kas sellel on mingi mõju pädevuste jaotusele Euroopa Liidus?

Ei. Üleilmne rännet käsitlev kokkulepe põhineb riikliku suveräänsuse täieliku austamise põhimõttel. Tsiteerides kokkuleppe teksti: „Üleilmne kokkulepe kinnitab riikide suveräänseid õigusi määrata kindlaks nende siseriiklik rändepoliitika ja nende pädevust hallata rännet oma jurisdiktsiooni piires ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega..“ Üleilmse rännet käsitleva kokkuleppega ei kaasne riiklike suveräänsete õiguste ega pädevuste ülekandmist ega piiramist. See ei ole rahvusvaheline kokkulepe ning seega ei ole sel õiguslikku mõju riikide õigussüsteemidele ja sellest ei tulene neile ka mingeid kohustusi. Üleilmse kokkuleppega ei kaasne ka pädevuste jaotamist Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel.

 

Kas üleilmse rännet käsitleva kokkuleppega kehtestatakse „rändamine kui inimõigus“?

Ei. Selle eesmärk on parandada rahvusvahelise rände alast koostööd. Sellega ei julgustata ega takistata rännet. Kokkuleppega ei looda mingeid uusi õiguslikke kategooriaid. Selles rõhutatakse, et rändajatel on õigus samadele universaalsetele inimõigustele ja põhivabadustele, nagu kõigil teistel. See ei sisalda keelekasutust, mis edendaks „rändamist kui inimõigust“.

 

Kas üleilmse kokkuleppega kaasneb kulusid?

Ei. Selle õiguslikult mittesiduva olemuse tõttu ei kaasne üleilmse kokkuleppega mingeid otseseid finantskohustusi. Üleilmse kokkuleppe rakendamist toetatakse ÜRO suutlikkuse suurendamise vahendi kaudu. ÜRO liikmesriigid saavad panustada ÜRO ja selle asutuste vahenditesse vabatahtlikkuse alusel.

 

Millised on üleilmse rännet käsitleva kokkuleppe järelmeetmed?

ÜRO süsteemis vastutab ÜRO rändevõrgustik järelmeetmete võtmise ning järelevalveprotsessi eest, mis seisneb kogemuste jagamises, liikmesriikide puuduste kõrvaldamisele kaasaaitamises ning üleilmsele probleemile lahenduste otsimises. Rahvusvahelisel Migratsiooniorganisatsioonil on koordineerija ja sekretariaadi ülesanded. ÜRO liikmesriigid arutavad ja jagavad oma edusamme rahvusvahelise rändepoliitika läbivaatamise foorumi raames, mis hakkab alates aastast 2022 toimuma iga nelja aasta järel.

 

Lisateave

Humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese kõne liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni asepresidendi nimel Euroopa Parlamendis peetud arutelul, mis käsitles üleilmset rändealast kokkulepet (13. november 2018).

Vt siin ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe tervikteksti.

MEMO/18/6417

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar