Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused: ELi välistegevuse eelarve

Brüssel, 14. juuni 2018

Euroopa Liidu eelarve toetab ELi rolli rahvusvahelisel tasandil

Milles seisnevad ELi tänased ettepanekud?

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku suurendada välistegevuse eelarvet aastatel 2021–2027 123 miljardi euroni. 2014.–2020. aasta 94,5 miljardi euroga võrreldes on tegemist 30% kasvuga. Ühtlasi tehti ettepanek välisteenistuse struktuuri oluliselt lihtsustada ning muuta see praeguste globaalsete probleemide lahendamise jaoks paindlikumaks ja tulemuslikumaks. Komisjon tegi ettepaneku vähendada rahastamisvahendite arvu, mis võimaldaks selgemalt keskenduda poliitilistele eesmärkidele ja koostööle partneritega kooskõlas ELi väärtuste ja prioriteetidega.

Milline on Brexiti mõju?

EL kavatseb suurendada välistegevuse rahastamist isegi siis, kui aastateks 2021–2027 kavandatud ELi eelarve ei sisalda Ühendkuningriigi panust. Vahendite maht kasvab aastateks 2014–2020 ette nähtud 94,5 miljardilt eurolt 123 miljardi euroni aastateks 2021–2028, st tegemist on 30protsendise kasvuga.

Ajal, mil olukord maailmas on ebakindel, tugevdab EL maailmas oma rolli nii poliitilises kui ka rahalises mõttes usaldusväärse, reageerimisvõimelise ja prognoositava käitumisega partnerina.

Millised on välistegevuse eelarvevahendid?

ELi välistegevuse jaoks on kavandatud järgmised uued vahendid: naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (eelarve 89,2 miljardit eurot), mida täiendab Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend (300 miljonit eurot); ühinemiseelse abi rahastamisvahend (14,5 miljardit eurot); humanitaarabi rahastamisvahend (11 miljardit eurot); ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarve (3 miljardit eurot) ning koostöö ülemeremaade ja -territooriumidega, sealhulgas Gröönimaaga (500 miljonit eurot). Lisaks sellele teeb kõrge esindaja komisjoni toetusel ettepaneku luua väljaspool ELi eelarvet Euroopa rahutagamisrahastu, mille maht on 10,5 miljardit eurot (vt teabelehti).

Miks on vaja välistegevuse rahastamisvahendid ümber korraldada?

Viimastel aastatel on tulnud juurde üleilmseid probleeme, millega välisteenistus peab tegelema. Pealegi on need probleemid muutunud keerukamaks ja mitmetahulisemaks ning neid iseloomustab kiire areng. Probleemide tulemuslikuks lahendamiseks peab Euroopa Liit oma välistegevust tõhusate ja paindlike vahendite abil tugevdama. Mitme eri vahendi kasutamine, millega kaasnevad eri prioriteedid, eri juhtimis- ja aruandlussüsteemid, ei ole tõhus. Vahendite kunstlik eristamine tuleb lõpetada, et tagada iga piirkonna ja prioriteedi jaoks õige lühiajaliste, keskmise pikkusega ja pikaajaliste meetmete kombinatsioon.

Ühtsetest põhimõtetest lähtuv uus laiaulatuslik rahastamisvahend võimaldab ELil saavutada oma poliitilised eesmärgid ning tulla toime geograafiliste ja temaatiliste rahastamisvahendite praeguse paljususega kaasnevate tühimike, kattuvuste ja ebajärjekindlusega. Tänu suuremale paindlikkusele saab EL arenevatele vajadustele ja prioriteetidele kiiresti reageerida ning lihtsam juhtimisstruktuur vähendab ELi institutsioonide, liikmesriikide ja rakenduspartnerite halduskoormust.

Oluliselt lihtsam finantsstruktuur

Komisjon on teinud ettepaneku lihtsustada ELi välistegevuse rahastamise uut struktuuri (mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) ning kaotada selleks rahastamisvahendite vahelised kunstlikud piirid. Uus laiaulatuslik naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend koondab endasse järgmised eelmise mitmeaastase finantsraamistiku vahendid:

  • Euroopa Arengufond (EAF) — praegu väljaspool eelarvet
  • Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI)
  • Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI)
  • Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)
  • Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (IcSP)
  • Partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega (PI)
  • Välistegevuse tagatisfond

Seda laiaulatuslikku rahastamisvahendit toetavad:

  • Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA)
  • Humanitaarabi
  • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)
  • Koostöö ülemeremaade ja -territooriumidega (sh Gröönimaa)
  • Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend (EINS)

 

ELi välistegevuse rahastamise uus struktuur vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2021-2027

ELi välistegevuse rahastamise uus struktuur vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2021–2027:

ELi välistegevuse eelarve

Kavandatud mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 (kulukohustused jooksevhindades):

Mitmeaastase finantsraamistiku välistegevuse valdkonna kulukohustused

Kas 30% suurune kasv on arvutatud jooksev- või püsivhindades?

Välistegevuse eelarve kasv aastateks 2014–2020 ettenähtud 94,5 miljardilt eurolt 123 miljardi euroni aastateks 2021–2027 tähendab, et tegemist on 30protsendise kasvuga jooksevhindades. Kui arvestada maha iga-aastane inflatsioon kuni 2027. aastani, oleks kasv 13%.

Kas lihtsam struktuur tähendab väiksemat vastutust?

Lihtsustamine ja suurem paindlikkus ei tähenda kontrolli ja vastutuse vähenemist. Vastupidi – näiteks ettepanek kaasata Euroopa Arengufond ELi eelarvesse tugevdab oluliselt Euroopa Parlamendi kontrollivolitusi. Naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö uue laiaulatusliku rahastamisvahendi puhul kehtivad samasugused parlamentaarsed menetlused ja kontroll igasuguse arengukoostöö suhtes.

Peale selle on oluline luua juhtimissüsteem, mis tagab üheaegselt nii poliitilise kontrolli ja demokraatliku järelevalve kui ka tõhususe ja paindlikkuse. Euroopa Parlamendil on selle juhtimisstruktuuri vastuvõtmisel kaasseadusandjana ära teha oluline töö.

Milles väljendub uue vahendi suurem paindlikkus?

Uue vahendiga saab kasutamata vahendeid mitme aasta jooksul kasutada ja taaskasutada ning kriisi või hädaolukorra puhul saab vahendeid kaasata ka kiirreageerimissambast (4 miljardit eurot). Tänu paindlikkuspuhvrile (10,2 miljardit eurot) saab EL toime tulla ka uute vajaduste, ootamatute olukordade ja värskelt esile kerkinud prioriteetidega.

Kas suurem paindlikkus tähendab, et olukord muutub partnerriikide jaoks vähem prognoositavaks?

Ei. Uus naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend jääb prognoositavaks eeskätt tänu geograafilistele programmidele (vähemalt 75% kogu rahastamispaketist). Rahastamisvahendi aluseks on ka edaspidi riikide vajadused ja muud läbipaistvad kriteeriumid ning see järgib arengu tulemuslikkuse, kaasa arvatud riikide endi vastutuse põhimõtteid. Paindlikkuse kasv tuleneb võimalusest kasutada tekkivate probleemide ja prioriteetide puhvrit, et tulla toime teemade ja sündmustega, mis on oma olemuselt ettearvamatud ja mida ei saa programmides arvesse võtta.

Kas alati ühesugune tüüplähenemine ei tähenda, et mõned riigid jäävad halvemasse olukorda?

Üks ulatuslik vahend ei tähenda tüüplähenemist ega seda, et teatavate piirkondade või teemade jaoks jääb vähem raha. Vastupidi, komisjoni ettepanekus on arvesse võetud ELi strateegilisi prioriteete, st Euroopa naabruskonda, Aafrikat ja kõige suuremate vajadustega riike, aga ka julgeoleku, rände, kliimamuutuste ja inimõigustega seotud probleeme. Rahastamisvahendist eraldatakse rahalisi vahendeid eraldi igale piirkonnale ja poliitikavaldkonnale vastavalt ELi poliitilistele prioriteetidele.

Kas demokraatia, inimõigused ja kodanikuühiskond jäävad uue vahendi puhul kaotajaks?

Ei. Demokraatia, inimõiguste ja kodanikuühiskonna alane töö jääb ELi välistegevuses ka edaspidi kesksele kohale. Neid aspekte võetakse naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi geograafilises sambas optimaalsel viisil arvesse. See võimaldab iga asjaomase partnerriigi tingimustele ja oludele vastavat lähenemist ning aitab ühtlasi tugevdada demokraatlikke protsesse, juhtimist ja järelevalvet neis riikides. Selliseid meetmeid täiendavad temaatilise samba meetmed: 1,5 miljardit eurot inimõiguste ja demokraatia jaoks ja 1,5 miljardit eurot kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Eriti oluline on see kohtades, kus aheneb inimõiguste aktivistide ja kodanikuühiskonna tegevusruum.

Kuidas mõjutab see arengukoostööd? Kas uus struktuur tähendab, et arengu rahastamise vahendeid kasutatakse muudeks eesmärkideks?

ELi arengukoostöö poliitiline raamistik on paika pandud Euroopa arengukonsensuses, mis annab tulevase mitmeaastase finantsraamistiku finantsettepanekutele poliitilise suuna. Selle poliitilise suuna keskseks eesmärgiks jääb vaesuse kaotamine ning ÜRO 2030. aasta tegevuskava säästva arengu eesmärkide rakendamine ja tegevuskava põhimõte, et kedagi ei jäeta kõrvale. Seega jätkab EL inimarengu, kliimamuutuste, rände ja liikuvusega seotud probleemide lahendamist ning propageerib häid valitsemistavasid, demokraatiat ja inimõigusi.

Kõige suuremaks prioriteediks on riigid, kes vajavad abi kõige rohkem, eeskätt vähim arenenud riigid, väikese sissetulekuga riigid, ebakindlad või kriisist tabatud riigid. Inimarengu ja sotsiaalse kaasatuse, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise vallas on naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi horisontaalsete kulutuste eesmärgiks 20%. Naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi pakutavast rahastamisest vähemalt 92% vastab OECD arenguabikomitee nõuetele ja seega võib seda pidada ametlikuks arenguabiks.Kõige suuremaks prioriteediks on riigid, kes vajavad abi kõige rohkem, eeskätt vähim arenenud riigid, väikese sissetulekuga riigid, ebakindlad või kriisist tabatud riigid. EL teeb ka edaspidi tööd selle nimel, et investeerida 2030. aastaks 0,7% oma kollektiivsest kogurahvatulust ametlikku arenguabisse ja 0,2% vähim arenenud riikidesse. Naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend pakub liikmesriikidele selle olulise poliitilise kohustuse täitmiseks märkimisväärset tuge.

Kuidas mõjutab uus finantsstruktuur Aafrikat?

Aafrika on üks liidu peamisi prioriteete ja jääb selleks, sest Euroopa heaolu ja turvalisus on tihedalt seotud Aafrika heaolu ja turvalisusega. Sahara-taguse Aafrika jaoks on kavas eraldada 32 miljardit eurot (varasematel aastatel 26,1 miljardit eurot). Kasvanud vahendite arvelt saab toetada arengut, kaasavat majanduskasvu ja Aafrika juhitavaid algatusi rahu ja julgeoleku valdkonnas. Lisaks püüab EL tugevdada maailmajagudevahelist koostööd Aafrika Liiduga.

Valdav enamus vähim arenenud riike on Aafrikas. EL on lubanud pühendada 20% oma ametlikust arenguabist inimarengu ja sotsiaalse kaasatuse, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise valdkondadele. EL jätkab tööd selle nimel, et investeerida 0,7% oma kollektiivsest kogurahvatulust ametlikku arenguabisse ja 0,2% vähim arenenud riikidesse.

Tänu Euroopa Arengufondi eelarvesse integreerimisele ja ühe rahastamisvahendi loomisele on edaspidi lihtsam rahastada poliitilisi prioriteete, mis hõlmavad nii Põhja-Aafrika kui ka Sahara-taguse Aafrika riike.

Kuidas see mõjutab Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda?

Komisjon tegi ettepaneku eraldada Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna jaoks 10 miljardit eurot (seni 9,8 miljardit eurot). Komisjon jätkab arengumaade toetamist, võttes arvesse partnerriikide muutuvaid vajadusi ja iseärasusi ning asjaolu, et partnerriigid arenevad ega pruugi enam vastata ametliku arenguabi saamise tingimustele. Meie suhetes selle piirkonnaga on olulisemateks teemadeks ühenduvus, investeeringud ja taristu, majandus- ja kaubanduskoostöö, kliimamuutused ning loodusvarade säästev majandamine.

Uue finantsstruktuuriga kaasnev paindlikkus võimaldab paremini arvesse võtta uusi vajadusi, näiteks ülesehitustöödega seotud vajadusi ebastabiilsuse ja konfliktide käes kannatanud riikides.

Kuidas see mõjutab Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonda?

Komisjon on teinud ettepaneku eraldada sellele piirkonnale 4 miljardit eurot, st pisut rohkem kui varem. Mõned riigid võivad lähiaastatel jõuda tasemele, kus nad ei vasta enam ametliku arenguabi saamise tingimustele, kuid on ka riike, kus esineb spetsiifilist majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust (sh kliimamuutused, looduskatastroofid ja muud probleemid). EL jätkab tihedat koostööd Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna partnerriikidega ja toetab neid, et ühiselt ülemaailmsetele probleemidele vastu astuda.

Kuidas mõjutab uus finantsstruktuur ELi-AKV suhteid?

Välistegevuse uus eelarve toetab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma (AKV) ajakohastatud assotsieerimislepingu rakendamist ning annab ELile ja tema AKV riikidest partneritele võimaluse jätkata tugevate liitude arendamist peamiste üleilmsete probleemide lahendamiseks.

Kuidas mõjutab uus finantsstruktuur ülemeremaid ja -territooriume?

Ülemeremaade ja -territooriumidega, sealhulgas Gröönimaaga tehtava koostöö (500 miljonit eurot) eesmärk on toetada ja tugevdada majanduslikke, poliitilisi ja kultuurisidemeid ELi ning liidu liikmesriikidega seotud ülemeremaade ja -territooriumide vahel. Pärast Ühendkuningriigi eeldatavat väljaastumist Euroopa Liidust jääb ELi praegusest 25 ülemeremaast ja -territooriumist alles vaid 13.

Kuidas eraldatakse vahendeid üksikutele riikidele?

Eraldades vahendeid konkreetsetele riikidele (eeskätt geograafilise samba raames), võetakse arvesse selle riigi olusid ja iseärasusi. Arvesse võetakse asjaomase riigi vajadusi ja prioriteete. Kogu protsessis juhindutakse riigi enda vastutuse põhimõttest ja Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja asjaomaste partnerriikide vahelisest dialoogist, muu hulgas riiklike ja kohalike ametiasutustega. Ühtlasi kaasatakse kodanikuühiskond, riigi ja kohaliku tasandi parlamendid ja muud sidusrühmad.

Eraldised tehakse mitmeaastaste sihtprogrammide vormis, lähtudes tulemustest ja rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkidest, eeskätt neist, mis on paika pandud säästva arengu eesmärkides. Nende programmide vastuvõtmises osalevad Euroopa Parlament ja nõukogu koos liikmesriikidega.

Arengukoostöö valdkonnas on komisjon töötanud välja läbipaistva metoodika, milles kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid näitajaid. Selles võetakse arvesse konkreetse riigi olukorda ning sealse poliitilise ja julgeolekuolukorra arengut. Lisaks vaadatakse ka partnerriikide antud lubadusi ja tegevust poliitiliste reformide vallas, majanduslikku ja sotsiaalset arengut, aga ka partnerriikide suutlikkust abi ära kasutada. Esmajärjekorras tegeletakse riikidega, kes vajavad abi kõige rohkem, eriti vähim arenenud riikidega, ning riikidega, kus valitseb ebakindel olukord. ELi poliitika järjekindluse ja tulemuslikkuse edendamiseks eelistatakse riikide programmitöös ELi ja liikmesriikide ühist programmitööd, milles jäetakse teistele rahastajatele võimalus vajaduse korral ühineda.

Naaberriikidele antava ELi toetuse prioriteetide määramise peamisteks lähtepunktideks on asjaomased assotsieerimiskavad, partnerlusprioriteedid ja muud samaväärsed ühiselt kokku lepitud dokumendid.

Uue ühinemiseelse abi rahastamisvahendi puhul valmistatakse programmitöö raamistik iga prioriteedi jaoks ette riigi üldiste vajaduste põhjal, et saavutada ühiselt kokkulepitud eesmärgid. Iga prioriteedi jaoks kasutada olevate rahaliste vahendite suurusjärk on täiesti läbipaistev. Partneritel palutakse esitada oma strateegiad selle kohta, kuidas nad kavatsevad saavutada iga poliitilise prioriteedi eesmärgid, et seeläbi suurendada selle riigi enda vastutust. Seejärel jaotatakse rahalised vahendid nn õiglase osa põhimõttel ning selliste läbipaistvate kriteeriumite kohaselt nagu projekti/programmi küpsus, eeldatav mõju ja edusammud seoses ühinemiskriteeriumide täitmise, õigusriigi põhimõtte, põhiõiguste ja majanduse juhtimisega.

Kas välisinvesteeringute kava rakendamine jätkub ka uues mitmeaastases finantsraamistikus?

Uus naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend sisaldab välistegevuse jaoks ette nähtud investeerimisraamistikku. Sellega laiendatakse eelmist välisinvesteeringute kava, et kaasata kestliku arengu jaoks erasektorist täiendavaid rahalisi vahendeid eesmärgiga edendada kestlikku ja kaasavat majandusarengut. Sellega toetatakse investeeringuid partnerriikides, et edendada inimväärsete töökohtade loomist, tugevdada avalikku ja erataristut, soodustada taastuvenergia kasutamist ja säästvat põllumajandust ning toetada digitaalmajandust. Tuginetakse välisinvesteeringute kava rakendamise edule ning uude investeerimisraamistikku kuuluvad Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+) ja välistegevuse tagatis.

EFSD+ tagab segarahastamise, tagatiste ja muude finantstehingute üleilmse ulatuse ning sellega lihtsustatakse praegust finantsarhitektuuri. Välistegevuse tagatise suurus on 60 miljardit eurot, et toetada EFSD+ meetmeid, makromajanduslikku finantsabi ja kolmandatele riikidele antud laene. Koos erasektoriga ja tänu finantsvõimendusele on nii võimalik ajavahemikul 2021–2027 kaasata investeeringutena kuni pool triljonit eurot.

Erilist tähelepanu pööratakse ELi naabrusele, Lääne-Balkani riikidele ja Aafrikale ning ebakindlas või konfliktiolukorras riikidele, vähim arenenud riikidele ja suurtes võlgades olevatele vaestele riikidele või piirkondadele, kus on vajadus elutähtsa taristu või internetiühenduse järele.

Kuidas mõjutab uus finantsarhitektuur naabruses asuvaid riike?

Uus finantsarhitektuur pakub väga vajalikku stabiilsust ja sidusust, säilitades samas ELi naabruses asuvate riikidega loodud erilise partnerluse peamised iseärasused. Soovituslik rahastamispakett on vähemalt 22 miljardit eurot. Seega saavad ELi naabruses asuvad riigid kasu suurimast välistegevuse rahastamispaketi vahendite kasvust (24% võrreldes eelmise perioodiga). Lisaks sellele võimaldab paindlikkusreserv 10,2 miljardit eurot kiiresti ja paindlikult reageerida uue kriisi ja ELi naabruspiirkonnas esinevate probleemide korral.

Kuidas selle vahendiga tagatakse, et naabruspoliitika iseärasused säilivad?

Vahend sisaldab peatükki, milles käsitletakse naabruspiirkonda ja milles on erisätted, mida kohaldatakse ainult ida- ja lõunanaabruse suhtes. Need iseärasused ja kesksed põhimõtted on alles ja neid on tugevdatud, eelkõige tulemuspõhist lähenemisviisi (põhimõte „rohkema eest rohkem“), mille puhul on tegemist diferentseeritud lähenemisviisiga, mis pakub stiimuleid ühiselt kokku lepitud poliitiliste ja majandusreformide elluviimiseks. ELi liikmesriikide ja partnerriikide (nii ida- kui ka lõunanaabruses) piiriülene koostöö jätkub, sest seni saavutatud tulemused on väga positiivsed.

Miks ei looda eraldi vahendit?

Ei ole vaja eraldi vahendit näitamaks, et naabruspoliitika on endiselt komisjoni prioriteet. Naabrus on uues naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendis kesksel kohal. Uus vahend pakub väga vajalikku stabiilsust ja sidusust, säilitades samas ELi naabruses asuvate riikidega loodud erilise partnerluse peamised iseärasused. See näitab meie partneritele meie pikaajalist pühendumust, millega kaasneb suur tähelepanu nende erilistele suhetele ELiga.

Mida kujutab endast uus ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)?

Uus ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) on seotud Lääne-Balkani riike käsitleva strateegiaga „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“. Uue IPA eesmärk on toetada Lääne-Balkani riikide ümberkujundamisprotsessi kuue juhtalgatuse kaudu, mis on kaasatud Lääne-Balkani riike käsitlevasse strateegiasse. Juhtalgatuste eesmärk on toetada jõulisi majandusreforme ja keskenduda põhjalikumalt reformidele, mis on vajalikud tulevase liikmesuse jaoks. Samal ajal on IPA III piisavalt paindlik, et kohaneda muutuva olukorraga Türgis ning reageerida ELi ja Türgi suhete arengule. Uus vahend suurendab liidupoolset suunamist, sest selle programmitöö põhineb prioriteetidel, mitte riigipõhistel rahastamispakettidel. Nii on võimalik tunnustada tulemusi ja oluliste eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme ning suurendada paindlikkust, et reageerida partnerite muutuvatele vajadustele, kui nad liiguvad ühinemise suunas.

Kas jätkub raha, kui mitmeaastase finantsraamistiku ajal ühinevad liiduga uued liikmesriigid?

Pikaajalise eelarve põhimõtte kohaselt muudetakse mitmeaastast finantsraamistikku, kui Euroopa Liiduga ühineb uus liikmesriik. Eesmärk on võtta arvesse uue liikmesriigi ühinemisest tulenevaid kulutusi. Selleks et aidata partnerriikidel nii kaugele jõuda, on kooskõlas prioriteetidega oluliselt suurendatud ühinemiseelset abi: 14,5 miljardi euroni (12,8 miljardilt eurolt). Võrreldes eelmise mitmeaastase finantsraamistikuga eraldatakse Lääne-Balkani riikidele rohkem vahendeid ja ettevalmistused uute riikide ühinemiseks tehakse aegsasti.

Kas Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend on osa naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist?

Tuumaohutus on ELi välistegevuse oluline osa ning tuumaohutuse rahastamisvahend on naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga tihedalt seotud ja täiendab seda. Kuna aga osa tuumaalasest tegevusest kuulub Euratomi asutamislepingu (eelkõige artikli 203) kohaldamisalasse, ei sobi see kokku naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi suhtes kohaldatava seadusandliku tavamenetlusega. Kuna tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend peab olema eraldi vahend eraldi õigusliku alusega, täiendab see takistusteta ulatuslikumat naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit.

Kas ELi humanitaarabi põhimõtted või rahastamine muutuvad?

EL on ka tulevikus maailma suurim humanitaarabi andja ja ta on suurendanud oma rahastamist, et reageerida üha suurematele üleilmsetele humanitaarprobleemidele. EL annab humanitaarabi ka edaspidi ainult vajaduse põhjal ning seda antakse inimestele, kes abi vajavad, sõltumata nende kodakondsusest, usutunnistusest, soost, etnilisest päritolust või poliitilistest veendumustest. Abi antakse ainult usaldusväärsete humanitaarpartnerite kaudu, nagu ÜRO asutused, valitsusvälised organisatsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid, ning valitsusi ei kaasata.

Kuidas EL jälgib ja hindab oma välistegevuse vahendite kasutamist?

Kooskõlas kohustusega keskenduda tulemustele ja tõhususele teostab komisjon korrapärast järelevalvet oma meetmete üle ja vaatab läbi edusammud. Järelevalve- ja hindamissüsteem hõlmab nii komisjoni töötajaid kui ka rakenduspartnereid ja väliseksperte. Hinnatakse tõhusust, tulemuslikkust, ELi lisaväärtust ja sidusust muude ELi poliitikameetmetega, võttes aluseks olulised ja konkreetsed näitajad, nagu: õigusriigi põhimõtte näitaja, ELi toetuse abil haiguste vastu immuniseeritud laste arv, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määr ning poliitilist stabiilsust ja vägivalla puudumist iseloomustavad näitajad. Saadud kogemused võimaldavad teha kindlaks, kuidas edaspidi veelgi parandada ELi poliitikat ja selle tulemusi ning aidata tagada selle võimalikult suur mõju.

Hindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning neid kasutatakse sisendina muudes otsustusprotsessides.

Kuidas tagatakse, et rahastamist ei kuritarvitata näiteks korrumpeerunud valitsuste toetamiseks?

Kogu ELi rahastamise üle teostatakse ranget järelevalvet ja partnerid, keda rahastatakse, peavad järgima karme eeskirju, et tagada vahendite otstarbekas kasutamine.

Selleks et tagada, et ELi rahastamisest saaksid kasu need, kes seda enim vajavad, on EL kehtestanud vastavuskontrollide kindla süsteemi ja tugineb sellele. Kehtestatud on põhjalikud eel- ja järelkontrollid, mida korraldavad nii välisaudiitorid kui ka komisjoni töötajad. Kontrollisüsteem koosneb ennetus-, tuvastus- ja parandusmeetmetest.

Kui ELi kõrgeid nõudeid ei järgita, on võimalik rahastamine peatada ja rahalised vahendid tagasi nõuda.

Lisateave

Pressiteade

ELi naabrust ja muud maailma käsitlevad teabelehed ja õigustekstid

Euroopa rahutagamisrahastu

Lisateave tulevikule keskenduva ELi eelarve kohta

MEMO/18/4124

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar