Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Ülevaade GMOde suhtes kohaldatavast ELi otsustusprotsessist: küsimused ja vastused

Brüssel, 22 aprill 2015

Mida paketis käsitletakse?

Geneetiliselt muundatud organisme (GMOd) käsitlev pakett tuleneb poliitilistest suunistest, mille alusel praegune komisjon valiti. Nendes suunistes võeti kohustus vaadata läbi õigusaktid, mida kohaldatakse GMOde kasutamise lubamise suhtes.

Komisjoni täidab selle lubaduse 22. aprillil 2015 vastuvõetud paketiga. Pakett koosneb järgmistest dokumentidest:

  • komisjoni teatis, millega vaadatakse läbi geneetiliselt muundatud organismide lubamise suhtes kohaldatav otsustusprotsess ning
  • ettepanek võtta vastu määrus, millega võimaldatakse liikmesriikidel piirata oma territooriumil GMOde kasutamist toidus või söödas või selle keelata.

 

Milline on läbivaatamise taust?

Otsustusprotsess: komisjoni ja liikmesriikide roll ELi lubade andmise menetluses

GMOsid käsitlevas ELi õigusraamistikus[1] on sätestatud, et ühtegi geneetiliselt muundatud organismi ega geneetiliselt muundatud toitu ja sööta ei saa turule lasta enne, kui sellele on antud luba vastavalt kõnealusele õigusraamistikule. Sellise loa andmiseks teeb Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostöös liikmesriikide teadusasutustega teadusliku hindamise.

Kui riskihindamise tulemustest ilmneb, et toode ei ole kavandatud turulelaskmis- või kasutustingimustes ohtlik tervisele ega keskkonnale, esitab komisjon alalises komitees esindatud liikmesriikidele toote lubamist käsitleva rakendusotsuse eelnõu vastavalt määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud menetlusele (komiteemenetlus). Vastavalt kõnealusele menetlusele hääletavad liikmesriigid aluslepingus[2] määratletud „kvalifitseeritud häälteenamuse” kohaselt.

Kui liikmesriigid hääletavad alalises komitees poolt, võtab komisjon otsuse eelnõu vastu. Kui nad hääletavad vastu või kui hääletuse tulemusena arvamust ei esitata (kvalifitseeritud häälteenamust ei saada kokku ei otsuse poolt ega vastu), võib komisjon esitada otsuse eelnõu apellatsioonikomiteele, kes esindab liikmesriiki kõrgemal tasemel.

Apellatsioonikomitees hääletavad liikmesriigid teist korda komisjoni esitatud otsuse eelnõu üle. Kui liikmesriigid hääletavad poolt, võtab komisjon otsuse eelnõu vastu. Kui nad hääletavad vastu, ei saa komisjon otsuse eelnõud vastu võtta. Kui hääletuse tulemusena arvamust ei esitata, on komisjon vastavalt GMOsid käsitlevatele õigusaktidele ja põhiõiguste hartale kohustatud võtma taotluse kohta vastu otsuse – seega ei olegi praktikas muud võimalust, kui et tuleb luba anda.


Kuidas liikmesriigid tegelikult lubade andmise üle hääletavad?

Alates geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitleva ELi õigusraamistiku jõustumisest ei ole alalises ja apellatsioonikomitees ei kasvatamiseks ettenähtud GMOde ega geneetiliselt muundatud toidu ja sööda üle toimunud hääletuste tulemusena kunagi arvamust esitatud. Seepärast on lubasid käsitlev lõplik otsus jäetud alati menetluse lõpus komisjoni teha. Selline olukord, kus arvamust korduvalt ei esitata, on erandlik võrreldes tuhandete rakendusotsustega, mis igal aastal võetakse vastu komiteemenetlusega, mille puhul liikmesriigid üldiselt toetavad komisjoni esitatud otsuse eelnõud alalise komitee tasandil.

Geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitlevate eelnõude puhul näitavad hääletustulemused, et üldjuhul on rohkem liikmesriike nende poolt kui vastu. Liikmesriikide põhjendused, miks nad jäävad hääletamisel erapooletuks või hääletavad vastu, on mõnikord teaduslikku laadi, kuid enamasti põhinevad muudel kaalutlustel, mis kajastavad liikmesriikides toimuvat ühiskondlikku arutelu.

Praegune geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitlev ELi õigusraamistik ei võimalda liikmesriikidel väljendada kõiki individuaalseid mureküsimusi selles üldsusele suurt huvi pakkuvas valdkonnas.


Kas ELis leidub GMOsid toidu- ja söödaahelas?

Jah. Praegu on Euroopa Liidus lubatud 58 geneetiliselt muundatud toitu ja sööta[3].

Ostukeskuste riiulitel praegu kättesaadava geneetilistelt muundatud toidu hulk on piiratud. See võib olla tingitud geneetilistelt muundatud toiduainete märgistamisnõuetest ja geneetiliselt muundamata alternatiivide kättesaadavusest.

Olukord on erinev geneetiliselt muundatud sööda puhul, mille turg on ELis märkimisväärne. Rohkem kui 60 % ELi vajadusest kariloomadele ettenähtud taimsete valkude järele täidetakse soja ja sojajahu impordiga kolmandatest riikidest, kus GMOde kasvatamine on laialt levinud.


Millisele järeldusele jõuti? Miks tehti ettepanek muuta geneetiliselt muundatud toidu ja sööda määrust?

Komisjoni teatises tuuakse välja eri aspektid, millele tähelepanu pöörata ning kinnitatakse vajadust kohandada geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitlevat ELi õigusraamistikku, et iga liikmeriigi valitsus saaks paremini väljendada oma seisukohti GMOde kasutamise kohta.

Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid 2015. aasta märtsis kokku geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitleva ELi õigusraamistiku muutmises, et võimaldada liikmesriikidel piirata GMOde kasvatamist või selle keelata (direktiiv 2015/412/EL). Teatises jõutakse järeldusele, et liikmesriikide otsustusvõimalusi on vaja veelgi laiendada.

Sel eesmärgil tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanek muuta määrust (EÜ) nr 1829/2003 nii, et lubade andmise menetlus jääb küll samaks, kuid liikmesriikidele antakse otsustusõigus seoses geneetiliselt muundatud toidu või sööda kasutamisega oma territooriumil.

 

Millest õigusakti ettepanekus räägitakse?

Millised on selle põhielemendid?

Komisjon teeb ettepaneku muuta geneetiliselt muundatud toidu ja sööda määrust, et lubada liikmesriikidel võtta vastu riiklikke otsuseid, millega piirata ELi tasandil loa saanud GMOde kasutamist toidus või söödas või selle keelata (nn loobumismeetmed).

Liikmesriigid peaksid põhjendama, et nende loobumismeetmed on kooskõlas ELi õigusega ning proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega oma- ja välismaiste toodete vahel. Liikmesriikidel ei ole siiski lubatud kasutada põhjendusi, mis on vastuolus Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tehtud hindamisega inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale avalduvate riskide kohta. Ettepanek ei tohiks mõjutada ühtset ohutuse taset, mis on tagatud üleeuroopalise hindamisega. Kui aga uutest tõenditest ilmneb, et toode võib olla ohtlik tervisele või keskkonnale, siis ELi õigusraamistikus on juba olemas sätted, mille alusel lubatakse liikmesriikidel keelata geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamise kuni konkreetne olukord ELi tasandil üle vaadatakse.

Meetmetest tuleb enne nende vastuvõtmist komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatada ning komisjonil ja teistel liikmesriikidel on 90 päeva aega vajaduse korral märkuste esitamiseks.

Juhul kui geneetiliselt muundatud toit ja sööt on juba kasutusel ajal, mil liikmesriik otsustab selle kasutamist piirata või selle keelata, nähakse ettepanekuga ette, et ettevõtjatele jäetakse mõistlik ajavahemik allesolevate tootevarude ammendamiseks. Lisaks sellele ei tuleks meetmeid kohaldada toodetele, milles ELis lubatud GMOde juhuslik sisaldus on väiksem, kui õigusaktides sätestatud märgistamise piirmäär.


Kas sellised meetmed on kokkusobivad siseturu ja WTOs võetud kohustustega?

Liikmesriikide meetmed peavad olema kokkusobivad siseturuga, eelkõige ELi toimimise lepingu artikliga 34, millega on keelatud meetmed, mille toime on samaväärne kaupade vaba liikumise koguseliste piirangutega. Seepärast peavad meetmed, mida ettepanekuga antavat õigust kasutavad liikmesriigid võtavad, olema põhjendatud ELi toimimise lepingu artikliga 36 ja ülekaaluka avaliku huvi mõistega, mida on kasutatud Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikas. Kavandatud meetmed peavad olema kooskõlas ka proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega oma- ja välismaiste toodete vahel.

Üldisemalt peavad liikmesriikide meetmed olema kooskõlas ELi õiguse ja ELi rahvusvaheliste kohustustega, millest ELi poolt WTOs võetud kohustused moodustavad lahutamatu osa. .


Kas käesolev ettepanek mõjutab GMOde teaduslikku hindamist?

Ei. Geneetiliselt muundatud toidu ja sööda määruse muudatus ei mõjuta GMOde kohta enne nende lubamist tehtud riskihindamise tulemusi ega vähenda ohutuse taset, mis on kõigi liikmesriikide jaoks kindlaks määratud loa andmise otsuses ning milles võetakse nõuetekohaselt arvesse ettevaatuspõhimõtet.

Liikmesriikidel on lubatud võtta loobumismeetmeid ka siis, kui GMO on ELi tasandil heaks kiidetud. Nende meetmete aluseks ei saa olla põhjendused, mis on vastuolus Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tehtud riskihindamisega ning need peavad põhinema muudel kaalutlustel. Praegu on õigusraamistikuga ette nähtud menetlused juhtumiteks, kui ilmneb, et toode on ohtlik, aga loa andmise menetluse käigus seda arvesse ei võetud. Selles kontekstis on komisjonile ja liikmesriikidele juba antud võimalus võtta vastu erakorralisi meetmeid, mille alusel võib vajaduse korral keelata toote kasutamise liikmesriigi territooriumil või selle osal või kogu Euroopa Liidus.

Tuleks rõhutada, et komisjoni rakendusmäärus[4] võeti 2013. aastal vastu selleks, et tõhustada ja parandada GMOde kasutamisega kaasnevate riskide hindamise ja juhtimise protsessi, eelkõige täpsustades teadusandmetele esitatavaid nõudeid GMO kasutusloa taotlemisel.


Miks on õigusakti ettepanekust välja jäetud kasvatamiseks ettenähtud GMOd?

Kasvatamiseks ettenähtud GMOd on ettepaneku reguleerimisalast välja jäetud sellepärast, et neid on juba käsitletud direktiivis (EL) 2015/412, mille Euroopa Parlament ja nõukogu hiljuti vastu võtsid.

Kõnealune direktiiv põhineb samadel põhimõtetel nagu praegune ettepanek: sellega lubatakse liikmesriikidel soovi korral piirata GMOde kasvatamist oma territooriumil või selle keelata, ilma et see mõjutaks ELi riskihindamist.


Millised on järgmised sammud?

Ettepanek saadetakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule, samuti majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele seadusandliku tavamenetluse raames läbivaatamiseks.


Lisateave

Pressiteade

Üldküsimused ja -vastused GMOde teabelehe kohta


[1] Direktiiv 2001/18/EÜ ja määrus (EÜ) nr 1829/2003.

[2]Lissaboni lepinguga kehtestatud uut kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse liikmesriikide vähemalt 55 % häälteenamusena, mille moodustavad vähemalt 15 liiget tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mille elanikkond moodustab kokku vähemalt 65 % liidu elanikest. Blokeeriv vähemus võib moodustuda vähemalt neljast liikmesriigist.

[3] Link GMO registrile.

[4] Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale.

MEMO/15/4779

Kontaktandmed üldsuse jaoks:


Side Bar