Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

ELi viisapoliitika: kokkulepe tugevdada ELi viisaeeskirju

Brüssel, 20. veebruar 2019

*

Liikmesriigid kiitsid täna heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilise kokkuleppe komisjoni ettepaneku suhtes ajakohastada ELi ühist viisapoliitikat, kohandades eeskirju muutuvate julgeolekuprobleemide, rändega seotud probleemide ja tehnoloogia arengust tulenevate uute võimalustega. Kokkulepitud muudatused lihtsustavad seaduslikel reisijatel Euroopasse tulekuks vajaliku viisa saamist, soodustavad turismi, kaubandust ja ettevõtlust ning tugevdavad samal ajal julgeolekut ja vähendavad ebaseadusliku rände riski.

Rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos väljendas liikmesriikide heakskiidu üle heameelt, sõnades: „Mul on hea meel, et selles olulises küsimuses on kokkuleppele jõutud. Uued viisaeeskirjad hõlbustavad reisimist miljonite seaduslike reisijate jaoks, kes külastavad igal aastal ELi ja toovad kasu meie reisi- ja turismitööstusele. Samal ajal parandatakse ja tugevdatakse eeskirjadega meie julgeolekustandardeid ja nii suureneb võimalus tuvastada isikuid, kes kujutavad endast ohtu või kellel ei ole õigust ELi siseneda. Uued eeskirjad võimaldavad meil kasutada viisapoliitikat selleks, et teha ebaseaduslike rändajate tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel ELi mittekuuluvate riikidega koostööd.“

Uutes eeskirjades käsitletakse eelkõige järgmisi küsimusi:

  • Paindlikumad menetlused: reisijatel avaneb võimalus esitada taotlus praeguse kolme kuu asemel kuni kuus kuud (meremehed kuni üheksa kuud) enne kavandatud reisi. Enamikul juhtudel saavad nad seda teha otse oma elukohariigist. Võimaluse korral saavad nad täita ja allkirjastada taotluse ka elektrooniliselt. Kuni 6–18aastased alaealised vabastatakse viisalõivust.
  • Pikema kehtivusajaga mitmekordsed viisad: ühiste kohustuslike eeskirjade kehtestamise tulemusel saavad positiivse viisaajalooga sagedased reisijad mitmekordse viisa järk-järgult pikenevaks ajaks alates ühest kuni viie aastani. See võimaldab nii viisataotlejatel kui ka liikmesriikidel hoida kokku aega ja raha. Seda, kas reisija täidab riiki sisenemise tingimusi, kontrollitakse iga juhtumi puhul põhjalikult ja korduvalt.
  • Täiendavad julgeoleku tugevdamise võimalused: arvestades viimastel aastatel oluliselt suurenenud käitlemiskulusid, suurendatakse mõõdukalt viisalõivu summat (60 eurolt 80 eurole). Niisugune mõõdukas hinnatõus võimaldab liikmesriikidel säilitada kogu maailmas piisava töötajaskonna, et tagada tugevam julgeolekukontroll ning uuendada IT-seadmeid ja tarkvara, ilma et see viisataotlejatele takistusi põhjustaks.
  • Tagasivõtmise alase koostöö parandamine: sõltuvalt sellest, kas ELi mittekuuluv riik teeb ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel piisavalt koostööd, võidakse viisade menetlemise tingimusi, sealhulgas taotluste menetlemise maksimaalset aega, väljastatud viisade kehtivusaega, viisalõivude suurust ja teatavate reisijate sellistest lõivudest vabastamise tingimusi kohandada.

Järgmised sammud

Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 29. jaanuaril esialgsele kokkuleppele komisjoni ettepaneku suhtes ajakohastada ELi viisapoliitikat. Täna kiitsid liikmesriigid kokkuleppe heaks ning nüüd peab sellele oma heakskiidu andma ka Euroopa Parlament. Seejärel peavad Euroopa Parlament ja nõukogu määruse ametlikult vastu võtma. Vastuvõetud tekst avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja uued eeskirjad hakkavad kehtima 6 kuud hiljem.

Samal ajal käivad läbirääkimised komisjoni ettepaneku üle ajakohastada viisainfosüsteemi (andmebaas, mis sisaldab teavet Schengeni viisat taotlevate isikute kohta). Ka see ajakohastamine on osa ELi ühise viisapoliitika reformist ja selle eesmärk on ELi välispiire paremini kindlustada.

Taust

Turismi- ja reisitööstus mängib Euroopa majanduses olulist rolli, andes ELi SKPst ligikaudu 10%. Kuigi ELi liikmesriigid on maailma populaarseimate turismisihtkohtade hulgas, võivad pikad ja tülikad menetlused panna turiste loobuma Euroopasse reisimast, viies investeeringud ja kulutused teistesse riikidesse ja mõjutades ELi majandust negatiivselt. Samal ajal on viisaga reisimise hüved vaja tasakaalustada meetmetega, mis võimaldavad adekvaatselt reageerida praegustele ja tulevastele julgeoleku- ja rändeprobleemidele.

ELi ühine viisapoliitika lihtsustab ELi reisimist turismi ja äritegevuse eesmärgil, andes nii oma panuse ELi majandusse ja kasvu, soodustades inimestevahelisi kontakte ja kultuurivahetust. Ainuüksi 2017. aastal anti lühikülastusteks välja üle 14 miljoni Schengeni viisa (vt uusimad statistilised andmed Schengeni viisade kohta).

Praegused normid on sätestatud viisaeeskirjas ja pärinevad aastast 2010. Sellest ajast alates on viisapoliitika kohaldamise keskkond drastiliselt muutunud. Viimastel aastatel on EL seisnud silmitsi suurenenud julgeolekuprobleemide ja rändega seotud probleemidega, samal ajal kui tehnoloogia arengust tulenevad uued võimalused nõuavad viisapoliitika ajakohastamist, et tagada selle jätkuv eesmärgipärasus. Seepärast tegi komisjon 2018. aasta märtsis ettepaneku ELi ühist viisapoliitikat ajakohastada ja viisaeeskiri läbi vaadata.

Praegu on Schengeni alale reisimiseks vaja viisat 105 ELi-välise riigi ja üksuse kodanikel (täielik loetelu on kättesaadav siin). Üldjuhul annab ühe Schengeni riigi väljastatud lühiajaline viisa selle omanikule õiguse reisida 26 Schengeni ala riigis kuni 90 päeva jooksul mis tahes 180-päevase ajavahemiku vältel.

Lisateave

Teabeleht: tugevam, tõhusam ja turvalisem ELi viisapoliitika

IP/19/721

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar