Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

ELi akuliidu sõnul on akude tootmisel tehtud Euroopas aasta jooksul suuri edusamme

Brüssel, 15. oktoober 2018

akude tootmisel tehtud Euroopas aasta jooksul suuri edusamme

Aasta pärast Euroopa akuliidu loomist on komisjon koostanud tegevuskava, esimesed katsetootmisrajatised on valmimas ning kavas on käivitada uusi projekte, et tagada ELi juhtroll sellises strateegilises valdkonnas nagu akuinnovatsioon ja -tootmine.

21. sajandil on akud mootorsõidukitööstuse jaoks sama olulise tähtsusega, kui sissepõlemismootor 20. sajandil. Kui EL soovib säilitada oma juhtpositsiooni autotööstuses ja keskkonnasäästlike süsteemide alal, peab ta olema suuteline iseseisvalt akusid välja töötama ja tootma. Asepresident Šefčovič korraldab täna liikmesriikide esindajate ja ettevõtete tegevjuhtide kõrgetasemelise kohtumise, et rääkida olulistest saavutustest ja arutada järgmisi otsustavaid samme.

Energialiidu eest vastutav asepresident Maroš Šefčovič sõnas: „Mul on hea meel tõdeda, et Euroopa akuliit on olnud tõeline arenguvedur. Juba esimesel aastapäeval on näha, kuidas tänu Euroopa Investeerimispanga, mitme riigi valitsuse ja tööstussektori koostööle saab pusletükkidest tervik. Me ehitame täna kogu Euroopa jaoks konkurentsivõimelist väärtusahelat, mille keskmes on jätkusuutlik akude tootmine, ja valdkonna areng on väga kiire.“

Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde volinik Elżbieta Bieńkowska lisas: „Akuliidul on tähtis koht meie tööstuspoliitikas. Tugev akutööstus sobib hästi kokku meie eesmärgiga edendada keskkonnahoidlikku liikuvust. Tavaliselt tuuakse näiteks elektri jõul liikuvad sõiduautod, kuid juba on vaja mõelda ka sellele, kuidas saaks akuliit olla abiks veokite ning kauba- ja parvlaevade akude arendamisel. Kui Euroopa soovib olla juhtpositsioonil ja konkureerida teiste suurte tööstusriikidega kogu maailmas, siis peame kiirustama.“

Euroopa jaoks on akude tootmine strateegiliselt oluline, et minna üle keskkonnasäästlikele süsteemidele ning tagada tööstuse, sh autotööstuse ajakohastamine ja konkurentsivõime. Lisaks aitab see luua töökohti, edendada majanduskasvu, hoogustada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning valmistada Euroopa tööstust ette ELi võetud kliimakohustuste täitmiseks, et võidelda kliimamuutuste vastu Pariisi kokkuleppest lähtudes. Lisaks on komisjoni uue tööstuspoliitika strateegia eesmärk viia EL maailmas liidrikohale innovatsiooni- ja digiteerimisvaldkonnas ning CO2-heite vähendamisel.

Akusid käsitlev strateegiline tegevuskava sisaldab kõiki meetmeid, mis aitavad liikmesriikidel, piirkondadel ja tööstusel ellu viia projekte, et akude tootmine ELis oleks konkurentsivõimeline, uuenduslik ja jätkusuutlik. Need meetmed käsitlevad juurdepääsu toorainele, teadusuuringuid ja innovatsiooni, oskuseid ja õigusraamistikku tagamaks, et turule lastud akud oleksid mitte ainult konkurentsivõimelised, kvaliteetsed ja ohutud, vaid ka kestlikud ja ringlussevõetavad. Tegevuskava tugineb aruteludele tööstusvaldkonna oluliste sidusrühmadega, huvitatud liikmesriikidega ja Euroopa Investeerimispangaga.

Tööstusettevõtted on juba teinud märkimisväärseid edusamme paljudes valdkondades.

ELi ökosüsteem

Vähem kui aastaga on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukond InnoEnergy suutnud mobiliseerida ja koondada võrgustikku ligikaudu 260 innovatsiooni või tootmisega tegelevat ettevõtet kõigist akude väärtusahela eri osadest. Need olulised tegijad on lubanud osaleda meetmetes ja projektides, mille nad on ühiselt prioriteetseteks tunnistanud ning mis hõlmavad akuelementide tootmist ja korduvkasutamist, ökomärgist, tootmise CO₂-jalajälje vähendamist, patareide ringlussevõtuga seotud vaidluste lahendamise organit, sõiduki ja jaotusvõrgu vahelisi liideseid ning ülikoolide ja ettevõtete tõhustatud koostööd, et luua asjakohaseid haridus- ja koolitusprogramme.

Tootmisega seotud projektid

Akumaterjal

  • 2018. aasta juunis teatas Umicore suurest investeeringust, mille eesmärk on hakata tootma Poolas Nysa linna lähistel katoodmaterjale. Tehases võetakse kasutusele uusim tehnoloogia ja tootmist on kavas alustada 2020. aasta lõpus. Belgias on kavas luua uus tootmisprotsessi pädevuskeskus, et arendada tõhusaid tootmistehnoloogiaid ja neid ulatuslikumalt kasutusele võtta.
  • BASF on olulise tähtsusega osaline akumaterjalide turul. Ettevõtte arvestuste kohaselt on oodata liitiumioonakude turu kiiret kasvu ja ettevõttel on kavas suurendada Euroopas oma tootmisvõimsust.
  • Solvay tegeleb selliste tipptasemel elektrolüütide, elektroodide sideainete ja separaatorite väljatöötamisega, mida on vaja ülitõhusate akude tootmiseks. Ettevõte kaalub tehase ehitamist Euroopasse.

Akuelemendid

  • Rootsi ettevõte Northvolt juhtimisel on juba alustatud näidistootmisliini ehitamist, milleks saadi Euroopa Investeerimispangalt laenu 52,5 miljonit eurot.
    Tootmist on kavas alustada 2019. aasta teisel poolel. Lisaks on Northvolt saanud loa suurema tehase ehitamiseks Rootsi Skellefteåsse. Eesmärk on jõuda 2023. aastaks kuni 32 GWh-ni.
  • BMW Group, Northvolt ja Umicore on moodustanud ühise tehnoloogiakonsortsiumi, et jätkata tihedat koostööd ning luua Euroopas täielik ja jätkusuutlik väärtusahel elektrisõidukite akuelementide tootmiseks.
  • Akutootja SAFT teatas 2018. aasta veebruaris konsortsiumi loomisest, kuhu kuuluvad Solvay, Umicore, Manz jt, et arendada ja toota akuelemente. Alguses on kavas rakendada täiustatud liitiumioontehnoloogiat ja seejärel minna üle tahke elektrolüüdiga liitiumioontehnoloogiale.
  • Siemens teeb koostööd kogu akuelementide tootmise väärtusahelaga, et arutada probleeme ja leida lahendusi. Hiljuti seadis ettevõte endale eesmärgiks võtta esimesena Euroopas kasutusele täielikult automatiseeritud ja digiteeritud tootmisliinid.
  • Saksamaal teevad ettevõtted ja teadusasutused koostööd ambitsioonika eesmärgi nimel alustada lähitulevikus Saksamaal akuelementide tootmist.
  • Ka muud ELi ettevõtjad (nt FAAM Itaalias ja MES Tšehhi Vabariigis) ehitavad tehaseid, et toota akuelemente, mis on eelkõige ette nähtud energia salvestamiseks.

See tootmisprojektide ja investeeringute loetelu ei ole kaugeltki ammendav.

Komisjon on hakanud akusid käsitlevat strateegilist tegevuskava kiiresti rakendama. Põhimeetmete rakendamine on juba alanud.

  1. Õigusraamistik – Uue ökodisainimääruse koostamine edeneb jõudsalt ning eesmärk on sätestada tulemuslikkuse ja säästlikkuse kriteeriumid, millele akud peavad vastama ELi turule laskmisel. Töö ettevalmistava uuringu kallal käib ja esimene sidusrühmade avalik arutelu toimub 20. detsembril Brüsselis. Seoses akude ökodisaini nõuetega avaldas komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus täna akude standardeid käsitleva küsitluse tulemused. Enne aasta lõppu peaks avaldatama ka komisjoni aruanne „Hinnang ELi patareidirektiivi kohta“. Aruandes käsitletakse muu hulgas patarei- ja akujäätmete kogumist, nende ringlussevõttu ELis ning märgistamissüsteemi. Hindamist toetava uuringu tulemused tehakse kättesaadavaks oktoobri lõpuks.
  2. Toorained – 14. novembril toimub Brüsselis kõrgetasemeline konverents, kus arutatakse toorainetega seonduvat ja tutvustatakse soovitusi, mis põhinevad komisjoni poolt liikmesriikidega algatatud dialoogil akude toorainete üle. Dialoogi eesmärk oli koostada sobivad raamtingimused akude toorainete uurimiseks, kaevandamiseks ja ringlussevõtuks Euroopas. Komisjon kutsub tööstust üles looma ELis võimalusi toorainete rafineerimiseks.
  3. Piirkondadevaheline partnerlus – 8. oktoobril toimunud kohtumisel loodi piirkondadevaheline akupartnerlus. Sloveenia soovis võtta juhtrolli, et koos seitsme piirkonnaga uurida kõrgtehnoloogilisi materjale. Kõnealust partnerlust toetavad komisjonis loodud erimeeskonnad ja partnerluse raames saab kasutada ka väliseid nõustamisteenuseid, et kiirendada tegevuse laiendamist ja tulemuste turustamist. Lombardy juhitud partnerlus, mis hõlmab akude lammutamist ja ümbertöötlemist, on hästi edenenud. Loomisel on akude ringlussevõtuga tegelevate näidistehaste võrgustik. Võttes arvesse oma valdkondlikke kogemusi, on mitu piirkonda väljendanud soovi ühineda nende partnerlustega. Partnerlusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).
  4. Teadusuuringud – 27. jaanuaril 2019 käivitatakse akuelementidega seotud projektikonkurss, mille kogueelarve on 114 miljonit eurot, mida rahastatakse ELi programmist „Horisont 2020“ ning mis toetab Euroopa akuliidu eesmärke. 2020. aastal on kavas eraldada akuprojektidele veel 70 miljonit eurot. Komisjoni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks on kavas teha ettepanek akupartnerluse loomiseks programmi „Euroopa Horisont“ raames. Samal ajal on loomisel Euroopa tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvorm. Eesmärk on edendada akudega seotud teadustöö prioriteete, määratleda pikaajalised eesmärgid ning töötada välja teadusuuringute strateegilised tegevuskavad. Platvormi juhtimine on tööstusvaldkonna sidusrühmade, teaduskogukonna ja liikmesriikide kanda.
  5. Oskused – programmi „Eramsus+“ raames kuulutatakse 2018. aasta oktoobri lõpus välja järgmine valdkondlike oskuste ühenduste projektikonkurss oskustealase valdkondliku koostöö kava rakendamiseks. See uus projektikonkurss hõlmab kuut sektorit, sealhulgas akude tootmist elektromobiilsusvaldkonna tarbeks. Valituks osutunud ühendused teevad kindlaks, milliseid oskusi napib ja milliseid oskusi on tulevikus selles sektoris vaja, töötavad välja valdkondlike oskuste strateegia, Euroopa kutseprofiilid ja tööturu vajadusi arvestavad Euroopa kutsehariduse põhiõppekavad ning koostavad asjakohased riiklikud või piirkondlikud rakenduskavad.

Taustteave

Asepresident Šefčovič algatas koos liikmesriikide ja ettevõtjatega Euroopa akuliidu loomise 2017. aasta oktoobris. Praegu osalevad selle koostööplatvormi tegevuses Euroopa Komisjon, huvitatud ELi liikmesriigid, Euroopa Investeerimispank ja rohkem kui 260 tööstus- ja innovatsioonivaldkonna sidusrühma. Eesmärk on luua Euroopas konkurentsivõimeline, uuenduslik ja jätkusuutlik väärtusahel jätkusuutlike akuelementide tootmiseks. Selleks et vältida tehnoloogia sõltuvust konkurentidest ja kasutada ära akutootmisega kaasnevat töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid, peab Euroopa üleilmse konkurentsi tingimustes tegutsema kiirestis. Olemasolevate prognooside kohaselt võiks alates 2025. aastast akuturu väärtus olla 250 miljardit eurot aastas. Ainuüksi ELi nõudluse rahuldamiseks on konservatiivse hinnangu kohaselt vaja, et Euroopas asuks vähemalt 20 suurtehast akuelementide tootmiseks. Et tulla toime majandusharu ees seisva keerulise ülesandega ning investeerida palju ja kiiresti, tuleb ühiselt pingutada.

Euroopa akuliidu peamine saavutus on seni olnud akusid hõlmava strateegilise tegevuskava vastuvõtmine 2018. aasta mais ning akumaterjalide ja akuelementide valdkonnaga seotud tööstusinvesteeringud. Tegevuskava – „Euroopa liikuvuse“ kolmas pakett, millega viiakse lõpule Junckeri juhitava komisjoni ambitsioonikas tegevuskava liikuvusvaldkonna ajakohastamiseks, hõlmab kindlaid meetmeid kriitilise tähtsusega toorainete, ELi teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning regulatiivseid nõudeid, et toetada liidu ettevõtete konkurentsivõimet.

Lisateave

TEABEKIRI/18/6113

Euroopa akuliidu veebisait 

Programmi „Liikuvus Euroopas“ veebisait

 

 

 

 

IP/18/6114

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar