Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Euroopa rände tegevuskava: edasised edusammud nõuavad pidevat tööd

Brüssel, 14. märts 2018

Täna annab komisjon seoses märtsis toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumisega aru Euroopa rände tegevuskava edenemisest ja esitab edasised põhimeetmed. Nendele meetmetele on osutatud ka 2017. aasta detsembris vastu võetud komisjoni tegevuskavas tervikliku rändealase kokkuleppe saavutamiseks 2018. aasta juuniks.

Ebaseaduslike rändajate sissevool vähenes nii 2017. aastal kui ka 2018. aasta esimestel kuudel, kuid endiselt jätkub töö inimelude päästmiseks, kriisi algpõhjuste kõrvaldamiseks, Euroopa välispiiri kaitseks ja rahvusvaheliste partneritega koostöö tugevdamiseks. Kuna üldine olukord on veel ebakindel, vajatakse rändekriisi püsivaks ja tulemuslikuks lahendamiseks nii liikmesriikidelt kui ka ELilt täiendavaid jõupingutusi, eelkõige suuremaid rahalisi vahendeid.

Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Täna tutvustatavas aruandes antakse ülevaade alates eelmisest novembrist tehtud edusammudest, mille taga on meie ühine jõupingutus rände terviklikuks haldamiseks. Me peame nüüd sama kindalt edasi minema ja uute verstapostideni jõudmiseks palju tööd tegema, muu hulgas tuleb jõuda kokkuleppele reformitud varjupaigasüsteemi osas. Mõned vajalikest meetmetest on kiireloomulised, näiteks liikmesriikide võetud rahaliste kohustuste täitmine. Rände haldamine on meie kodanike jaoks endiselt ülimalt tähtis ning me saame ootusi täita üksnes tõeliselt tervikliku ja kõiki kaasava lähenemisega.“

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini sõnas: „Meie välja töötatud strateegia rände haldamiseks koostöös peamiste partnerriikide, ÜRO asutuste ja Aafrika Liiduga kannab vilja. Aafrika Liidu, Euroopa Liidu ja ÜRO ühise töörühma kaudu aitasime üle 15 000 inimesel naasta kodumaale ja alustada seal uut elu ning evakueerisime Liibüast üle 1300 inimese. Koostöö ja vastutuse jagamine on sellise üleilmse probleemi tulemuslikuks lahendamiseks äärmiselt tähtis.“

Rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos ütles: „Kuigi saabujate arv on võrreldes kriisile eelnenud 2014. aastaga peaaegu 30% langenud, tuleb just nüüd kõigis valdkondades kiiremini ja jõulisemalt tegutseda, mitte tempot aeglustada. Loorberitele puhkama jääda oleks viga. Ulatuslikumaid ja kiiremaid meetmeid on vaja tagasisaatmise, piirihalduse ja seaduslike rändevõimaluste vallas, eelkõige inimeste ümberpaigutamisel Aafrikast, kuid ka Türgist.“

2017. aastal ületasid ebaseaduslikult piiri 205 000 inimest, mis jääb 28% alla kriisile eelnenud 2014. aasta näitajale. Surve liikmesriikide rändesüsteemile vähenes, kuid jäi kõrgele tasemele, sest 2017. aastal esitati ikkagi 685 000 varjupaigataotlust.

Inimelude päästmine ja algpõhjuste kõrvaldamine

Vahemere keskosa rändeteel tehtavat tööd on veelgi hoogustatud, keskendudes eelkõige inimelude päästmisele, rändajate kaitsmisele rändeteel ning nende vabatahtlikule tagasipöördumisele päritoluriiki ja taaslõimumisele sealsesse ühiskonda:

  • Alates 2016. aasta veebruarist on tänu ELi operatsioonidele Vahemerel päästetud üle 285 000 rändaja ja 2017. aastal päästeti kõrbest üle 2 000 rändaja, kelle kurjategijad olid sinna maha jätnud.
  • 2017. aasta novembris moodustatud Aafrika Liidu, Euroopa Liidu ja ÜRO ühine töörühm on koostöös Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga aidanud üle 15 000 rändajal pöörduda Liibüast tagasi oma kodumaale. Lisaks on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti uue ja ELi rahastatava erakorralise transiidimehhanismi alusel Liibüast evakueeritud üle 1300 pagulase, kes tuleks nüüd kiiresti Euroopasse ümber asustada. Jätkub töö kinnipidamisasutustes hoitavate rändajate evakueerimiseks, et teha lõpp nende ebainimlikele kinnipidamistingimustele, ning inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate võrgustike hävitamiseks.
  • Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondil on endiselt ülioluline roll algpõhjuste kõrvaldamisel, rändajate ja pagulaste kaitsmisel rändeteel ning võitlusel nende ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega. Praeguseks on kogu Saheli, Tšaadi järve ja Aafrika Sarve piirkonnas ja Põhja-Aafrikas algatatud 147 programmi, mille raames on kiidetud heaks 2,5 miljardi euro eraldamine. Selle olulise töö jätkumiseks on aga vaja leida üle 1 miljardi euro lisavahendeid.
  • Välisinvesteeringute kava ja Euroopa Kestliku Arengu Fond on tekitanud koostöös osalevate finantsasutuste ja erasektori hulgas elavat huvi. Tagatisfondi esimene kutse investeerimisettepanekute esitamiseks andis väga julgustavaid tulemusi. On väga tõenäoline, et seoses ettepanekute arvukusega tuleb liikmesriikidel oma panust suurendada.

ELi-Türgi avaldus kannab jätkuvalt vilja ning ebaseaduslike ja ohtlike rändajate hulk on võrreldes avalduse vastuvõtmisele eelnenud ajavahemikuga 97% langenud. Täna alustab komisjon 3 miljardi euro suuruse teise osamakse tegemist Türgi pagulasrahastusse, sest 2017. aasta lõpuks olid lepingud kogu esimese osamakse kohta sõlmitud (vt pressiteate täistekst).

Välispiirihalduse tugevdamine

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on praeguseks kohalike piirivalvurite abistamiseks kõigile rändeteedele lähetanud 1350 eksperti, kuid olemasolevate operatsioonide jätkamiseks vajatakse täiendavaid inimressursse ja lisavarustust. Samal ajal käib töö Euroopa integreeritud piirihalduse strateegia väljatöötamiseks, sest ELi välispiir on meie kõigi ühine piir, mille jaoks on vaja liikmesriikide ja ELi asutuste ühiseid ja koordineeritud meetmeid. Täna tutvustatavas aruandes on esitatud selle strateegia loomise põhielemendid, millest liikmesriikide asutused ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaksid nüüd lähtuma.

Tagasisaatmise ja tagasivõtmise elluviimine

Päritoluriikidega tagasisaatmisküsimustes tehtavas koostöös on toimunud märkimisväärseid edusamme. Alates eelmise aasta suvest on veel kolme riigiga sõlmitud tagasisaatmisalane praktiline töökord ja käivad läbirääkimised veel mitme partnerriigiga. Lisaks teeb komisjon täna ettepaneku kehtestada uus mehhanism, millega nähakse ette viisataotluste menetlemisel rangemate tingimuste kohaldamine, kui partnerriik ei tee tagasivõtmisküsimustes piisavalt koostööd (vt pressiteate täistekst). Suurenenud on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti toetusel korraldatud tagasisaatmisoperatsioonide hulk, kuid liikmesriigid peavad tagama, et rändajate tagasisaatmine toimub nende ühisoperatsioonide käigus tulemuslikult. Alates 2017. aasta oktoobri keskpaigast on ameti abiga toimunud 135 tagasisaatmisoperatsiooni ja saadetud tagasi umbes 4000 inimest.

Ümberpaigutamine on lõpule jõudmas, kuid ümberasustamine nõuab lisapingutusi

ELi ümberpaigutamiskava on kestnud üle kahe aasta ja hakkab edukalt lõpule jõudma. Ümber on paigutatud peaaegu 34 000 inimest ehk üle 96% kõigist tingimustele vastavatest registreeritud kandidaatidest ning kavas on osalenud peaaegu kõik liikmesriigid. Ettevalmistused viimaste kandidaatide ümberpaigutamiseks (149 Kreekast ja 933 Itaaliast) juba käivad. 2015. aasta juulis vastu võetud ELi ümberasustamiskava viidi samuti 2017. aastal edukalt lõpule. 19 432 haavatavat isikut toodi ohutult Euroopasse ning ELi-Türgi avalduse kohaselt toimuv ümberasutamine jätkub. Komisjoni uus ümberasustamiskava hõlmab vähemalt 50 000 pagulast ning 19 liikmesriiki on juba lubanud neist 40 000 vastu võtta.

Edasised sammud

ELi rändepoliitika eri valdkondadega seotud meetmeid on vaja tulevikus jätkata, milleks tuleb eraldada piisavad vahendid, kasutades nii suuremate summade eraldamist ELi eelarvest kui ka lisatoetust liikmesriikidelt.

  • Dublini määruse reform. Tuleb teha aktiivsemalt tööd selleks, et saavutada 2018. aasta juuniks terviklik kokkulepe jätkusuutliku rändepoliitika küsimuses, nagu on ette nähtud 2017. aasta detsembris vastu võetud komisjoni poliitilises tegevuskavas.
  • Aafrika Liidu, Euroopa Liidu ja ÜRO ühine töörühm. Jätkub töö selle nimel, et aidata inimestel Liibüast lahkuda ja veenda Liibüa asutusi loobuma rändajate süstemaatilisest paigutamisest kinnipidamisasutustesse.
  • Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond. Selleks et toetada ka edaspidi kõigi 3 piirkonna programme, peavad liikmesriigid tagama fondi piisava rahastamise, et täita võimalikke rahastamispuudujääke.
  • Välisinvesteeringute kava. Liikmesriigid peaksid eraldama lisavahendeid, et muuta välisinvesteeringute kava tulemuslikumaks ja laiendada selle haaret.
  • Välispiirid. Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia ettevalmistusi tuleks kiirendada. Liikmesriigid peaksid viivitamata võtma kohustuse anda Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse puuduolevad eksperdid ja tehnilised vahendid.
  • Tagasisaatmine. Kuigi tööd uute tagasivõtmislepingute ja -kordade sõlmimiseks tuleb hoogustada, peaksid liikmesriigid juba olemasolevaid kokkuleppeid täielikult ära kasutama ning kiiresti suurendama Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti korraldatavate operatsioonide käigus tagasi saadetavate inimeste arvu.
  • Ümberasustamine. Liikmesriigid peaksid uue kava alusel kiiresti alustama inimeste ümberasustamist prioriteetsetest riikidest. Erakorralise transiidimehhanismi alusel Liibüast evakueeritud pagulased tuleks asustada ümber kiirkorras.
  • ELi-Türgi avaldus. Seoses 3 miljardi euro suuruse teise osamakse tegemisega Türgi pagulasrahastule peaksid Kreeka ametiasutused omalt poolt kiiremini parandama avalduse kohaselt toimuvat tagasisaatmist, sealhulgas tehes kavandatud muudatused oma varjupaigaalastes õigusaktides. Samuti tuleb hoogustada tööd sobivate tingimuste loomiseks esmase vastuvõtu keskustes. Inimeste jätkuva ümberasustamise tagamiseks Türgist peaks nõukogu käivitama vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava.

Taustteave

13. mail 2015 esitas Euroopa Komisjon Euroopa rände tegevuskava raames ulatusliku strateegia, et lühemas perspektiivis lahendada jätkuvast kriisist tingitud probleemid ning keskmises ja pikemas perspektiivis võimaldada ELil edukamalt hallata rännet ebaseadusliku sisserände, piiride, varjupaiga ja seadusliku sisserände valdkonnas.

Tänases teatises kirjeldatakse alates 2017. aasta novembrist toimunud muutusi ja antakse aru edusammudest, mida on tehtud tervikliku rändekokkuleppe saavutamiseks vastavalt 2017. aasta detsembris esitatud komisjoni poliitilisele tegevuskavale.

Lisateave

Euroopa rände tegevuskava rakendamise eduaruanne

1. lisa – Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond

2. lisa – ELi Türgi pagulasrahastu

3. lisa – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

4. lisa – ümberpaigutamine

5. lisa – ümberasustamine

6. lisa – Euroopa integreeritud piirihalduse strateegia väljatöötamise põhielemendid

Teine aastaaruanne Türgi pagulasrahastu kohta

Pressiteade: Türgi pagulasrahastu: komisjon teeb ettepaneku Süüria pagulastele täiendavate vahendite mobiliseerimiseks

Pressiteade: ELi viisapoliitika: komisjon esitab ettepanekud tugevama, tõhusama ja turvalisema viisapoliitika kehtestamiseks

TEABELEHT: ELi-Türgi avaldus kaks aastat hiljem

TEABELEHT: ELi Türgi pagulasrahastu

TEABELEHT: Vahemere keskosa rändetee: rändajate kaitse ja ebaseadusliku rände voogude haldamine

IP/18/1763

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar