Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Komisjon kutsub saavutama kiirendatud korras tulemusi rändealase partnerluse raamistiku kohaselt ja võtma Vahemere keskosa rändeteega seotud täiendavaid meetmeid

Brüssel, 2. märts 2017

Enne järgmisel nädalal toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist teatavad Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident kolmandat korda rändealase partnerluse raamistiku kohaselt tehtud edusammudest ning tutvustavad esimesi toiminguid, mis on tehtud Vahemere keskosa rändeteega seotud meetmete rakendamiseks.

Enne järgmisel nädalal toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist teatavad Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident kolmandat korda rändealase partnerluse raamistiku kohaselt tehtud edusammudest ning tutvustavad esimesi toiminguid, mis on tehtud Vahemere keskosa rändeteega seotud meetmete rakendamiseks, nagu on sätestatud 3. veebruari Malta deklaratsioonis ja 25. jaanuari ühisteatises. On tehtud märkimisväärseid edusamme viies Aafrika prioriteetses riigis: Etioopias, Nigeris, Nigeerias, Malis ja Senegalis, aga tulemuste saavutamiseks tuleb jõupingutusi suurendada. Vahemere keskosa rändeteel tegutsetakse selle nimel, et hallata paremini rännet, jätkata elude päästmist, võidelda aktiivsemalt inimsmugeldajate ja -kaubitsejate vastu, kaitsta kaitset vajavaid rändajaid ning suurendada ümberasustamiste ja toetatud vabatahtlike tagasipöördumiste arvu, täites seejuures täielikult ELi humanitaarset kohustust ja austades inimõigusi.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini ütles: „Partnerlus on Euroopa Liidu kõigi poliitikameetmete märksõna: koos oma partneritega lahendame meie aja peamiseid probleeme. Partnerlusraamistiku kaudu ja Malta deklaratsiooniga ette nähtud meetmete abil oleme loonud tõeliselt tervikliku rändepoliitika, mis põhineb partnerlusel ning mille puhul on tagatud vajalikud investeeringud ja ressursid, mis võimaldavad meil jätkata elude päästmiseks, kuritegelike võrgustike kõrvaldamiseks, inimestele paremate võimaluste andmiseks ning jätkusuutlikul, austaval ja humaansel viisil rändevoogude haldamiseks tehtavat koostööd.“

Partnerlusraamistiku kohaselt tehtava operatiivse töö kiirendamine

Alates partnerlusraamistiku kasutuselevõtust 2016. aasta juunis on saavutatud mitu olulist tulemust. Hakkab välja kujunema rändajate inimsmugeldamise ja -kaubanduse vastase võitluse ning rändajate abistamise tegevus. Näiteks Nigeris kahekordistus 2016. aastal Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) hallatavatest keskustest abi saanud rändajate arv, jõudes üle 15 000-ni. Ligikaudu 5000 inimest said abi vabatahtlikul tagasipöördumisel oma päritolukogukonda ja Nigeri üldist arengut toetatakse ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi raames elluviidava üheksa projekti abil. Jätkuvad Nigeeriaga tagasivõtulepingu teemal peetavad läbirääkimised, mille eesmärk on sõlmida tagasivõtuleping 2017. aasta juuniks. On võetud kasutusele lisaprojektid Senegali ja Mali jaoks, millega toetatakse taasintegreerimist ja töövõimaluste loomist. Kavas on täiendavad programmid, millega toetatakse pagulasi ja vastuvõtvaid kogukondi Etioopias, ning Euroopa rändeküsimuste kontaktametnikud on lähetatud viide prioriteetsesse riiki.

ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi raames lepiti 2016. aasta detsembris kokku 42 uues programmis, mille maksumus on 587 miljonit eurot. Koos nendega on nüüdseks vastu võetud 106 projekti maksumusega üle 1,5 miljardi euro. ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond tegutseb 26 riigis ja sellele on praegu eraldatud rohkem kui 2,5 miljardit eurot, sealhulgas 152 miljonit eurot, mille tasumise kohustuse on siiani võtnud ELi liikmesriigid ja teised rahastajad.

Vahemere keskosa rändeteel võetavad meetmed

Lisaks partnerlusraamistikuga seotud tööle keskendutakse suuremal määral Vahemere keskosa rändeteele. Välja pakutud meetmeid rakendatakse Euroopa Ülemkogu eesistujariigi Malta rakenduskava abil tihedas koostöös Euroopa Komisjoni, kõrge esindaja ja liikmesriikidega.

Esmatähtsaks peetakse Vahemere keskosa rändeteel rändevoogude haldamist ja 2017. aastal eraldatakse rändega seotud projektidele 200 miljonit eurot, eelkõige Liibüas. Eesmärk on vähendada piiriületuste arvu ja jätkata inimelude päästmist merel, võideldes aktiivsemalt inimsmugeldajate ja -kaubitsejate vastu, kaitstes rändajaid, suurendades ümberasustamist, edendades toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist ning hallates rändevoogusid Liibüa lõunapiiri kaudu. On hakatud intensiivsemalt koordineerima tegevust rahvusvaheliste partnerite, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga. Näiteks Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga on sõlmitud ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi raames leping esialgu 5000 rändaja humanitaarseks repatrieerimiseks ja taasintegreerimiseks Liibüas. 2017. aastal on siiani pakutud tagasipöördumise abi väljapääsmatusse olukorda sattunud 560 rändajale.

Määrava tähtsusega on jätkuv ja suurem koostöö Egiptuse, Tuneesia ja Alžeeriaga, sealhulgas selliste piirkondlike algatuste nagu Vahemere piirkonna võrgustiku „Seahorse“ kaudu. Rakendamiseks on üliolulised ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonid ja missioonid, eelkõige EUNAVFOR MED Sophia ja EUBAM Libya. EUNAVFOR MED Sophia raames on esimese koolituspaketi läbinud Liibüa rannikuvalve ja mereväe 93 töötajat ning nad on alustanud teise paketiga. Komisjon toetab seda, laiendades Liibüa rannikuvalvele ja mereväele operatsiooni „Seahorse“ kaudu antavat erialast koolitust. Komisjon on kavandanud kuni 2017. aasta juulini 15 uut koolituskursust.

Edasised sammud

EL kaasab partnerlusraamistiku kaudu jätkuvalt kolmandaid riike, kasutades kõiki oma käsutuses olevaid poliitikameetmeid ja vahendeid, näiteks tagasisaatmispoliitikat, seaduslikku rännet ja operatiivseid vahendeid, muu hulgas ELi ametite, Euroopa rändeküsimuste kontaktametnike ja rahastamisvahendite suurema kaasamise abil. Järgmistel kuudel arendatakse edasi partnerlusraamistiku ja uute algatuste vahelisi sünergiaid Malta deklaratsiooni kontekstis, eelkõige Saheli vööndis ja Liibüa piiri lõunapoolsel küljel, ning toetatakse Liibüas väljapääsmatusse olukorda sattunud rändajate kiiret vabatahtlikku tagasipöördumist. Kui partnerlusraamistikku on rakendatud aasta aega, siis esitatakse selle ülevaade partnerlusraamistikku käsitlevas juuni aruandes.

Taust

Alates partnerlusraamistiku kasutuselevõtust 2016. aasta juunis on ELi institutsioonid ja liikmesriigid teinud tihedas koostöös partnerriikidega väsimatult tööd, et hallata tõhusamalt rännet kõigis selle vormides. Samal ajal tehakse lisatööd ka piirkondlike algatuste, näiteks Hartumi ja Rabati protsessi kaudu ning edendatakse Valletta deklaratsiooni ja Valletta ühist tegevuskava. 8. veebruaril toimunud Valletta kõrgemate ametnike kohtumisel tekkis võimalus analüüsida siiani saavutatud tulemusi. EL võttis Euroopa rände tegevuskava kaudu kasutusele tervikliku lähenemisviisi rände paremaks haldamiseks ja selle algpõhjustega tegelemiseks, luues seose sisemise mõõtme ja kolmandate riikidega tehtud töö vahel. See aruanne on ka tihedalt seotud tõhusamat tagasisaatmispoliitikat käsitleva uuendatud tegevuskavaga ja tagasisaatmisdirektiivi rakendamist käsitleva soovitusega, mis täna vastu võeti.

Lisateave

Euroopa rände tegevuskava alusel konkreetsete päritolu- ja transiidiriikidega koostöö tegemise partnerlusraamistiku kolmas eduaruanne

Lisa

Vastused küsimustele:

Teabeleht: Rändealase partnerluse raamistik

Teabeleht: Mali

Senegal

Etioopia

Niger

Nigeeria

ELi ja Liibüa suhted

Teabeleht: ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond

IP/17/402

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar