Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Pressiteade

Rändealane partnerlusraamistik: komisjon annab aru aasta jooksul saavutatud tulemustest ja saadud kogemustest

Strasbourg, 13. juuni 2017

Juunis toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise eel, kui rändealase partnerlusraamistiku kehtestamisest möödub aasta, esitavad komisjon ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja täna partnerlusraamistiku neljanda eduaruande.

Aruandest selgub, et partnerlus on motiveerinud partnerriike Aafrikas ebaseaduslikule rändele tõhusamalt vastu astuma ja inimkaubanduse võrgustikega paremini võitlema. Ühised pingutused on aidanud suurendada hätta sattunud rändajate vabatahtlikku tagasipöördumist, kusjuures tagasipöördujad saavad toetust, ning toetanud töökohtade loomist ja sotsiaalprojekte.Pärast Vahemere keskosa rändeteed käsitleva ühisteatise ja Malta deklaratsiooni vastuvõtmist on ka Vahemere keskosa rändeteel suuremaid pingutusi tehtud. See on viinud tulemuslikuma koostööni partnerriikide ja rahvusvaheliste partneritega, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) ja ÜRO pagulaste ülemvolinik (UNHCR). Parem koordineerimine ELi ja liikmesriikide vahel on suurendanud ELi mõjuvõimu partnerite hulgas. Koordineerimist tuleks aga tulemuste saavutamiseks veelgi tõhustada, eeskätt selleks, et vähendada ebaseaduslikult ELi saabuvate rändajate arvu ning parandada koostööd ELi ja partnerriikide vahel, et tagada rändajate tagasisaatmine ja tagasivõtmine.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini märkis: „Aasta tagasi käivitasime rändealase partnerlusraamistiku, lähtudes veendumusest, et rände haldamiseks vajame partnerlust ja terviklikku lähenemisviisi, mis tugineb rändajate õiguste kaitsele, võitlusele inimkaubitsejatega ning tegeleb rände algpõhjustega, nagu vaesus, konfliktid ja kliimamuutus. Oleme iga päev teinud tööd viie prioriteetse riigiga ning paljude teistega Saheli piirkonnas, Lääne-Aafrikas ja Aafrika Sarve piirkonnas. Ühise töö tulemusena oleme saavutanud käegakatsutavat edu, muu hulgas võitluses inimkaubitsejate vastu. Mis puudutab toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist, siis 2017. aasta algusest saadik on koostöös Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga elluviidava programmi raames Liibüast vabatahtlikult oma päritoluriiki tagasi pöördunud üle 4000 rändaja. Me jätkame töötamist selle nimel, et Aafrika partneritega veelgi rohkem koostööd teha, tagada, et inimelusid päästetakse, et rändajaid koheldakse vastavalt inimväärikuse nõuetele ning ühise pingutuse tulemusena hävitada inimliku viletsuse ärakasutajate ärimudel.“

Partnerlusraamistiku rakendamise tulemused

Aasta pärast partnerlusraamistiku käivitamist on käegakatsutavaid edusamme tehtud viie tähtsaima Aafrika riigiga: Nigeri, Mali, Nigeeria, Senegali ja Etioopiaga. Niger on heaks näiteks sellest, mida on partnerlusraamistiku rakendamisega võimalik saavutada: EL ja liikmesriigid on oma meetmeid ja koostööd Nigeri ametivõimudega tihedalt koordineerinud. Tõhustatud on piirikontrolli ja inimkaubitsejate vastast võitlust, mille tulemusena on inimkaubitsejaid kinni peetud ja Nigerist toetusega vabatahtlikult päritoluriiki tagasipöörduvate rändajate arv on märkimisväärselt suurenenud.

Koostöö kõigi partnerriikidega on muutunud oluliselt tihedamaks. Sellele on kaasa aidanud Euroopa rändeküsimuste kontaktametnike kohalolek 12 partnerriigis. ELil on nüüdseks välja kujunenud head partnerlussuhted Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ja ÜRO pagulaste ülemvolinikuga (UNHCR). Ühtteist on tehtud ebaseaduslike rändajate tagasisaatmise ja tagasivõtmise hõlbustamiseks, kuid sellel suunal oleks vaja kiiremini tulemusi saavutada. Samuti on süvendatud koostööd rändehalduse valdkonnas suurema hulga riikidega Põhja- ja Lääne-Aafrikas ning Aasias.

ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfond toetab ELi poliitilist osalust. Fondist rahastatakse projekte, mille eesmärk on töökohtade loomine, hariduse kättesaadavaks tegemine ja piirihalduse parandamine olulistes riikides. Praeguseks on heaks kiidetud 118 projekti. Fondi poolt kaetud kolmes piirkonnas on võimalike kasutatavate vahendite hulk suurenenud umbes 2,8 miljardi euroni ja fondi kohaldamisala on laiendatud nii, et see hõlmab nüüd ka Guinead, Elevandiluurannikut ja Ghanat.

Vahemere keskosa rändeteel võetud meetmed

Selleks et reageerida Vahemere keskosa rändeteel jätkuvale kriisile, on EL süvendanud koostööd partneritega Põhja-Aafrikas, eeskätt Liibüaga. Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist on eraldatud 90 miljoni eurone abipakett, et tugevdada rändajate ja pagulaste kaitset ja toimetulekuvõimet (ka keskustes) ning toetada Liibüas pagulasi vastu võtvaid kogukondi. Koostöös Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga jätkub toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programm. Ainuüksi Liibüast on 2017. aasta algusest kuni praeguseni tagasi oma päritoluriiki pöördunud üle 4000 rändaja, mis on rohkem kui Liibüast terve 2016. aasta jooksul tagasipöördunud rändajate arv. Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas tegutsevad EUNAVFOR MED SOPHIA operatsioon, Euroopa Liidu piirihalduse abimissioon Liibüas ning ELi side- ja planeerimisüksus panustavad jätkuvalt võitlusesse inimkaubanduse võrgustikega ja teevad koostööd Liibüa võimudega.

Lisaks on EL hakanud aktiivsemalt suhtlema Liibüa Sahara-taguste naabritega, et hallata põhja poole suunduvaid ebaseadusliku rände voogusid. 5. juunil 2017. aastal teatas EL kavatsusest toetada kuni 50 miljoni euroga ebastabiilsete piirialade turvalisuse tagamiseks mõeldud G5 ühendvägede (kuhu kuuluvad Mali, Mauritaania, Nigeri, Nigeeria ja Tšaadi väed) toimima hakkamist.

Järgmised sammud

Töö partnerluse edendamisel jätkub intensiivsemalt nii poliitilises kui ka igapäevase tegevuse mõttes, võttes arvesse, et ränne on pikaajaline probleem. Laiendada tuleks olemasolevate õiguslike vahendite kohaldamisala ja suurendada rahaliste vahendite hulka, liikmesriigid peaksid rohkem panustama ja rohkem liikmesriike peaks aktiivselt osalema ühistes jõupingutustes. EL tõhustab ka edaspidi koos partnerriikidega pingutusi tagasipöördumise vallas, et panna paika kindel tagasisaatmise ja tagasivõtmise kord.

Võttes arvesse, et Euroopasse suunduvat rännet mõjutavad tõuketegurid ei kao kuhugi, on partnerlusraamistiku kõigi eesmärkide saavutamine järgmistel kuudel eriti tähtis ja selleks peavad kõik sidusrühmad suuremaid jõupingutusi tegema. 22.-23. juunil toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel vaadatakse üle saavutatud tulemused ja antakse uusi suuniseid edaspidiseks.

Taustteave

Rändealane partnerlusraamistik koostöö tegemiseks kolmandate riikidega käivitati aasta eest Euroopa rände tegevuskava kohaselt ELi tervikliku lähenemisviisina ebaseadusliku rände ja selle põhjustega seotud probleemide lahendamiseks, mis on osa laiemast koostööst kolmandate riikidega.

Samal ajal jätkub töö selliste piirkondlike algatuste raames, nagu Rabati ja Hartumi protsessid, aga ka Valletta ühise tegevuskava rakendamine.

Komisjon esitab täna veel kolm eduaruannet Euroopa rände tegevuskava raames võetud meetmete kohta. Pagulaste ümberpaigutamise tempo on 2017. aastal märgatavalt kiirenenud ja ümberasustamine edeneb jõudsalt. ELi-Türgi avalduse kohaselt tehtav töö on andnud tulemusi ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve täies mahus käivitamises on viimastel kuudel edusamme tehtud. Komisjon kutsub liikmesriike siiski üles tegema rohkem jõupingutusi oma õiguslike kohustuste täitmisel ning panustama õiglaselt ja proportsionaalselt ELi pagulaste ümberpaigutamise kavasse, täitma viimased lüngad Euroopa piiri- ja rannikuvalve personalis ja varustuses ning tagama ELi-Türgi avalduse täieliku rakendamise.

Lisateave

Euroopa rände tegevuskava alusel konkreetsete päritolu- ja transiidiriikidega koostöö tegemise partnerlusraamistiku neljas eduaruanne

1. lisa

2. lisa

Küsimused ja vastused: komisjon annab aru rändealase partnerlusraamistiku kohaldamise tulemustest ja Vahemere keskosa rändeteel tehtud edusammudest

Teabeleht rändealase partnerlusraamistiku kohta

Teabeleht rändealase partnerlusraamistiku raames Maliga tehtava koostöö kohta

Teabeleht rändealase partnerlusraamistiku raames Nigeriga tehtava koostöö kohta

Teabeleht rändealase partnerlusraamistiku raames Nigeeriaga tehtava koostöö kohta

Teabeleht rändealase partnerlusraamistiku raames Senegaliga tehtava koostöö kohta

Teabeleht rändealase partnerlusraamistiku raames Etioopiaga tehtava koostöö kohta

Teabeleht ELi-Liibüa suhete kohta

Teabeleht ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi kohta

 

 

IP/17/1595

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar