ELi ühtsel turul (nimetatakse ka siseturuks) liiguvad inimesed, kaubad, teenused ja raha kogu ELis sama vabalt nagu toimuks see ühe riigi piires. Vastastikune tunnustamine on kaubandustõkete kõrvaldamisel kesksel kohal.

ELi kodanikud saavad õppida, elada, oste teha, töötada ja pensionile jääda ükskõik millises ELi liikmesriigis ja nautida tootevalikut kogu Euroopast.

Liikmesriikide vahel ei ole enam tõkkeid

Sellise ühtse turu loomiseks kõrvaldati sadu tehnilisi, õiguslikke ja bürokraatlikke tõkkeid, mis takistasid vaba kaubandust ja liikumist ELi liikmesriikide vahel.

Ettevõtted on selle tulemusena laiendanud oma tegevust. Konkurents on langetanud hindu ja andnud tarbijatele suurema valiku:

• Telefonikõned maksavad Euroopas nüüd murdosa sellest, mis nad maksid 10 aastat tagasi.
• Lennupiletite hinnad on oluliselt langenud ning on avatud uusi liine.
• Paljud majapidamised ja ettevõtjad saavad nüüd valida elektri- ja gaasitarnijate vahel.

Samal ajal tegutseb EL koos erinevate Euroopa konkurentsi- ja reguleerivate asutustega kindlustamaks, et suuremad vabadused ei kahjustaks õiglast turgu, tarbijakaitset ega keskkonna jätkusuutlikkust.

Suured ettevõtlusvõimalused

Euroopa ettevõtjatel, kes müüvad ELis, on piiramatu juurdepääs peaaegu 500 miljonile tarbijale, mis aitab neil säilitada konkurentsivõime. Ühtne turg on ligitõmbav ka välisinvestoritele.

Majanduslik integratsioon võib olla suureks eeliseks majanduslanguse ajal, võimaldades ELi liikmesriikidel jätkata kauplemist omavahel, mitte kehtestada olukorda halvendavaid protektsionistlikke meetmeid.

Mõned tõkked jäävad

Valdkondades, kus integratsioon võtab rohkem aega, jäävad alles paljud tõkked.

• Killustunud riiklikud maksusüsteemid takistavad turuintegratsiooni ja tõhusust.
• Eraldiseisvad liikmesriikide turud on veel olemas finantsteenuste, energia ja transpordi puhul.
• E-kaubandus ELi liikmesriikide vahel on edenenud aeglasemalt kui riiklikul tasandil ning asjaomased eeskirjad, standardid ja tavad on väga erinevad.
• Teenuste sektoris on mahajäämus võrreldes kaubaturuga (kuigi ettevõtjatel on juba alates 2006. aastast võimalik pakkuda mitmeid teenuseid piiriüleselt).
• Kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevaid eeskirju tuleb lihtsustada, et kvalifitseeritud töötajad saaksid hõlpsamini leida tööd teises ELi liikmesriigis.

Finantsteenuste turg on erijuhtum. EL otsib võimalusi tugeva ja kindlustatud finantssektori rajamiseks (hoides samal ajal ära 2009. aasta kriisi kordumise) selliste meetmete abil, nagu finantsasutuste järelevalve, keerukate finantstoodete reguleerimine ning pankadele suurema kapitalivaru nõuete kehtestamine. Pangandusliidu loomisega viidi mitmes liikmesriigis pankade järelevalve ja kriisilahendus liikmesriigi tasandilt ELi tasandile. Kavas on ka kogu ELi hõlmava kapitaliturgude liidu loomine, eesmärgiga:

• vähendada finantsturgude killustatust;
• mitmekesistada rahastamisallikaid;
• tugevdada kapitalivooge ELi liikmesriikide vahel;
• parandada ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks.

Välispiiride kontroll

ELi kodanikud ei vaja passi, et reisida Schengeni alas, mis koosneb praegu 26 riigist:

• kõik ELi liikmesriigid, välja arvatud Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Küpros, Rumeenia ja Ühendkuningriik
• Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits

Kuigi Schengeni riigid ei teosta enam piirikontrolli oma sisepiiridel, on nad tõhustanud kontrolle ELi välispiiridel.

Schengeni alas turvalisuse tagamiseks on riigid tõhustanud politseikoostööd, seda eelkõige jälitustegevuse ja üle piiride liikuvate kahtlusaluste pideva jälgimise kaudu. Schengeni infosüsteem võimaldab politsei-, tolli- ja riikide piirikontrolliasutustel edastada teateid tagaotsitavate või kadunud isikute, varastatud sõidukite ja dokumentide kohta.