European Union website, the official EU website

Humanitaarabi ja kodanikukaitse

Humanitaarabi ja kodanikukaitse

Euroopa Liit on võtnud kohustuseks aidata inimtekkeliste katastroofide ja loodusõnnetuste ohvreid kogu maailmas. Ta osutab igal aastal abi 120 miljonile inimesele. EL ja tema liikmesriigid on üheskoos maailma suurim humanitaarabi andja. Siiski on ELi humanitaarabi osakaal ELi aastaeelarves alla 1%, mis on veidi üle 2 euro iga kodaniku kohta.

 

Lissaboni lepinguga on loodud abi andmiseks õiguslik alus. Abi eesmärk on aidata hädas olevaid inimesi sõltumata nende kodakondsusest, usutunnistusest, soost või etnilisest päritolust. EL on võtnud katastroofiabi andmisel juhtrolli.

Alates 2010. aastast on Euroopa Komisjon kujundanud töökindla ja tõhusa katastroofidele reageerimise Euroopa mehhanismi. Praegu tegeleb nii humanitaarabi kui kodanikukaitsega üks ja sama organisatsioon, mis on tõhusam.

Liidu kodanikukaitse mehhanism toimib konflikti või katastroofi põhjustatud vajadustele reageerimisel koostoimes ELi poolse humanitaarabi rahastamisega, nagu Ebola-epideemia puhul (mis puhkes 2014. aastal). See mehhanism on aidanud tagada ELi liikmesriikide eraldatud hädaabivarud. Samas on Euroopa Komisjon eraldanud humanitaaraabi üle 400 miljoni euro (andmed: veebruar 2015).

Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat on kuulunud humanitaarabi ja kriisiohjamise volinik Christos Stylianidese vastutusalasse alates 2014. aasta novembrist.

Humanitaarabi

EL tegutseb kõigis peamistes kriisipiirkondades, sealhulgas Süürias, Lõuna-Sudaanis, Ukrainas, Ebolast mõjutatud Lääne-Aafrika piirkonnas ja Kesk-Aafrika Vabariigis ning riikides, kus esineb konfliktijärgset ebastabiilsust, nagu näiteks Elevandiluurannikul. EL aitab päästa elusid, vähendada kannatusi ja kaitsta kannatanute turvalisust ja väärikust.

EL on andnud humanitaarabi alates 1992. aastast rohkem kui 140 riigis. Kuigi igal aastal humanitaarabi jaoks eraldatud summa jääb alla 1 miljardi euro, aidatakse sellega igal aastal ligikaudu 120 miljonit inimest.

EL aitab teadvustada nn unustatud kriisikoldeid, millele rahvusvaheline üldsus ja meedia enam tähelepanu ei pööra. Hiljuti aitas see pöörata tähelepanu humanitaarkatastroofile Kesk-Aafrika Vabariigis.

Meie töö

ELi rahastatud abi haldab Euroopa Komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat (ECHO). Humanitaarabi suunatakse läbi rohkem kui 200 partnerorganisatsiooni ja asutuse kohapeal:

  • vabaühendused;
  • rahvusvahelised organisatsioonid;
  • Punase Risti seltsid;
  • ÜRO agentuurid.

Humanitaarabi antakse erapooletult, sõltumata inimeste rassist, etnilisest päritolust, usutunnistusest, soost, vanusest, kodakondsusest või poliitilistest eelistustest.

ELi humanitaarabi enim saavad sektorid: toit ja toiduained - 40%, peavari - 19%, tervishoid ja meditsiiniline abi - 14%.

ELi humanitaarabi raames kõige enam vahendeid saanud sektorid

Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus

Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (2014–2020) võimaldab umbes 18 000 eurooplasel teha kogu maailmas ELi rahastatud vabatahtlikutööd. Programmi lõpuks on:

  • koolitatud umbes 4000 inimest, kes on leidnud rakendust humanitaarabi organisatsioonides tegutsemiseks katastroofidest kahjustatud riikides;
  • 4000 vabatahtlikku ja vabaühenduste töötajat saanud koolitust ning arendanud suutlikkust;
  • 10 000 veebipõhist vabatahtlikku toetavad projekte oma kodumaal.

Kodanikukaitse

Euroopa Komisjonil on liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu oluline roll Euroopas ja mujal aset leidvatele kriisidele reageerimise koordineerimisel. Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus jälgib akuutseid ja võimalikke kriise ööpäevaringselt.

Ta koordineerib suhteid asjaomase riigi, kohapealsete ekspertide ning liidu kodanikukaitse mehhanismis osalevate riikidega. Praegu on mehhanismiga hõlmatud kõik 28 ELi liikmesriiki, Island, Montenegro ja Norra. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on oma liikmesust uuendamas. Türgi ja Serbia on hiljuti allkirjastanud kokkulepped, valmistudes mehhanismiga ühinema.

Osalejate pakutavat abi sobitatakse abivajadustega.

Ajavahemikus 2010–2014 reageeris EL maailmas rohkem kui 80 eriolukorrale:

2014. aasta jaanuaris jõustusid uued kodanikukaitsealased õigusaktid, pakkudes raamistikku tihedamaks koostööks:

  • suurõnnetuste ennetamisel;
  • riskihindamisel;
  • valmisoleku kavandamisel, sealhulgas sagedamini toimuvad Euroopa kodanikukaitsemeeskondade ühised koolitused ja õppused.

Sellega pannakse ka alus vabatahtlikule asjatundjate ja teadmiste koondumisele eri ELi liikmesriikidest.

Selleks et olla kursis viimaste ELi humanitaarabi ja kodanikukaitse alaste uudiste ning blogidega, saate humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi veebisaidilt tellida asjaomaseid e-teateid.

Humanitaarabi ja kodanikukaitse

/european-union/file/humanitaarabi-ja-kodanikukaitse_etHumanitaarabi ja kodanikukaitse

Käsikiri on ajakohastatud 2015. aasta oktoobris

See väljaanne on osa sarjast „Euroopa Liit lahtiseletatuna”

Vaata ka …: 

ELi institutsioonid ja asutused

Rahastamisvõimalused

Väljaanded, statistika ja pressiteated

Õigusaktid