Euroopa Liit

ELi rajajad

ELi rajajad


 

Järgnevad ettenägelikud juhid andsid tõuke meie praeguse Euroopa Liidu loomiseks. Ilma nende motivatsiooni ja innuta ei elaks me praegu sellistes rahu ja stabiilsuse tingimustes, mida oleme harjunud enesestmõistetavaks pidama. ELi rajajate hulka kuulus väga mitmesuguseid inimesi vastupanuvõitlejatest advokaatideni, kuid neid ühendasid ühised ideaalid: rahulik, ühtne ja jõukas Euroopa. Lisaks järgnevatele ELi rajajatele on ka paljud teised teinud väsimatult tööd Euroopa „projekti” elluviimise nimel. Seepärast pole siinse lõigu nimekiri veel kaugeltki mitte lõplik.

Konrad Adenauer

pragmaatiline demokraat ja väsimatu ühendaja

Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler, kes oli vastmoodustatud riigi eesotsas aastatel 1949–1963 ning mõjutas Saksamaa ja Euroopa sõjajärgset ajalugu rohkem kui keegi teine.

Adenaueri välispoliitika nurgakivi oli leppimine Prantsusmaaga. Koos Prantsusmaa presidendi Charles de Gaulle’iga jõuti ajaloolise murranguni: 1963. aastal kirjutasid vanad vaenlased Saksamaa ja Prantsusmaa alla sõpruslepingule, millest sai üks Euroopa lõimumise teetähis.

Lisalugemist Konrad Adenauer kohta pdf(685 kB)

Tekst

Konrad Adenauer 2. juulil 1966. aastal Metzis

Kui meil õnnestub luua organisatsioon, mis võimaldab prantslastel jälgida kõike, mis toimub terase tootmise ja söe kaevandamise valdkonnas Saksamaal, ning kui sakslased saavad omakorda jälgida seda, mis toimub Prantsusmaal, siis on selline vastastikuse kontrolli süsteem ideaalseks mooduseks usaldusele tugineva poliitika järgimisel.


Konrad Adenauer spricht am 2. Juli 1966 in Metz

Wenn es uns gelingt, eine Organisation zu schaffen, die den Franzosen gestattet, alles das zu sehen, was auf dem Gebiete der Fabrikation von Stahl und der Förderung von Kohle in Deutschland vor sich geht und, wenn umgekehrt, die Deutschen sehen, was in Frankreich vor sich geht, dann ist diese gegenseitige Kontrolle das beste Mittel, um eine Politik zu treiben, die sich auf Vertrauen gründet.

Joseph Bech

väikese riigi otsustav roll Euroopa lõimumises

Joseph Bech oli Luksemburgi poliitik. Ta aitas moodustada Euroopa Söe- ja Teraseühendust 1950. aastate alguses, ning oli Euroopa lõimumise juhtfiguur 1950. teisel poolel.

Beneluxi riikide ühise memorandumi tulemusena tuli 1955. aasta juunis kokku Messina konverents, millega sillutati tee Euroopa Majandusühendusele.

Lisalugemist Joseph Bech kohta pdf(531 kB)

Tekst

Joseph Bech 1968. aastal Strasbourgis

Miks me tegelikult alustasime Euroopa lõimimist pärast teist maailmasõda? Kuna me uskusime, et uue Euroopa loomine on hädavajalik, et Prantsusmaa ja Saksamaa saaksid leppida.

Võime tõdeda, et vähemalt selles valdkonnas, mis on eluliselt oluline, kuna sellest sõltub rahu säilitamine Euroopas, oleme loonud Euroopa idee, millega ongi saavutatud üks eesmärk võitluses ühendatud Euroopa eest.


Joseph Bech parle en 1968 à Strasbourg

Pourquoi est-ce qu’en réalité nous avons voulu faire l’Europe au lendemain de la Seconde Guerre mondiale ? Nous pensions qu’il fallait absolument créer une Europe nouvelle afin de permettre, dans ce cadre nouveau, de réconcilier la France et l’Allemagne.

Et constatons que tout au moins dans ce domaine qui était un domaine essentiel, puisque c’est la paix en Europe qui en dépend, nous avons fait l’idée européenne ou l’un des motifs, l’un des objectifs de la lutte pour l’Europe unie a été atteint.

Johan Willem Beyen

plaan ühisturu loomiseks

Rahvusvaheline pankur, ärimees ja poliitikategelane Johan Willem Beyen oli Hollandi poliitik, kes andis 1950. aastate keskpaigas oma nn Beyeni plaaniga Euroopa lõimumisprotsessile uue hoo.

Beyen on Euroopa Liidu rajajate hulgas üks vähem tuntuid. Temaga kokku puutunud inimesed hindasid teda tema sarmi, rahvusvahelise mõtteviisi ja sundimatu sotsiaalse suhtlemise pärast.

Lisalugemist Johan Willem Beyen kohta pdf(145 kB)

Winston Churchill

üleskutse luua Euroopa Ühendriigid

Winston Churchill, endine sõjaväeohvitser, sõjakorrespondent ja Ühendkuningriigi peaminister (1940–1945 ja 1951–1955), oli üks esimesi, kes kutsus looma „Euroopa Ühendriike”. Teise maailmasõja kogemused veensid teda, et ainult Euroopa ühendamine tagab rahu. Tema eesmärk oli kaotada igaveseks Euroopa tõved: natsionalism ja sõjakoledused.

Lisalugemist Winston Churchill kohta pdf(616 kB)

Tekst

Winston Churchill 19. septembril 1946. aastal Zürichis

… peame uuesti koondama Euroopa perekonna piirkondlikusse struktuuri, mida võiks nimetada näiteks Euroopa Ühendriikideks, ning esimese praktilise sammuna tuleb luua Euroopa Nõukogu. Kui kõik Euroopa riigid ei soovi või ei saa liiduga kohe ühineda, peaksime sellest hoolimata jätkama nende koondamist ja ühendamist, kes soovivad ja saavad.


Winston Churchill speaking on 19 September 1946 in Zurich

…we must re-create the European family in a regional structure called, it may be, the United States of Europe, and the first practical step will be to form a Council of Europe. If at first all the States of Europe are not willing or able to join the union we must nevertheless proceed to assemble and combine those who will and those who can.

Alcide De Gasperi

Euroopa demokraatia ja vabaduse hingestatud vahendaja

Aastatel 1945–1953 kujundas Alcide De Gasperi Itaalia pea- ja välisministrina riigi sõjajärgset saatust.

Ta propageeris visalt algatusi, mille eesmärk oli ühendada Lääne-Euroopa, töötas Marshalli plaani elluviimise ning teiste Euroopa riikidega, eelkõige Prantsusmaaga, tihedamate majandussidemete loomise nimel.

Lisalugemist Alcide De Gasperi kohta pdf(729 kB)

Tekst

Alcide De Gasperi 12. jaanuaril 1951. aastal Strasbourgis

Kui loome üksnes ühised haldusstruktuurid ilma kõrgema keskorganita, mille raames riiklikud seisukohad võiksid koonduda, selgineda ja küpseda ning saada ühise ülimusliku vormi, siis on oht, et sellisel üleeuroopalisel tegevusel tundub võrreldes elujõulise riikliku poliitikaga jäävat puudu soojusest ja ideaalidest. Seda võidakse isegi pidada ängistavaks ja tarbetuks, samal viisil nagu Rooma keisririiki selle allakäigu ajal.


Alcide De Gasperi parle le 12 janvier 1951 à Strasbourg

Si nous ne bâtissons que des administrations communes sans qu'il y ait une volonté politique supérieure vérifiée par un organisme central, dans lesquels les volontés nationales se rencontrent, se précisent et se réchauffent dans une synthèse supérieure, nous risquons que cette activité européenne, comparée aux vitalités nationales particulières, paraisse sans chaleur, sans vie idéale. Il pourrait même apparaître à certain moment un harnachement superflu et peut être oppressif, tel que le Saint-Empire Romain apparu à certaine période de son déclin.

Nicole Fontaine

poliitik ja õpetaja

Euroopa Parlamendi teine naissoost president oli veenev poliitik ja pühendunud Euroopa eest võitleja, kelle ajal võeti kasutusele euro. Nicole Fontaine, kes oli president aastatel 1999–2002, asus reformima Euroopa Parlamendi töömeetodeid, et tuua Euroopa Parlament Euroopa kodanikele lähemale.

Oma esikõnes Euroopa Ülemkogule 1999. aasta oktoobris Soomes Tamperes rõhutas ta seda, kuivõrd oluline on võtta arvesse inimeste igapäevaseid muresid. Ta toetas „ambitsioonikat lähenemisviisi, mille eesmärk on anda liidule põhiõiguste harta“. 2000. aasta detsembris kirjutas ta Euroopa Parlamendi nimel alla põhiõiguste hartale.

Fontaine oli nii õpetaja kui ka poliitik. Ta oli professor maailma vanimas ärikoolis ESCP Europe ja Nice Sophia Antipolise ülikooli Jean Monnet' õppetooli juhataja.

Lisalugemist Nicole Fontaine kohta pdf (1.58 MB)

Tekst

Video Tekst

Walter Hallstein

Euroopa kiiret lõimumist edendanud diplomaat

Walter Hallstein oli aastatel 1958–1967 Euroopa Komisjoni esimene president, veendunud eurooplane ning Euroopa lõimumise eestkõneleja.

Euroopa Komisjoni presidendina üritas Hallstein ühisturu projekti kiiresti ellu viia. Hallsteini energia, entusiasm ja veenmisjõud aitasid lõimumisele kaasa isegi tema presidendiks oleku järel. Tema ametiajal edenes lõimumine tähelepanuväärselt.

Lisalugemist Walter Hallstein kohta pdf(508 kB)

Tekst

Walter Hallsteini 2. märtsil 1953. aastal Strasbourgis

On väga hästi teada, mis meid edasi viib – see on hävimatu Euroopa identiteedi tunne. Ainult tugeva ühinenud Euroopa korral saavad eurooplased ja kogu maailm edasi liikuda.

Lõhestatud Euroopast saab maailma Balkan – avalik kutse võõrastele sekkuda meie asjadesse. Selleks et meid kuuldaks, peame rääkima ühel häälel. Miski pole seetõttu kohatum kui dramatiseerida kohatist keskendumist üksikutele tasakaalustavatele meetmetele või nende kumuleerumisele.

Ursula Hirschmann

antifašist ja Euroopa föderalistliku liikumise algataja 1913 - 1991

Ursula Hirschmann sündis Berliinis keskklassi juudi perekonda. 1932. aastal ühines ta sotsiaaldemokraatliku partei noorteorganisatsiooniga, et osutada natsidele vastupanu. Pärast seda, kui Hirschmann 1930. aastate keskel Pariisis paguluses olles kohtus ja seejärel abiellus noore itaalia filosoofi ja sotsialisti Eugenio Colorniga, hakkas ta aktiivselt tegutsema salajases antifašistlikus vastupanuliikumises viimase koduriigis Itaalias.

Kui Colorni arreteeriti ja pandi Ventotene saarel vangi, siis Hirschmann järgnes talle sinna. Seal kohtasid nad Ernesto Rossit ja Altiero Spinellit, kes kirjutasid 1941. aastal Ventotene manifesti „Vaba ja ühendatud Euroopa kohta“, mida üldtunnustatakse kui Euroopa föderalismi alustala. Kõnealune manifest oli pärast sõda loodava demokraatliku Euroopa Liidu projekt. Hirschmann smugeldas manifesti Mandri-Itaaliasse ja aitas seda levitada.

Pärast seda, kui Spinelli pääses Ventotene vanglast põgenema, oli Hirschmann koos temaga Milanos 1943. aasta augustis üks Euroopa föderalistliku liikumise algatajaist. 1975. aastal rajas Hirschmann Brüsselis Euroopa naisteühingu („Association Femmes pour l'Europe“).

Lisalugemist Ursula Hirschmann kohta pdf(1.2 MB)

Marga Klompé

Teadlane, poliitik ja puudust kannatavate isikute kaitsja (1912–1986)

Marga Klompé oli teadlane ja õpetaja, kes osales II maailmasõja ajal aktiivselt Madalmaade vastupanuliikumises. 1948. aastal sai temast Madalmaade parlamendi liige. Ta osales ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni koostamisel.

Klompést sai 1952. aastal Euroopa Parlamendi eelkäijaks olnud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ühisassamblee esimene naisliige. Ta andis oma panuse Rooma lepingute koostamisse. 1956. aastal sai temast Madalmaade esimene naisminister ning üks tema saavutustest oli riigi esimene üldise sotsiaalkaitse seadus.

Lisalugemist Marga Klompé kohta pdf

Sicco Mansholt

põllumees, vabadusvõitleja ja tõeline eurooplane

Sicco Mansholt oli põllumees, Madalamaade vastupanuliikumise liige Teise maailmasõja ajal, poliitik ning Euroopa Komisjoni esimene põllumajandusvolinik. Mansholti ideede põhjal kujundati välja Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika – üks silmapaistvamaid poliitilisi algatusi alates liidu loomisest.

Olnud tunnistajaks Teise maailmasõja lõpus Madalmaade näljahäda ajal valitsenud õudustele, oli Mansholt veendunud, et Euroopa peab suutma end ise ära toita ning et kõikidele inimestele tuleb tagada taskukohaste toiduainete kättesaadavus.

Lisalugemist Sicco Mansholt kohta pdf(152 kB)

Tekst

Sicco Mansholt 10. detsembril 1968. aastal Brüsselis

Komisjon selgitas just ministrite nõukogule oma vaateid selle kohta, mis peab järgmise 10 aasta jooksul Euroopa põllumajanduses toimuma.

Ta teatas, et kõigepealt esitatakse memorandum põllumajanduse struktuuri kohta selle kõige laiemas tähenduses.

Tegemist on nii ulatuslike meetmetega, nii rahaliselt kui ka struktuurselt, et komisjoni arvates on memorandum esitamiseks sobiv vorm.

Melina Mercouri

ühendav jõud Euroopa Liidu sünni taga

Prantsuse poliitika- ja majandustegelane Melina Mercouri oli pühendunud Euroopa ühendamisele. Tema andis tõuke nn Schumani plaani koostamiseks, millega nähti ette Lääne-Euroopa rasketööstuse ühendamine.

Monnet oli pärit Prantsusmaa Cognaci piirkonnast. Lõpetanud 16-aastasena oma õpingud, reisis ta välismaal – algul konjakikaupmehe, hiljem pankurina. Mõlema maailmasõja ajal töötas ta kõrgetel ametikohtadel, tegeledes Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi tööstustoodangu kooskõlastamisega.

Lisalugemist Melina Mercouri kohta pdf(1.45 MB)

Tekst

No transcript available

Jean Monnet

ühendav jõud Euroopa Liidu sünni taga

Prantsuse poliitika- ja majandustegelane Jean Monnet oli pühendunud Euroopa ühendamisele. Tema andis tõuke nn Schumani plaani koostamiseks, millega nähti ette Lääne-Euroopa rasketööstuse ühendamine.

Monnet oli pärit Prantsusmaa Cognaci piirkonnast. Lõpetanud 16-aastasena oma õpingud, reisis ta välismaal – algul konjakikaupmehe, hiljem pankurina. Mõlema maailmasõja ajal töötas ta kõrgetel ametikohtadel, tegeledes Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi tööstustoodangu kooskõlastamisega.

Lisalugemist Jean Monnet kohta pdf(186 kB)

Tekst

Jean Monnet 1951. aastal Strasbourgis

Selle esimese Euroopa asutuse – ülemameti – otsuseid rakendatakse meie kuues riigis nii, nagu oleks tegemist ühe riigiga. See on üks meie ettevõtmisega kaasnevatest olulistest muudatustest ning samal ajal selle edukuse mõõdupuu.

See esimene ühisturg ja need esimesed riigiülesed institutsioonid tähistavad Euroopa ühinemise algust.


Jean Monnet parle en 1951 à Strasbourg

Les décisions de ce premier exécutif européen qu’est la Haute Autorité, sont exécutées dans nos six pays comme s'ils n’en faisaient qu'un. C'est là une des transformations essentielles que réalise notre entreprise et le test de sa réussite.

Ce premier marché commun, ces premières institutions supranationales, c'est l'Europe qui commence à s'unir.

Robert Schuman

Euroopa lõimumisprojekti arhitekt

Robert Schuman – riigimees ja õigusteadlane ning Prantsusmaa välisminister aastatel 1948–1952 – oli üks Euroopa ühendamise algatajaid.

Koos Jean Monnet´ga koostas ta rahvusvaheliselt tuntud Schumani plaani, mis avaldati 9. mail 1950 – päeval, mida nüüd tähistatakse Euroopa Liidu sünnipäevana. Plaanis pakuti välja ühine kontroll sõjatööstuse tähtsaimate toorainete söe ja terase tootmise üle. Lähtuti põhimõttest, et ilma söe- ja terasetootmist kontrollimata ei saa sõda pidada.

Lisalugemist Robert Schuman kohta pdf

Tekst

Robert Schumani deklaratsioon 9. mail 1950. aastal Pariisis

Olles juba üle kahekümne aasta olnud ühinenud Euroopa eestvõitleja, on Prantsusmaa alati pidanud oma esmaseks eesmärgiks rahu tagamist.

Euroopa ei ühinenud, tuli sõda. Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad reaalse ühtekuuluvuse. Prantsusmaa valitus teeb ettepaneku viia Prantsuse-Saksa söe- ja terasetoomine tervikuna ühise ülemameti alluvusse.


Robert Schuman donne sa déclaration le 9 mai 1950 à Paris

En se faisant depuis plus de 20 ans le champion d'une Europe unie, la France a toujours eu pour objet essentiel de servir la paix.

L'Europe n'a pas été faite, nous avons eu la guerre. L'Europe ne se fera pas d'un coup, ni dans une construction d'ensemble. Elle se fera par des réalisations concrètes, créant d'abord une solidarité de fait. Le gouvernement français propose de placer l'ensemble de la production franco-allemande de charbon et d'acier sous une haute autorité commune.

Paul-Henri Spaak

Euroopa visionäär ja andekas veenja

Euroopa riigimees – just sellist tiitlit väärib oma pikaajalise poliitilise karjääri tõttu belglane Paul-Henri Spaak.

Spaakil oli juhtiv osa ka Rooma lepingu sõnastamisel. 1955. aasta Messina konverentsil nimetasid kuus osalevat valitsust ta lepingut ettevalmistava komitee juhiks.

Lisalugemist Paul-Henri Spaak kohta pdf(808 kB)

Tekst

Paul-Henri Spaak 11. detsembril 1951. aastal Pariisis

…kuigi mõned ei ole kaugeltki veendunud meie töö olulisuses ja kasulikkuses, on meie ees seisev ülesanne mõnele meist eluliselt tähtis ja eriti kiireloomuline.

Imetlen neid, kes Euroopa praeguses olukorras suudavad jääda rahulikuks. Võiksime olla vägagi armutud, kui me ei oleks sunnitud järgima parlamentaarseid põhimõtteid… kuid meenutagem perioodi, mis meil just selja taga on.


Paul-Henri Spaak parle le 11 décembre 1951 à Paris

…alors que certains sont à peine touchés par l'intérêt et l'utilité de notre besogne, pour un certain nombre d'entre nous ce que nous aurions à faire ici c'est une chose vitale et d'une urgente nécessité.

J'admire ceux qui peuvent rester calme dans l'état actuel de l'Europe. On pourrait être terriblement cruel si nous n'étions pas forcé d'être aussi parlementaire.., mais tout de même retournez-vous un peu sur les années qui viennent de s'écouler!

Altiero Spinelli

järeleandmatu föderalist

Itaalia poliitik Altiero Spinelli oli üks Euroopa Liidu rajajaid. Ta juhtis Euroopa Parlamendi föderaalse Euroopa Liidu lepingu ettepaneku väljatöötamist, mida nimetati Spinelli plaaniks. See võeti 1984 parlamendis rõhuva häälteenamusega vastu ning andis ideid ELi lepingute tugevdamiseks 1980.–1990-ndatel aastatel.

Lisalugemist Altiero Spinelli kohta pdf(648 kB)

Tekst

Altiero Spinelli 8. juulil 1981. aastal Strasbourgis

Eelkõige peame suurendama Euroopa Parlamendi üldist kaasatust. Seepärast esitame üleskutse uue parlamendikomisjoni loomiseks, mis iganes selle nimeks ka ei saaks, mis keskenduks vaid kõnealusele küsimusele. Komisjon esitaks Euroopa Parlamendile vahearuandeid, kutsudes seda üles valima erinevate pakutud võimaluste vahel, ning saavutama avaliku arutelu vahendusel võimalikult laiapõhjalise üksmeele. Eesmärgiks oleks sellise reformikava vastuvõtmine, mille tähtsusest ja mõjust kõik täiesti teadlikud oleksid.


Altiero Spinelli parlando l’8 luglio 1981 a Strasburgo

Dovremo in primo luogo impegnare sempre più e sempre più fortemente il Parlamento tutto intero. È per questo che chiediamo la costituzione di una nuova commissione parlamentare che, comunque essa si chiami, si occupi solo di questo tema e che man mano presenti rapporti interinali al Parlamento per chiamarlo a decidere fra le varie opzioni che si presenteranno ed a formare attraverso larghi dibattiti di consensi più ampi possibili, fino a giungere al voto finale del progetto di riforma, nella piena consapevolezza da parte di tutti di ciò che significa e implica.

Simone Veil 

Holokausti üleelanu ja Euroopa Parlamendi esimene naissoost president

Advokaat, poliitik ja feminist Simone Veil oli aastatel 1974–1979 Prantsusmaa tervishoiuminister. Viimati nimetatud aastal sai temast Euroopa Parlamendi liige ja ta valiti presidendiks. Seda ametit pidas ta kuni aastani 1982. Temast sai esimese otsevalitud Euroopa Parlamendi president ja esimene naissoost president.

Veili hinnatakse Prantsusmaal kõrgelt eelkõige abordi legaliseerimise ning naiste elu ja vangide tingimuste parandamise eest. Ta on kogu Euroopas tuntud ka tänu sellele, et ta austas ja säilitas mälestust Teise maailmasõja ajal holokausti käigus tapetud juutidest ning et ta oli pühendunud Euroopa väärtustele ja ühtsusele. Teda imetletakse nii poliitilise kui ka isikliku vapruse pärast – ta elas üle Auschwitz-Birkenau koonduslaagri.

Veili lapsepõlvekogemused ja Teise maailmasõja aegsed traumaatilised läbielamised panid aluse tema pühendumisele ühtsele Euroopale, mille eest ta võitles kogu oma ülejäänud elu.

Lisalugemist Simone Veil kohta pdf(1.63 MB)

Tekst

No transcript available

Louise Weiss 

eluaegne Euroopa väärtuste ja naiste õiguste eest võitleja

Ajakirjanik ja poliitik Louise Weiss oli alates 1920. aastatest kuni oma surmani 1983. aastal mõjukas hääl Prantsusmaal ja rahvusvahelistes suhetes. Esimese maailmasõja ajal välihaiglates töötades saadud kogemused jätsid temasse sügava jälje. Ta pühendas oma elu rahu poole püüdlemisele, kõigepealt oma tööga mitmes ajalehes ning seejärel pühendudes naiste valimisõigusele. Ta uskus, et naistele hääleõiguse andmine aitab ära hoida uue maailmasõja. Sõja ajal aitas ta päästa tuhandeid juudi lapsi natside eest ja ühines Prantsusmaa vastupanuliikumisega. Sõjajärgsel ajal edendas ta ideed Euroopast kui tasakaalustavast jõust külma sõja aegsetele suurjõududele. 1979. aastal valiti ta 86-aastaselt Euroopa Parlamenti, mille esimesel istungil pidas ta parlamendi avakõne. Pärast Weissi surma nimetas Euroopa Parlament tema järgi oma peahoone Strasbourgis, tunnustamaks tema eluaegset pühendumust Euroopa väärtustele.

Lisalugemist Louise Weiss kohta pdf(1.33 MB)

Back to top