Põhisisu juurde

Euroopa Liidu ajalugu 2000–2009

Edasine laienemine

Eurost sai miljonite eurooplaste igapäevane vääring. 11. septembril 2001, kui kaaperdatud lennukitega rünnati ehitisi New Yorgis ja Washingtonis, sai alguse sõda rahvusvahelise terrorismi vastu. Riigid alustasid tihedamat koostööd kuritegevusega võitlemiseks. Kümne uue riigi ühinemine ELiga 2004. aastal ning Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine 2007. aastal tegi lõpu Euroopa poliitilisele jagunemisele Idaks ja Lääneks. 2008. aasta septembris tabas maailmamajandust rahanduskriis. Lissaboni lepinguga nähti ette nüüdisaegsed institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid.

26. veebruar 2001 – Nice’i leping

ELi juhid kirjutasid alla Nice’i lepingule. Selle eesmärk oli reformida institutsioone, et EL saaks tõhusalt toimida ka 25 liikmesriigiga ja valmistuda järgmiste uute liikmete tulemiseks. Leping jõustus 1. veebruaril 2003.

11. september 2001 – Terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides

Kaaperdatud liinilennukid lendasid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse ja Pentagoni hoonesse Washingtonis. Hukkus ligikaudu 3 000 inimest. Võitluses rahvusvahelise terrorismiga seisid ELi riigid kindlalt Ameerika Ühendriikide kõrval.

1. jaanuar 2002 – 12 ELi liikmesriigis võeti kasutusele euro rahatähed ja mündid

Euro rahatähed ja mündid tulid 12s ELi liikmesriigis seaduslikult käibele (Kreeka ühines euroalaga 2001. aastal ja pärast 2002. aastat tulid uued ühinejad). Nende trükkimine, vermimine ja levitamine oli keeruline logistiline operatsioon. Rahatähed on kõikides riikides ühesugused. Müntidel on üks standardkülg ja teiselt võib leida selle verminud riigi embleemi.

31. märts 2003 – Rahuvalveoperatsioonid Balkanil

Oma välis- ja julgeolekupoliitika raames võttis EL enda kanda rahuvalveoperatsioonid Balkanil, esmalt endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis (nüüdne Põhja-Makedoonia) ning seejärel Bosnias ja Hertsegoviinas. Mõlemal juhul asusid ELi juhitud jõud NATO üksuste asemele.

1. mai 2004 – Kümme uut riiki

ELiga ühinesid Küpros ja Malta ning kaheksa riiki Kesk- ja Ida-Euroopast: Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Sloveenia, tehes lõpu Euroopa lõhestatusele, mis oli tekkinud pärast Teist maailmasõda.

29. mai – 1. juuni 2005 – ELi põhiseadus

Prantsusmaa ja Madalmaade valijad lükkasid tagasi Euroopa põhiseaduse lepingu, millele 25 ELi liikmesriiki olid 2004. aasta oktoobris alla kirjutanud.

1. jaanuar 2007 – EL võttis vastu Bulgaaria ja Rumeenia

ELiga ühinesid veel kaks Ida-Euroopa riiki, Bulgaari ja Rumeenia, kasvatades liikmesriikide arvu 27ni.

13. detsember 2007 – Lissaboni leping

ELi 27 liikmesriiki allkirjastasid Lissaboni lepingu, millega muudeti varasemaid lepinguid. Lepinguga muudeti EL demokraatlikumaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks, et paremini toime tulla ülemaailmsete väljakutsetega, nagu kliimamuutused, turvalisus ja kestlik areng. Kõik ELi liikmesriigid ratifitseerisid lepingu enne selle jõustumist 1. detsembril 2009.

September 2008 – Ülemaailmne majanduskriis

Maailmamajandust tabas suur rahanduskriis. Probleemid said alguse kinnisvaralaenudest USA-s. Raskusi oli ka mitmel Euroopa pangal. Kriisi tulemusel tihenes majanduslik koostöö ELi riikide vahel.