European Union website, the official EU website

Piirideta Euroopa

1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999

Piirideta Euroopa

Pärast seda, kui kommunism kogu Kesk- ja Ida-Euroopas kokku varises, tihenesid eurooplaste vahelised suhted. 1993. aastal loodi ühtne turg, millega kaasnes neli vabadust – kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühinesid ELiga kolm uut liiget: Austria, Rootsi ja Soome. Väikese Luksemburgi linna järgi said nime Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita riigipiire ületada. Miljonid noored said ELi toel õppida välismaal. Sidepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefoni ja internetti.

1991

Balkani poolsaarel hakkab lagunema Jugoslaavia. Esmalt puhkeb võitlus Horvaatias, seejärel Bosnias ja Hertsegoviinas, kus serblased, horvaadid ja moslemid peavad verist kodusõda.

7. veebruar 1992

Madalmaades Maastrichtis sõlmitakse Euroopa Liidu leping. See on ELi jaoks äärmiselt oluline verstapost, millega sätestatakse selged reeglid tulevasele ühisrahale, samuti välis- ja julgeolekupoliitikale ning tihedamale koostööle õigus- ja siseküsimustes. Lepingu kohaselt vahetab nimetus „Euroopa Liit“ ametlikult välja „Euroopa Ühenduse“.

1. jaanuar 1993

Luuakse ühtne turg ja selle neli vabadust – kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine on teoks saanud. Alates 1986. aastast on koos vastu võetud üle 200 õigusakti, mis reguleerivad maksupoliitikat, ettevõtlust, kutsekvalifikatsioone ja muid piiriülese kaubanduse takistusi. Mõnede teenuste vaba liikumine lükkub veel edasi.

1. jaanuar 1995

Austria, Rootsi ja Soome ühinevad ELiga. 15 liikmesriiki katavad nüüd peaaegu kogu Lääne-Euroopa.

Liikmesriigid Liikmesriigid: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriik.

Uued liikmesriigidUued liikmesriigid: Austria, Rootsi ja Soome.

Kaart – ELi liikmesriigid 1995 © Euroopa Liit 

Kõik ELi liikmesriigid ja nende ühinemisaasta

26. märts 1995

Seitsmes riigis – Belgias, Hispaanias, Luksemburgis, Madalmaades, Portugalis, Prantsusmaal ja Saksamaal – jõustub Schengeni leping. Nende riikide kodanikud võivad omavahelisi riigipiire ületada ilma igasuguse passikontrollita. Sellest alates on passikontrollita Schengeni alaga ühinenud paljud teised riigid.

17. juuni 1997

Allkirjastatakse Amsterdami leping. See põhineb Maastrichti lepingul ning selles sätestatakse ELi institutsioonide reformimise kava, et tugevdada Euroopa häält maailmas ja eraldada rohkem vahendeid töökohtade loomisele ja kodanikuõigustele.

13. detsember 1997

ELi juhid lepivad kokku ühinemisläbirääkimiste alustamises kümne Kesk- ja Ida-Euroopa riigiga. Nendeks on Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari. Kandidaatriikideks saavad ka Vahemere saartel asuvad Küpros ja Malta. 2000. aasta Nice’i lepinguga muudetakse ELi hääletusreegleid ning see avab tee edasisele laienemisele.

1. jaanuar 1999

11 riigis võetakse äri- ja finantstehinguteks kasutusele euro (Kreeka ühineb 2001. aastal). Paberraha ja mündid tulevad käibele hiljem. Euroriigid on: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Rootsi, Taani ja Ühendkuningriik otsustavad esialgu kõrvale jääda.

1990. aastate lõpp

Mobiiltelefonid ja internet hakkavad muutma meie suhtlemisviise. Mõlema aluseks olev tehnoloogia pärineb Euroopast. Noored reisivad rohkem ning üliõpilased võtavad tihti aasta vabaks, et maailmas ringi vaadata, pidades sõprade ja perega sidet e-posti teel.

1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999
Vaata ka …: