EL rahastab paljusid erinevaid projekte ja programme mitmetes eri valdkondades, nagu

• regionaal- ja linnaareng;
• tööhõive ja sotsiaalne kaasatus;
• põllumajandus ja maaelu areng;
• merendus- ja kalanduspoliitika;
• teadusuuringud ja innovatsioon;
• humanitaarabi.

Vahendite haldamine

ELi vahendeid hallatakse kooskõlas rangete eeskirjadega, et tagada tugev kontroll selle üle, kuidas raha kasutatakse, ning see, et vahendeid kulutataks läbipaistvalt ja vastutustundlikult.

Poliitiline vastutus ELi vahendite nõuetekohase kulutamise tagamise eest lasub kollektiivselt ELi 27 volinikul. Kuid kuna enamikku rahalistest vahenditest hallatakse abisaavates riikides, on kontrollide ja iga-aastase auditeerimise läbiviimise kohustus liikmesriikide valitsustel.

Üle 76% ELi eelarvest hallatakse ühiselt riiklike ja piirkondlike ametiasutustega, s.o eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, mis toimub peamiselt viie suure fondi vahendusel. Need on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid. Need on abiks ühisel strateegia „Euroopa 2020” rakendamisel. 

• Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – regionaal- ja linnaareng
• Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – sotsiaalne kaasatus ja hea juhtimistava
• Ühtekuuluvusfond – vähemarenenud piirkondade majanduslik lähenemine
• Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond 
• Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) 

Muid rahalisi vahendeid haldab vahetult EL. Need on järgmisel kujul:

• Toetused konkreetsetele ELi poliitikaga seotud projektidele – reeglina pärast avalikku teadaannet ehk konkursikutset. Toetusi rahastatakse osaliselt ELi ja osaliselt muudest vahenditest.
• ELi institutsioonide sõlmitavad lepingud selliste teenuste, kaupade või ehitustööde hankimiseks, mis on vajalikud nende tegevuseks – näiteks uuringud, koolitus, konverentsi korraldamine, IT-seadmed jne. Lepingud sõlmitakse pakkumismenetluse vahendusel.

Pakkumuse, toetuse või ELi mittekuuluvatele riikidele eraldatud arenguabi saajad avalikustatakse veebis.

Rahastamise taotlemine

Väikeettevõtjad

EL rahastab väikeettevõtjaid toetuste, laenude ja tagatiste kaudu. Toetused tähendavad otsest ELi-poolset rahastamist; samas on muud vahendid kättesaadavad liikmesriigi hallatavate programmide kaudu.

ELi-poolsed rahastamisvõimalused väikeettevõtjatele 

Vabaühendused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid

Neid võidakse rahastada juhul, kui nad tegutsevad mõnes ELi poliitikavaldkonnas ja teevad seda mittetulunduslikul alusel.

ELi-poolne rahastamine vabaühendustele poliitikavaldkondade kaupa 

Noored

Kaks peamist rahastamisviisi:

• Haridus ja koolitus – õppimisvõimalused programmi Erasmus+ vahendusel, toetused keskkooliõpingute lõpetamiseks ja kutseõpe välismaal. 
• Noored – kaasrahastatakse projekte, mis soodustavad osalemist ühiskonnas, vabatahtlikku tööd ja eri kultuuride paremat mõistmist. 

Teadustöötajad

Ajavahemikul 2014–2020 eraldab EL peaaegu 80 miljardit eurot teadusuuringutele. See toimub peamiselt programmi Horisont 2020 vahendusel. Selline rahastamine toimub tavaliselt toetuste andmise kaudu, kaasrahastades väga erinevaid teadusuuringute projekte.

ELi-poolne rahastamine teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas

Põllumajandustootjad ja maapiirkondade ettevõtjad

Enamikul ELi põllumajandustootjatel on õigus saada otsetoetusi. Umbes kolmandik nendest antakse keskkonnahoidlike põllumajandustavade järgimise korral (rohumaade säilitamine, põllukultuuride mitmekesistamine jne). 

Põllumajandustootjad saavad raha vastavalt nende valduses oleva maa suurusele keskkonnahoidlike põllumajandusliku tootmise meetodite eest, millega säilitatakse bioloogilist mitmekesisust, pinnase ja vee kvaliteeti ning tekitatakse vähe heitkoguseid.

Ühtlasi aidatakse ELi rahastamise kaudu põllumajandustootjatel juurutada uut tehnikat ja oma põllumajandusettevõtteid ajakohastada või restruktureerida . Seda kohaldatakse laiemalt, et parandada maapiirkondades elatustaset, luues töökohti ja pakkudes põhiteenuseid.

Lisaks saavad maaelu arengu raames noored põllumajandusettevõtjad kasu konkreetsest toetusest oma ettevõtte loomiseks ning suuremast toetuse määrast seoses nende tehtavate investeeringutega. 

Maaelu arengu programmid riikide kaupa