Euroopa Liit

Majandus

Majandus

EL on 28 riigi ühtse turuna toimides maailmas kaubanduslik suurjõud.

ELi majanduspoliitika keskendub töökohtade loomisele ja majanduskasvu ergutamisele. Selleks kasutatakse rahalisi vahendeid arukamalt, kõrvaldatakse investeerimist takistavad probleemid, muudetakse investeerimisprojektid nähtavamaks ja pakutakse nendega seotud tehnilist abi.

Kui suur on ELi majandus?

Võttes arvesse kõigi ELis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust (SKP), on ELi majandus suurem kui Ameerika Ühendriikide oma. ELi SKP 2017. aastal:

  • 15,3 triljonit eurot

Kaubandus

Kaubavahetus ELi riikide vahel moodustab ELi kogukaubavahetusest üle 64%.

Kuigi ELi elanikkond moodustab ainult 6,9% maailma rahvastikust, hõlmab ELi kaubavahetus teiste riikidega ligikaudu 15,6% maailma koguimpordist ja -ekspordist.

EL on Ameerika Ühendriikide ja Hiina kõrval üks kolmest suurimast ülemaailmsest rahvusvahelises kaubanduses osalejast.

ELi riigid olid maailma koguimpordi ja -ekspordi osas 2016. aastal teisel kohal.

Nende eksport moodustas maailma koguekspordist 15,6%, kuigi 2014. aastal möödus neist esmakordselt kogu ELi ajaloos Hiina (16,1% aastal 2014 ning juba 17,0% aastal 2016). Siiski edestasid nad Ameerika Ühendriike (11,8%).

Ameerika Ühendriikidel oli suurim osa maailma koguimpordist (17,6%) – ELil vastavalt 14,8% ja Hiinal 12,4%.

Tööhõive

Tööhõive määr – tööealise elanikkonna osakaal tööhõives – on peamine sotsiaalne näitaja, mida kasutatakse tööturu suundumuste analüüsimiseks.

Ülemaailmse majanduskriisi ja euroala ebastabiilsuse mõjule 2008. aastal järgnes järgmiste aastate jooksul tööhõive määra pidev tõus.

Allikas: Eurostat

Töötus

Töötuse määr on töötute inimeste osakaal kogu tööjõus. Sellel olulisel näitajal on nii sotsiaalne kui ka majanduslik mõõde.

Allpool olevas graafikus on esitatud töötuse määr ELi riikides.

Allikas: Eurostat

Sooline palgalõhe

Korrigeerimata sooline palgalõhe on mees- ja naistöötajate keskmise brutotunnipalga vahe protsendina meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast. Seda arvutatakse kümne või rohkema töötajaga ettevõtete puhul.

Sooline palgalõhe on noorte töötajate puhul üldiselt palju väiksem ja see suureneb vanusega. See võib tuleneda karjäärikatkestustest, mida naised oma karjääri jooksul tavaliselt kogevad. Palgalõhe on eriti märgatav eakamate naiste puhul, kelle karjääri algusaegadel ei olnud võrdõiguslikkuse meetmeid veel kehtestatud.

Nagu näha allpool olevas graafikus, on palgalõhe ELis riigiti väga erinev.

Mõnda ELi riiki käsitlevad andmed ei ole kättesaadavad.

Allikas: Eurostat

E-kaubandus

Internetiostude tegemine on ELis väga populaarne. E-ostude osakaal kasvab pidevalt ning seda eelkõige noorte internetikasutajate hulgas.

Allpool esitatud graafikus on näha kõige populaarsemad internetist ostetud või tellitud kaubad ja teenused.

Allikas: Eurostat

Nagu on näha järgmisest graafikust, ei ole ligikaudu seitsmel igast kümnest e-ostjast kaupade või teenuste ostmisel või tellimisel probleeme olnud.

Allikas: Eurostat

Transport

Sujuv ning tõhus reisijate- ja kaubaveosüsteem on nii ELi ettevõtjatele kui ka üldsusele väga oluline. ELi transpordipoliitika eesmärk on julgustada kogu Euroopas puhast, ohutut ja tõhusat reisimist.

Kolm järgmist graafikut näitavad:

  • sisetranspordi (rong, kaugliinibussid, linnaliinibussid ja trollibussid) osakaalu igas ELi riigis;
  • reisijate lennutranspordi määrasid;
  • reisijate mereveo määrasid.

Allikas: Eurostat

Allikas: Eurostat

Mõnda ELi riiki käsitlevad andmed ei ole kättesaadavad.

Allikas: Eurostat

Taastuvenergia

ELi taastuvenergia allikate hulka kuuluvad tuule-, päikese-, hüdro-, tõusu-mõõna- ja geotermiline energia, biokütused ja taaskasutatavad jäätmed. Taastuvenergia potentsiaalne kasu on muu hulgas järgmine:

  • vähem kasvuhoonegaaside heiteid;
  • mitmekesisemad energiaallikad;
  • väiksem sõltuvus fossiilkütuste (eelkõige nafta ja gaasi) turgudest.

Taastuvate energiaallikate kasutamine on ELis viimastel aastatel kindlalt suurenenud. Nagu näitab järgmine graafik, on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarses energia lõpptarbimises viimastel aastatel isegi peaaegu kahekordistunud.

Allikas: Eurostat

Back to top