Euroopa Liit

EList lühidalt

Euroopa Liidu eesmärgid ja väärtused

Eesmärgid

Euroopa Liidu eesmärgid on:

  • edendada rahu ning hoida ja kaitsta oma väärtusi ja kodanike heaolu;
  • tagada vabadus, turvalisus ja õiglus ilma sisepiirideta;
  • areneda kestlikult, tuginedes tasakaalustatud majanduskasvule ja hinnastabiilsusele, ülimalt konkurentsivõimelisele turumajandusele koos täieliku tööhõive ja sotsiaalkaitsega, ning keskkonnakaitsele;
  • võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega;
  • soodustada teaduse ja tehnoloogia arengut;
  • soodustada liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust;
  • austada ELi rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;
  • rajada majandus- ja rahaliit, mille ühisrahaks on euro.

Väärtused

ELi väärtused on ühised liikmesriikidele ja nende ühiskondadele, kus austatakse kaasamise, sallivuse, õigluse, solidaarsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Euroopaliku eluviisi lahutamatuks osaks on järgmised väärtused.

  • Inimväärikus
    Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta kui põhiõiguste tegelikku alustala.
  • Vabadus
    Liikumisvabadus annab kodanikele õiguse ELis vabalt liikuda ja elukohta valida. Isikuvabadusi, nagu eraelu puutumatus ning mõtte-, usu-, kogunemis-, sõna- ja teabevabadus, kaitseb Euroopa Liidu põhiõiguste harta.
  • Demokraatia
    EL toimib esindusdemokraatia põhimõttel. Euroopa kodakondsusega kaasnevad ka poliitilised õigused. Igal täiskasvanud ELi kodanikul on õigus kandideerida ja hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. ELi kodanikel on õigus kandideerida ja hääletada oma elukohariigis või päritoluriigis.
  • Võrdõiguslikkus
    Võrdõiguslikkus tähendab, et kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi kõikide valdkondade poliitika aluspõhimõte ning Euroopa lõimimise nurgakivi. See kehtib kõikjal. Põhimõte „võrdse töö eest võrdne palk“ kirjutati aluslepingutesse juba 1957. aastal. Ehkki ebavõrdsust veel esineb, on EL teinud suuri edusamme.
  • Õigusriigi põhimõte
    EL on rajatud õigusriigi põhimõttele. Kogu oma tegevuses lähtub EL aluslepingutest, milles selle liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud. Õiguse ja õigusemõistmise üle valvab sõltumatu kohtuvõim. Liikmesriigid on andnud Euroopa Kohtule lõpliku otsustusõiguse, millele kõik peavad alluma.
  • Inimõigused
    Inimõigusi kaitseb ELi põhiõiguste harta. Nende hulgas on õigus mittediskrimineerimisele soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, õigus isikuandmete kaitsele ja õigus saada õiguskaitset.

Need eesmärgid ja väärtused on ELi aluspõhimõtted, mis on sätestatud Lissaboni lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

2012. aastal anti Euroopa Liidule Nobeli rahupreemia rahu, leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest Euroopas.

 

/european-union/file/47356_et70-years-peace_et.jpg

70 järjestikust rahuaastat

Majandusliidust poliitiliseks liiduks

Euroopa Liit on ainulaadne majanduslik ja poliitiline ühendus, mille on sõlminud 28 Euroopa riiki, mis üheskoos hõlmavad suurema osa maailmajaost.

ELi eelkäija loodi varsti pärast Teist maailmasõda. Esimese sammuna soodustati majanduskoostööd – lootuses, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning see motiveerib neid konflikte vältima.

Tulemuseks oli 1958. aastal loodud Euroopa Majandusühendus (EMÜ), mille raames tegi esialgu majanduskoostööd kuus riiki: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Sellest alates on ELiga ühinenud veel 22 riiki ning loodud on hiiglaslik ühtne turg (ehk siseturg), mis pidevalt areneb ja liigub oma täisvõimsuse suunas.

Üksnes majandusliidust alguse saanud EL on arenenud organisatsiooniks, mis tegeleb selliste laiahaardeliste poliitikavaldkondadega nagu kliima, keskkond, tervishoid, välissuhted, julgeolek, õigusküsimused, ränne jt. Seda muutust kajastab ka Euroopa Majandusühenduse ümbernimetamine Euroopa Liiduks (EL) 1993. aastal.

Stabiilsus, ühisraha, liikuvus ja majanduskasv

EL on rohkem kui poole sajandi jooksul taganud rahu, stabiilsuse ja heaolu, aidanud kaasa elatustaseme tõusule ning võtnud kasutusele Euroopa ühisraha – euro. Euro on kasutusel 19 liikmesriigis, kus üle 340 miljoni ELi kodaniku saab osa sellega kaasnevatest hüvedest.

Tänu piirikontrolli kaotamisele ELi liikmesriikide vahel saavad inimesed vabalt reisida suuremas osas Euroopast. Selle tulemusel on Euroopas nüüd tunduvalt lihtsam välismaal elada, töötada ja reisida. Igal ELi kodanikul on õigus ja vabadus ise valida, millises liikmesriigis ta soovib töötada, õppida või pensionipõlve veeta. Iga liikmesriik peab töötamise, sotsiaalkaitse ja maksude küsimuses kohtlema kõiki ELi kodanikke täpselt samamoodi nagu oma riigi kodanikke.

ELi majanduse põhiliseks jõuallikaks on ühtne turg. See võimaldab enamiku kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist. ELi eesmärk on arendada seda tohutut ressurssi ka teistes valdkondades, nagu energeetika, teadmised ja kapitaliturud, et eurooplased saaksid sellest maksimaalset kasu.

Läbipaistvad ja demokraatlikud institutsioonid

Euroopa Liit pöörab pidevalt tähelepanu oma haldusinstitutsioonide läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks muutmisele. Otsevalitavale Euroopa Parlamendile on antud rohkem volitusi ning suurem mõjuvõim on ka liikmesriikide parlamentidel, kes töötavad koos ELi institutsioonidega. Euroopa Liidu kodanikel omakorda on varasemast rohkem võimalusi osaleda poliitikakujundamises.

Euroopa Liidus kehtib esindusdemokraatia põhimõte, mille kohaselt kodanikud on ELi tasandil vahetult esindatud Euroopa Parlamendis ning liikmesriigid Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu Nõukogus.

Back to top