- Helistage meile 00 800 6 7 8 9 10 11
- Kasutage ka muid helistamisvõimalusi
- Kirjutage meile kontaktvormi vahendusel
- Külastage meid kohalikus ELi esinduses
EL ei ole alati olnud nii suur kui tänapäeval. Kui Euroopa riigid hakkasid 1951. aastal tegema majandusalast koostööd, osalesid selles üksnes Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.
Aja jooksul otsustas sellega ühineda üha rohkem riike.Praegu kuulub Euroopa Liitu 27 riiki. Ühendkuningriik astus Euroopa Liidust välja 31. jaanuaril 2020.
| Ühinemisaasta | Riigid |
|---|---|
|
1.1.1958 |
Belgia |
| Itaalia | |
| Luksemburg | |
| Madalmaad | |
| Prantsusmaa | |
| Saksamaa | |
| 1.1.1973 | Iirimaa |
| Taani | |
| Ühendkuningriik (astus välja 31. jaanuaril 2020) | |
|
1.1.1981 |
Kreeka |
| 1.1.1986 | Hispaania |
| Portugal | |
| 1.1.1995 | Austria |
| Rootsi | |
| Soome | |
| 1.5.2004 | Eesti |
| Küpros | |
| Läti | |
| Leedu | |
| Malta | |
| Poola | |
| Slovakkia | |
| Sloveenia | |
| Tšehhi | |
| Ungari | |
| 1.1.2007 | Bulgaaria |
| Rumeenia | |
| 1.7.2013 | Horvaatia |
Kõigi ELi liikmesriikide lühikirjeldus
Euro (€) on ametlik maksevahend 27st ELi liikmesriigist 19s. Neid riike üheskoos nimetatakse euroalaks.
Millistes riikides on käibel euro?
Schengeni ala on üks ELi suurimaid saavutusi. See on sisepiirideta ala, kus kodanikud, paljud kolmandate riikide kodanikud, äriinimesed ja turistid saavad ilma piirikontrolli läbimata vabalt liikuda. Alates 1985. aastast on see ala järk-järgult suurenenud ning hõlmab praegu peaaegu kõiki ELi liikmesriike ja mõnda väljaspool ELi asuvat assotsieerunud riiki.
Olles kaotanud kontrollid oma sisepiiridel, on Schengeni ala riigid vastavalt Schengeni eeskirjadele karmistanud kontrolle oma ühistel välispiiridel, et tagada Schengeni alal elavate või seal reisivate inimeste turvalisus.
Schengeni ala riikide loetelu
ELi liikmesriigiks saamine on keerukas menetlus ning see ei juhtu üleöö. Kui taotlejariik täidab liikmeks saamiseks vajalikud tingimused, peab ta kõigis valdkondades hakkama rakendama ELi eeskirju ja määrusi.
Taotluse võib esitada iga riik, kes täidab liikmeks saamise tingimused. Kõnealuseid tingimusi teatakse kui Kopenhaageni kriteeriume ning nende hulka kuuluvad vaba turumajandus, stabiilne demokraatia ning õigusriigi põhimõte, samuti kõigi ELi õigusaktide, sealhulgas eurot puudutavate aktide heakskiitmine.
ELi liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse Euroopa Liidu Nõukogule, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised.
Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju ELi eeskirju ja määrusi. Kandidaatriike toetatakse rahaliselt, halduslikult ja tehniliselt kõnealuse ühinemiseelse perioodi jooksul.
Need riigid on ELi õigusakte siseriiklikku õigusesse üle võtmas ehk integreerimas.
Potentsiaalsed kandidaatriigid ei vasta veel ELi liikmeks saamiseks vajalikele nõudmistele.