Euroopa Liit

Eesti

Ülevaade

Eesti lipp

Poliitiline süsteem

Eesti on parlamentaarne vabariik. Selle valitsuse eesotsas on peaminister, kelle määrab ametisse president ja kiidab heaks Riigikogu. Peaminister vastutab valitsusele antud täitevvõimu teostamise eest. Riigipea on president, kelle valib Riigikogu või valimiskogu viieks aastaks. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Riik on jaotatud 15 maakonnaks ja 79 omavalitsuseks. Asukoht Euroopa Liidu kaardil

Kaubandus ja majandus

Eesti majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2016. aastal hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (22,7%), tööstus (20,7%) ning avalik haldus, riigikaitse, haridus ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (16,4%).

ELi-sisene kaubandus moodustab Eesti ekspordist 74% (Rootsi 18%, Soome 16% ja Läti 9%), samas kui ELi-väliselt läheb 7% Venemaale ning 4% Norrasse.

82% impordist on pärit ELi liikmesriikidest (Soomest 13%, Saksamaalt 11% ja Leedust 9%), samas kui väljastpoolt ELi tuleb 6% Venemaalt ja 3% Ameerika Ühendriikidest.

Eesti ELis

Euroopa Parlament

Eestist on Euroopa Parlamenti valitud 6 liiget. Vaadake, kes need parlamendiliikmed on.

Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis

Euroopa Liidu Nõukogu

Liikmesriikide ministrid kohtuvad regulaarselt Euroopa Liidu Nõukogus, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada poliitikat. Eesti valitsuse erinevad esindajad osalevad nõukogu istungitel sõltuvalt käsitletavast poliitikavaldkonnast.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Euroopa Liidu Nõukogul ei ole alalist juhti (nagu näiteks president Euroopa Komisjonil ja Euroopa Parlamendil). Nõukogu tööd juhib riik, kes on parajasti ELi nõukogu eesistujariigiks. See vahetub iga kuue kuu järel.

Kuue kuu jooksul juhivad asjaomase riigi valitsuse ministrid nõukogu istungeid ning aitavad määrata nende päevakorra kõigis poliitikavaldkondades ning edendada dialoogi teiste ELi institutsioonidega.

Eesti eesistumise perioodid:

juuli–detsember 2017

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja

Järgmine link viib välisele veebisaidilePraegune ELi nõukogu eesistujariik

Euroopa Komisjon

Eesti poolt määratud Euroopa Komisjoni volinik on Andrus Ansip, kelle vastutusalaks on digitaalne ühtne turg. Ta on ka komisjoni asepresident. Ajutiselt vastutab ta digitaalmajanduse ja -ühiskonna eest.

Komisjonil on igas ELi liikmesriigis kohalik büroo, mida nimetatakse esinduseks.

Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Eestil on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees 6 esindajat. Selle nõuandva institutsiooniga, mis esindab tööandjaid, töötajaid ja muid huvirühmi, konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et saada paremini aru, kuidas tuleks muuta töö- ja sotsiaalalast olukorda liikmesriikides.

Euroopa Regioonide Komitee

Eestil on Regioonide Komitees 6 esindajat. Regioonide Komitee on piirkondlike ja kohalike esindajate kogu ELi tasandil. Selle nõuandva institutsiooniga konsulteeritakse seoses õigusaktide ettepanekutega, et tagada õigusaktides kõigi ELi piirkondade seisukohtade arvestamine.

Alaline esindus Euroopa Liidu juures

Eesti suhtleb ELi institutsioonidega ka oma Brüsselis asuva alalise esinduse kaudu. Selle ELi juures asuva Eesti nn saatkonna peamine ülesanne on tagada riigi huvide ja poliitika võimalikult tõhus järgimine ELis.

Eelarve ja rahastamine

Kui palju Eesti rahaliselt panustab ning ise saab?

Liikmesriikide rahaline panus ELi eelarvesse jagatakse õiglaselt, vastavalt vahendite olemasolule. Mida suurem on riigi majandus, seda rohkem ta maksab – ja vastupidi. ELi eelarve eesmärk ei ole jagada ümber rikkust, vaid pigem keskenduda tervikuna kõigi eurooplaste vajadustele. 

Eesti rahaliste vahendite jaotus ELis 2016. aastal: 

  • ELi kogukulud Eestis: 0,674 miljardit eurot
  • ELi kogukulude osakaal (%) Eesti kogurahvatulus: 3,29%
  • Eesti kogupanus ELi eelarvesse: 0,183 miljardit eurot
  • Eesti poolt ELi eelarvesse tehtava panuse osakaal (%) tema kogurahvatulus: 0,89 % 

Lisateave ELi eelarve, tulude ja kulude kohta:

ELi rahastatud projektid Eestis

Rahalised vahendid, mida Eesti maksab ELi eelarvesse, aitavad rahastada programme ja projekte kõigis ELi liikmesriikides sellistes valdkondades nagu teedeehitus, teadustöötajate toetamine ja keskkonnakaitse.

Lisateave selle kohta, kuidas ELi rahalised vahendid Eestile kasulikud on.

Back to top