Kronoloogia

1951

Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ)

Belgia, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Madalmaad ja Prantsusmaa otsustavad luua ühise turu, millel söe- ja terasetootmist reguleerivad riikideülesed eeskirjad. Ühendus loodi eesmärgiga viia maailmasõdades kasutatud strateegilised ressursid – süsi ja teras – riikide ainukontrolli alt välja, et tagada rahu püsimine. See oluline sündmus tähistab riikide majandusliku lõimumise algust ning esimest sammu ühtse turu loomise suunas. Söe- ja teraseühenduse edust innustust saades lepivad kuus riiki seejärel kokku ka muude majandussektorite lõimimises, eesmärgiga kaotada kaubandustõkked ning luua ühisturg. 1957. aastal moodustatakse Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ning Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM).

1970

Werneri aruanne

Euroopa riigijuhid moodustavad kõrgetasemelise töörühma, mida juhib Luksemburgi tollane peaminister Pierre Werner ja millele tehakse ülesandeks uurida võimalusi jõuda kümne aasta jooksul majandus- ja rahaliidu loomiseni. Töörühma aruanne avaldatakse 1970. aasta oktoobris.

1979

Euroopa Rahasüsteem

Uus samm majandus- ja rahaliidu loomise suunas on Euroopa Rahasüsteem, mille raames võetakse kasutusele virtuaalvääringuna käibiv arvestusühik ehk Euroopa rahaühik. Euroopa Rahasüsteemi tulekuga lepivad liikmesriigid kokku, et hoiavad oma riikliku vääringu vahetuskursi kõikumise kindlates piirides. Sellega saab alguse vahetuskursimehhanism.

1989

Delors’i komitee: „Ühine turg, ühine raha“

Euroopa Rahasüsteemi edu kannustab ELi liikmesriike jätkama kõnelusi majandus- ja rahaliidu loomiseks. Luuakse Delors’i komitee, mille ülesandeks on kindlaks teha konkreetsed sammud, mida oleks vaja järkjärguliseks liikumiseks ühisraha suunas. Komitee koostatud aruandes esitatakse üksikasjalikud ettepanekud majandus- ja rahaliidu loomiseks.

1990

Kapitali vaba liikumine

Majandus- ja rahaliidu loomise esimene etapp: kaotatakse kõik piirangud kapitali liikumiselt ELi riikide vahel.

1992

Maastrichti leping

1992. aastal kirjutavad Euroopa riigipead ja valitsusjuhid Hollandi linnas Maastrichtis alla uuele Euroopa Liidu lepingule. Leping sisaldab sätteid, mis on vajalikud majandus- ja rahaliidu loomiseks. Riigijuhid lepivad kokku kriteeriumides, mida liikmesriigid peavad täitma ühisraha vastuvõtmiseks.

1994

Euroopa Rahainstituut

Majandus- ja rahaliidu loomise teine etapp: luuakse Euroopa Rahainstituut asukohaga Frankfurdis. Euroopa Rahainstituudis tehakse kõik vajalikud ettevalmistustööd selleks, et luua Euroopa Keskpank, mis saaks hakata vastutama euroala rahapoliitika eest. Järjest tihedamalt kooskõlastatakse riikide majanduspoliitikat ning tugevdatakse majanduslikku lähenemist.

1998

Euroopa Keskpank

1. juunil 1998 alustab Frankfurdis tööd Euroopa Keskpank (EKP), mis võtab üle Euroopa Rahainstituudi ülesanded. Keskpank koos liikmesriikide keskpankadega moodustab eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi tuumiku.

1999

euro sünd

Majandus- ja rahaliidu loomise kolmas etapp: pärast kümneaastast ettevalmistusperioodi fikseeritakse 1. jaanuaril 1999 pöördumatult 11 osaleva ELi riigi vahetuskursid. Kontroll rahapoliitika üle läheb riikide keskpankadelt üle Euroopa Keskpangale. Kasutusele võetakse euro, mis esialgu käibib arvestusvääringuna finantsturgudel ja elektrooniliste maksete tegemisel. Sellest saab Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome ametlik vääring. 2001. aastal saab Kreekast kaheteistkümnes euroga ühinenud riik.

2002

euro meie kätes

Pärast seda, kui euro on olnud kolm aastat kasutusel arveldusrahana riikide omavääringute kõrval, vahetavad 12 riiki oma paberraha ja mündid eurode vastu. See on ajaloo suurim üleminek uuele vääringule.

2007

Sloveenia ühineb euroalaga

2008

Küpros ühineb euroalaga

Malta ühineb euroalaga

Ülemaailmne finantskriis ja ELi reaktsioon

2008. aastal saab alguse ülemaailmne majandus- ja finantskriis, mis jõuab ka euroalale. Eriti ränga hoobi saavad Hispaania, Iirimaa, Kreeka, Küpros ja Portugal. ELi institutsioonid reageerivad kiiresti, et osutada raskustesse sattunud riikidele finantsabi ning tugevdada majandus- ja rahaliidu juhtimist ja vastupanuvõimet. Järgnevatel aastatel võetakse vastu mitu suuremat algatust, millega luuakse nt Euroopa stabiilsusmehhanism, Euroopa poolaasta ja pangandusliit.

2009

Slovakkia ühineb euroalaga

2011

Eesti ühineb euroalaga

2012

Tegevus euro säilitamiseks

2012. aastal ütleb Euroopa Keskpanga president Mario Draghi turgude usalduse taastamiseks ja surve all olevate riikide toetuseks tehtud avalduses: „Oma volituste piires on keskpank valmis tegema kõik, et päästa euro. Uskuge mind, see on täiesti piisav.“ Avaldusega kaasneb rida meetmeid usalduse taastamiseks ning finantsturgude normaalse toimimise tagamiseks. Keskpanga kiire tegutsemine ning likviidsuse tagamine pankadele, madalad intressimäärad ja hilisemad meetmed, nagu rahapoliitika kvantitatiivse lõdvendamise programm, toetavad majanduskasvu kogu euroalal ning aitavad viia inflatsioonitaseme taas napilt alla 2%. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide otsustav tegutsemine suunab Euroopa tagasi kasvu- ja heaolukursile.

2014

Läti ühineb euroalaga

Euroopa pankade ühine järelevalvesüsteem

Euroala pangandusjärelevalve teostamiseks luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mida haldab Euroopa Keskpank. Euroopa pangandusjärelevalve eesmärk on tagada Euroopa pangandussektori pankade (seega ka teie raha!) turvalisus.

2015

Leedu ühineb euroalaga

Alates 2015. aastast – majandus- ja rahaliidu süvendamine

2015 aasta juunis avaldavad viie Euroopa Liidu institutsiooni – Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Keskpanga, Euroopa Parlamendi ja eurorühma – presidendid ja eesistujad nn viie juhi aruande, milles esitavad kava majandus- ja rahaliidu süvendamiseks. Aruande ideid arendatakse edasi 2017. aastal koostatud aruteludokumentides. Nende rakendamiseks esitab Euroopa Komisjon 2017. aasta detsembris majandus- ja rahaliidu süvendamise paketi, milles sisalduvate ettepanekute kohaselt tuleks majandus- ja rahaliit muuta ühtsemaks ja tõhusamaks, suurendada selle demokraatlikku vastutust ning viia lõpule pangandusliidu loomine.
2015 aastal esitab Euroopa Komisjon Jean-Claude Junckeri juhtimisel ka Euroopa investeerimiskava investeeringute elavdamiseks ning majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamiseks. Samuti avaldatakse kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava, mille abil jõuda kogu Euroopa Liitu hõlmava ühtse kapitalituruni.

Euroopa Keskpanga ajalugu

Euro arvudes

74 %eurooplastest
GroupCreated with Sketch.

Praegu toetab Euroopa majandus- ja rahaliitu ning selle ühisraha eurot 74% eurooplastest. See on kõigi aegade kõrgeim näitaja.

340miljonit eurooplast
Fill 1Created with Sketch.

Eurot kasutab 340 miljonit eurooplast. Euroga on oma vääringu kas otse või kaudselt sidunud kuuskümmend riiki ja territooriumi, kes esindavad 175 miljonit inimest.

2.VALUUTA
FACTS03Created with Sketch.

Euro on maailmas tähtsuselt teine valuuta, mida kasutatakse rahvusvaheliste maksete tegemisel, laenu andmisel ja võtmisel ning milles hoitakse keskpanga reserve.