Euro arvudes

01

Euro aitab hoida hinnastabiilsust

Euro soodustab kaubandust, konkurentsi ning hindade läbipaistvust. See omakorda aitab hoida hinnad stabiilsetena. Alates euro tulekust on igakuine inflatsioonimäär keskmiselt kõigest 1,7%, mis on vähem kui 70., 80. ja 90. aastatel.

Inflatsiooninäitajad: euroala (aastane kasv %-des)

02

Euro on tähtsuselt teine vääring maailmas

Eurodes ja USA dollarites tehtavate rahvusvaheliste maksete osakaal on enam-vähem võrdne ning euro on maailmas teisel kohal laenuvõtmiseks ja -andmiseks ning keskpankade reservide hoidmiseks eelistatava vääringuna.

Euro osakaal rahvusvahelistes maksetes - 2017

03

Enamik eurooplastest toetab eurot ning ühisraha populaarsus on suur ja kasvab veelgi

Praegu toetab Euroopa majandus- ja rahaliitu ning selle ühisraha eurot 74% eurooplastest. See on kõigi aegade kõrgeim näitaja.

ELi kodanike toetus eurole

04

Euro on muutnud eurooplaste kodu-, äri- ja valitsussektori laenud odavamaks.

Kuna Euroopa Keskpank tagab euro ja hindade stabiilsuse, on pangast laenu saamine praeguse seisuga muutunud eurooplaste jaoks lihtsamaks ja odavamaks. Tänu väiksematele laenukulutustele on eurooplaste hüpoteeklaenud odavamad ning Euroopa ettevõtete jaoks investeeringute rahastamine soodsam.

Keskmine eluasemelaenu intressimäär euroalal

05

Euro soodustab kaubandust Euroopas ja maailmas

Tänu euro stabiilsusele on Euroopaga kauplevatel ettevõtjatel kogu maailmast kasulik leppida kokku eurodes esitatud hindades. See võimaldab Euroopa ettevõtjatel kokku hoida kulusid, mis muidu kaasneksid vahetuskursi muutustega ning eurode vahetamisega muudeks vääringuteks. Loomulikult teeb see tunduvalt lihtsamaks ja odavamaks ka euroala riikide omavahelise kaubanduse!

Eli-väline eksport vääringute kaupa (euroala) 2016

06

Elatustase ja tööhõive on euro tulekuga märkimisväärselt tõusnud

Alates euro kasutuselevõtust 1999. aastal on keskmine sissetulek euroalal (EA19) kasvanud 20 900 eurolt 33 900 euroni (2018). Sama perioodi jooksul on töötavate inimeste osakaal tõusnud 63,6 protsendilt 71,0 protsendini.

Nominaalne SKP elaniku kohta euralal (tuhandetes eurodes)

Tööhõive määr euroalal (vanuserühmas 20-62)

07

Euro on kaitsnud euroala riikide majandust vahetuskursside kõikumise eest

Euro on kaotanud vahetuskursside kõikumisest tulenevad kulud euroalal ning kaitsnud Euroopa tarbijaid ja ettevõtjaid valuutaturgudel toimuvate kulukate tõusude ja languste eest, mis mõnes riigis on õõnestanud usaldust, peletanud eemale investoreid ning põhjustanud majanduslikku ebastabiilsust.

Kas teadsid?

01

Ühisraha nimetus „euro“ lepiti kokku 1995. aastal Madridis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel osana ettevalmistustest euro kasutuselevõtuks.

Euro sümbol € on inspireeritud kreeka tähest epsilonist, mis viitab Kreekale kui Euroopa tsivilisatsiooni hällile. Samuti on see ladina tähestikus sõna „Euroopa“ esimene täht. Sellest läbi jooksvad kaks paralleelset joont sümboliseerivad stabiilsust.

02

Kujundus

Paberraha*

Euro paberraha kujundus põhineb Euroopas ajaloo jooksul esile kerkinud arhitektuuristiilidel, mis on jätnud jälje maailmajao kultuuri. Pangatähtede esiküljel kujutatud aknad ja uksed sümboliseerivad Euroopa avatust ja koostöövaimu. Tagaküljel olevad sillad tähistavad suhtlemist Euroopa inimeste ning Euroopa ja ülejäänud maailma vahel.

Kujutatud on järgmisi stiile:

Mündid*

Euromüntidel on ühine külg ja rahvuslik külg. Rahvuslik külg näitab, milline riik on mündi käibele lasknud, ühisel küljel on aga Euroopa Liidu ning Euroopa kujutised, mis sümboliseerivad ELi ühtsust. Ühe-, kahe- ja viieeurostel müntidel on kujutatud Euroopat koos Aafrika ja Aasiaga maailmakaardil.

euromündi ühise külje kujundus:

03
340 miljonit eurooplast

Eurot kasutab 340 miljonit eurooplast. Euroga on oma vääringu kas otse või kaudselt sidunud kuuskümmend riiki ja territooriumi, kes esindavad 175 miljonit inimest.

21miljardit pangatähte

2018. aastal oli käibel üle 21 miljardi europangatähte koguväärtusega 1,1 triljonit eurot.

130miljardit münti

Eurooplaste taskutes on kokku 130 miljardit münti koguväärtusega 28 miljardit eurot.

50-euroneON KÕIGE LEVINUM PANGATÄHT

Kõige rohkem on kasutusel 50-euroseid pangatähti: neid on ringluses üle 10 miljardi.

79%sularahamakset

2016. aastal tehti euroalal ligikaudu 79% maksetest sularahas, 19% kaardiga ning 2% muude maksevahenditega. Sularaha kasutati enim lõunapoolsetes euroala riikides ning Saksamaal, Austrias ja Sloveenias, kus sularahatehingute osakaal oli 80% või rohkem. Kõige vähem tehti sularahatehinguid Madalmaades, Eestis ja Soomes, kus nende osakaal oli 45% kuni 54%.

04

Peale euroala on euro kasutusel ka mõnedes ELi-välistes riikides. Need on:

Andorra
Kosovo *

*See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Montenegro
Monaco
San Marino
Vatikani Linnriik

Samuti kasutatakse eurot Euroopast väljapoole jäävatel territooriumidel:

Assoorid ja Madeira (Portugal)
Kanaari saared (Hispaania)
Ceuta ja Melilla (Hispaania)
Prantsuse Guyana
Prantsuse saared Kariibi mere piirkonnas
Mayotte ja Réunion (Prantsusmaa)
Saint-Pierre ja Miquelon (Prantsusmaa)

Euro: idee, mis areneb

20 kasutusaasta jooksul on eurost saanud tähtsuselt ja usaldusväärsuselt teine vääring maailmas. Rahva toetus eurole suureneb.

Mitu ELi riiki loodavad tulevikus ühisraha kasutusele võtta ning pärast selleks vajalike tingimuste täitmist on nad teretulnud euroalaga ühinema. Euro tulevik, nagu kõik muugi, mis alles ees, ei ole kivisse raiutud.

Kiiresti muutuvas rahvusvahelises keskkonnas saab Euroopa säilitada oma majandusliku jõu ja sotsiaalse turvavõrgu ainult juhul, kui ühtne turg ja ühisraha püsivad tugevana.