Võitlus kliimamuutustega

Suurepärane!
Tore, et oled nii innukas!
Võitlus kliimamuutustega
Kuva kõik teemad
MINU PLANEET. MINU ELU.

Aita võidelda kliimamuutuse vastu

KIIRTEEL

Pumpa rattakummid täis, haara sõidupilet ja leia lähim rongijaam. EL investeerib 2,7 miljardit eurot säästvatesse ja digiteeritud ühistranspordiprojektidesse, nt elektrilised trammid või alternatiivkütuste uurimine. Mis tahes liikumisviisi ma valin, saan punktist A punkti B liikuda ka nii, et mõju keskkonnale on minimaalne.  

SÜSINIKU VÄHENDAMINE

Kas vajad veidi abi süsiniku jalajälje vähendamisel? EL investeerib uuringusse, et vähendada meie kõigi tekitatavat süsinikukogust. Igal aastal eraldatakse kogu ELi eelarvest 20% – 180 miljardit eurot – kliimaga seotud projektide toetuseks. Seda kasutatakse näiteks uute autode usaldusväärsemate emissioonitestide koostamiseks ja tagamaks, et kõik uued hooned toodaksid täpselt nii palju energiat, kui need 2020. aastaks ära kasutavad.

LAE UUESTI TÄIS JA MINE

Kas oled valmis jätma hüvasti bensiini- ja diiselmootoriga autodega ning soetama elektriauto? ELis on peaaegu 120 000 laadimiskohta, seega aku laadimisel probleeme ei teki. Lisaks on EL investeerinud 41,8 miljonit eurot algatusse „Green eMotion“. Projektiga on liitunud erinevad tootjad, ülikoolid ja tööstusharud, et julgustada elektrisõidukite kasutamist, mis muudavad linnu puhtamaks ja energiasäästlikumaks. 

ROHELINE ELUVIIS

Tehes oma elustiilis pisimuudatusi, saan ühiskonnas ellu viia suuri muutusi. Selleks võib olla näiteks kõigest tule kustutamine, kui toast lahkun, või paksemate kardinate soetamine, et maja soojas hoida. ELi energiamärgistussüsteemi alusel saan D-klassi asemel valida A+ elektripliidi, millega hoian elektriarvelt kokku kuni 230 eurot.

ENERGIAREVOLUTSIOON

Kuid mis siis, kui soovin teha rohkem, kui vaid tulesid kustutada ja ühistransporti kasutada? Miks mitte paigaldada päikesepaneele või tuuleturbiine – need aitavad vähendada mu süsinikujalajälge ja elektriarvet. ELi eesmärk on 2030. aastaks saada vähemalt 27% ELi energiast taastuvatest allikatest. Ja selleks investeerib EL vähese CO2-heitega majanduse toetamiseks lausa 40 miljardit eurot. Seega tundub tulevik helge ja jätkusuutlik! Ma saan isegi oma mobiiltelefoni minipäikesepatareiga laadida. Seega, kui päike paistab, ei sega miski mul selfi tegemist.

KOHANDUMINE TULEVIKUGA

Kas muretsed ekstreemsete ilmaolude ja meretaseme tõusu pärast? EL muudab kogukondi vastupanuvõimelisemaks kliimamuutuste tagajärgedele, taastades märg- ja haljasalasid, et need toimiksid tõketena meretaseme tõusude vastu, ning arendades kogukondades haljasalasid, et võidelda õhusaaste ja kuumalainetega. Otsitakse isegi viise, kuidas veevarusid paremini kaitsta – miks mitte paigaldada heitvee puhastusmahuteid, et saaksin oma kraanikausist ja dušist alla lastud vett veeklosetis kasutada?

Kuidas see toimib?

EL on maailmas üks peamisi kliimamuutustega võitlejaid. Euroopa Liit astub julgeid samme, et kaitsta meie planeeti Pariisi kokkuleppes paika pandud eesmärkide täitmiseks võetud kohustuse kaudu. ELi määruste järgi tuleb riikidel investeerida taastuvenergiasse ning kooskõlas ELi seadustega peavad Euroopa autotootjad vähendama sõidu- ja veoautode heitkoguseid. Kuid EL tegutseb ka minu kodulinnas – alates uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja transpordivahendite rahastamisest kuni kohalike kogukondade ettevalmistamiseni kliimamuutustega kohanemiseks. 

    Kas teadsid?

    17%

    /euandme/file/777_etclimate-change.png

    energiast toodetakse ELis taastuvallikatest – võrreldes 2004. aastaga on see arv kahekordistunud.

    2014

    /euandme/file/776_etclimate-change2.png

    Aasta, mil EL jõudis oma 2020. aasta eesmärgini – vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrra. ELi eesmärk on vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 40% võrra ja ELi juhid on võtnud kohustuseks vähendada heitkoguseid 2050. aastaks 80%-lt 95%-le.

    40%

    /euandme/file/775_etclimate-change3.png

    süsinikdioksiidi heitkogustest tuleneb tegelikult hoonetest. Transport moodustab suhteliselt väikese protsendi.

    175 miljoni tonni

    /euandme/file/774_etclimate-change4.png

    naftaekvivalendi ulatuses on 2020. aastaks võimalik säästa ökodisaini ja energiamärgiste teel – sama, mis aastane põhiline energiatarbimine Itaalias. 

    70%

    /euandme/file/773_etclimate-change5.png

    Päikesepaneelide hinnalangus viimase 7 aasta jooksul. Mis veel olulisem – 2011. aastal üle maailma paigaldatud 100 GW päikesepaneelidest paigaldati 70% Euroopa Liidus.

    Mahajahutamine

    /euandme/file/772_etclimate-change6.png

    Linna rohealade 10% kasv võib temperatuuri vähendada 3–4% võrra, mis omakorda vähendab vajadust kliimaseadmete järele. 

    Director's Video

    /euandme/file/21730_etOona: #EUandME lühifilm, režissöör Zaida Bergroth

    Oona, režissöör Zaida Bergroth

    Hirmuäratavasse metsa eksinud noor tüdruk peab lootma ebatavalise sõbra abile, et leida tee koju.

    /euandme/file/21730_etOona: #EUandME lühifilm, režissöör Zaida Bergroth

    /euandme/file/21732_etOona: #EUandME ametlik treiler

    /euandme/file/21733_etLühifilmi Oona kulisside taga: #EUandMe lühifilm

    Mis teema sulle veel huvi pakub?

    Kas muretsed meretaseme tõusu pärast?

    Peame tegutsema kohe!

    Soovin leida tööd, mis aitab selle kriisi lahendadaHaruldased haigused on suurem oht

    Kas oled kliimamuutustest huvitatud? Sel juhul võid asjakohast teavet leida järgmistest teemadest: