Põhisisu juurde
Euroopa kodanikualgatuse foorum

Demokraatliku tegevuse abil on võimalik kaitsta ELi demokraatiat massilise biomeetrilise jälgimise eest

Uuendatud: 23/08/2021

Kuna Euroopa seadusandjad tegid ettepaneku uue ajaloolise seaduse kohta tehisintellekti reguleerimiseks käesoleva kuu lõpus, on ELi kodanike vajadus osaleda kujunemisjärgus tehnoloogiate mõjus ühiskonnale pakilisem kui kunagi varem ning meie Euroopa kodanikualgatus pakub just seda. Inimestel võib olla raske teada, kuidas nende vaated võivad näiliselt kaugetes otsustusprotsessides midagi muuta. Praegu kasutatakse kogu Euroopas biomeetrilisi tehnoloogiaid, nagu näotuvastus, viisil, mis võib õõnestada demokraatiat ja rikkuda inimeste vabadusi. Vastuseks kasutatakse algatusega „Kodanikuühiskonna algatus massilise biomeetrilise jälgimise keelustamiseks“ kodanike ulatuslike meetmete jõudu, et nõuda tõeliste seadusandlike muudatuste tegemist.

Identi

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni 2020. aasta lõpus korraldatud uuringus leiti, et „väga suur enamik eurooplasi (92 %) kõigis liikmesriikides nõuab, et kodanike hääli võetaks rohkem arvesse Euroopa tulevikuga seotud otsuste tegemisel“. Demokraatia – rahva tahe – on üks sammastest, millele EL toetub. Idee, et üheskoos on Euroopa riigid tugevamad ning et me suudame teha koostööd rahu, stabiilsuse, jõukuse ja vabaduse nimel, õõnestab ELi püsimajäämise alustala. Väljastpoolt võivad ELi protsessid tunduda hirmutavad – ei ole lihtne jõuda kokkuleppele poliitilistes, kultuurilistes ja geograafilistes piirides, mistõttu on nii oluline, et EL kaasaks inimesi tagamaks, et meie elu mõjutavad otsused oleksid õiglased, õiguspärased ja kaasavad.

Aprillis käivitab Euroopa Komisjoni tulevane ettepanek kogu ELi hõlmava tehisintellekti käsitleva õigusakti kohta ELi seadusandjate (sh Euroopa Parlamendi liikmed ja iga ELi liikmesriigi esindajad) mitmeaastase aruteluprotsessi. EL muudab tõenäoliselt ajaloo esimeseks piirkonnaks maailmas, kus tehisintellekti tehnoloogiaid põhjalikult reguleeritakse. Kuigi Euroopa Komisjon ütles eelmisel aastal, et nad soovivad laialdast avalikku arutelu nende tehisintellektitehnoloogiate kasutamise üle meie ühiskonnas, on tõsiasi, et paljud rühmad ei ole aruteludest osa võtnud ning teadmised selle kohta, mis tehisintellekt on ja kuidas see võib mõjutada meie ühiskonda, on vähesed. Eelkõige näeme, et rassiliste inimeste suhtes Euroopas kohaldatakse kõige tõenäolisemalt tehisintellektiga seotud otsuseid ja mitmesuguseid jälgimisviise, kuid kõige vähem tõenäolisemalt on neil sõnaõigus tehisintellekti arendamist ja kasutamist reguleerivate õigusaktide üle otsustamisel.

See on koht, kus arutelu algab üleeuroopalisekampaaniaga „Olutagasivõtmine“, mille eesmärk on keelustada massilise biomeetrilise jälgimise tavad. Kuigi eksperdid ei ole alati nõus mõiste „tehisintellekt“ määratlusega, on Euroopa Komisjon öelnud, et biomeetrilised tehnoloogiad, nagu näotuvastus, lisatakse tulevase tehisintellekti seaduse kohaldamisalasse, mille eesmärk on kehtestada eeskirjad mitmesugustele vahenditele ja tehnoloogiatele, mis üldjuhul teevad otsuste või prognooside tegemiseks algoritmide kaupa andmete statistilist analüüsi.

babio

Euroopa digitaalõigused (EDRi), mis on 44 digitaalõiguste organisatsioonist koosnev võrgustik, on viimastel aastatel mobiliseeritud, sest valitsused ja ettevõtted on kogu Euroopas üha enam kasutusele võtnud massilise biomeetrilise jälgimise tehnoloogiaid. Biomeetrilised tehnoloogiad on tehnoloogiad, mille abil töödeldakse andmeid teie keha, käitumise või muude tundlike tunnuste kohta. Vastuseks inimeste biomeetriliste andmete üha suurenevale kasutamisele igapäevaelus jälgimise eesmärgil potentsiaalselt väga kahjulikul viisil käivitas EDRi koos 11 muu digitaalõiguste organisatsiooniga algatuse „Reclaim your Face“. Koalitsioon on seni laienenud 58 rühmale, sealhulgas ametiühingule, diskrimineerimisvastastele rühmadele ja inimõigustealastele algatustele, mis tegutsevad riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

Eelkõige võitleb Ryf (Ryf) biomeetriliste tehnoloogiate konkreetse kasutamise vastu avalikes kohtades, kus inimesi ebaõiglaselt eristatakse ja mis kohtlevad kõiki kahtlustatavatena lihtsalt oma igapäevaelus. Tegemist on massilise jälgimise vormidega ning õiguslik analüüs on näidanud, et need ei ole kooskõlas ELi inimõiguste eeskirjadega. Näitena võib tuua meeleavaldajate vastu kasutatavate näotuvastuse droonide kasutamise; pseudoteaduslike agressiooni avastamise seadmete kasutamine tänavatel; või ostjate tuvastamine nende kõnnitee alusel (viis, kuidas nad kõndivad).

Koalitsioon Reclaim your Face on mures tehisintellekti tehnoloogia sellise kasutamise pärast, sest, nagu hiljuti väitis EDRi, loovad need suurepärased infrastruktuurid riikide ja korporatsioonide poolseks ebaseaduslikuks massiliseks jälgimiseks, kasutades iga inimese ainulaadset identiteeti nende vastu. Näiteks biomeetrilise jälgimise droonide kasutamisel meeleavaldajate vastu võivad politseijõud inimesi hirmutada ja heidutada neid väljendamast ebaõigluse või korruptsiooni vastu, kuna nad kardavad vastulööke või neid nimetatakse „tõrgete põhjustajaks“.

Agressiooni avastamise näites on kohalikud omavalitsused kasutanud pseudoteaduslikke eksperimentaaltehnoloogiaid, et sekkuda, kui keegi on väidetavalt agressiivne, hoolimata asjaolust, et algoritmid tõlgendavad värvilisi inimesi järjekindlalt ja ebatäpselt agressiivsemaks kui valgeid inimesi. Või selvehalli näites saab iga ostu ja suhtlust jälgida, liita, logida iga isiku salajases failis, ning kui turvatöötaja ei ole nii, nagu inimene välja näeb, võidakse seda kasutada isegi selleks, et keelata ta teistest kohalikest kauplustest.

Kõigi nende näidete puhul kaotavad inimesed avalikus ruumis anonüümsuse. See õigus hoida end eraviisiliselt ning mitte olla jälgitav aja jooksul ja kohas on demokraatia jaoks otsustava tähtsusega. Sellega kaitstakse rikkumisest teatajaid ja ajakirjanduslikke allikaid, mis tagavad vaba Euroopa ajakirjanduse, kellel on volitused vastutusele võtta. See võimaldab meil elada oma autentset elu enesekindlalt – näiteks avalikult väljendada oma usku, seksuaalsust või soolist identiteeti –, ilma et oleks oht, et seda kasutatakse meie vastu. See võimaldab meil tugineda süütuse presumptsioonile ja olla jälgitav ainult siis, kui selleks on õigustatud põhjus. Terve ühiskond on selline, kus me oleme vabad ja suudame iseseisvalt toimida. Meie demokraatia jaoks on väga oluline, et me neid vabadusi toetaksime.

eciban

Euroopa kodanikualgatuse „Kodanikuühiskonna algatus massilise biomeetrilise jälgimise keelustamiseks“ eesmärk on tagada, et inimeste tahe oleks tehisintellekti seadusandlikus protsessis esindatud, eelkõige sellistes asjades nagu biomeetriline massiline jälgimine, millel võib olla nii suur mõju demokraatiale ja inimeste elule. Me tahame, et tehnoloogia kõige kahjulikumad kasutusviisid lõpetataks varem, ilma et enamik inimesi seda isegi kasutaks, et need oleksid äkitselt kõikjal.

Kuna euroskeptitsism sai pärast Ühendkuningriigi EList lahkumist valesid kinnitusi, on olulisem kui kunagi varem, et eurooplased tunneksid end Euroopa projektis enesekindlalt. Üks peamisi viise, kuidas see toimub, on teadmine, et meie hääli kuulatakse ja võetakse tõsiselt ning et meie demokraatia toimib kõigi, mitte ainult võimu omavate inimeste heaks. See tähendab, et tuleb jätkata investeerimist otsestesse demokraatlikesse protsessidesse, nagu Euroopa kodanikualgatused, ja suurendada nende teadlikkust, eelkõige kogukondades, mis on ajalooliselt ELi otsustusprotsessidest välja jäetud. Kriitiliselt tähendab see ka selliste tavade nagu biomeetriline massiline jälgimine lõpetamist, mis võib eksistentsiaalset ohtu seada meie võimele protestida, end väljendada või teavet otsida. Võitlus massilise biomeetrilise jälgimise keelustamiseks on lõppkokkuvõttes võitlus ELi kui demokraatia teerajaja säilitamise nimel.

 

Vastutuse välistamise klausel: Euroopa kodanikualgatuse foorumil avaldatud arvamused kajastavad üksnes nende autorite seisukohta. Neid eisaa mingil juhul pidadaEuroopa Komisjoni ega Euroopa Liidu seisukohaväljenduseks.

 

Ella

Autorid

Ella Jakubowska

Ella on Euroopa digitaalõiguste võrgustiku (EDRi) poliitika- ja kampaaniaametnik. Varem töötas ta inseneri- ja tehnoloogiaettevõttes ning uuris seejärel inimõiguste, tehnoloogia ja ühiskonna kokkupuutepunkti feministlik-sotsioloogilisest vaatenurgast. Ühendkuningriigist pärit Ella elab nüüd Brüsselis, kus ta edendab inimeste digitaalsete õiguste kaitset ELis. 

Võtke temaga foorumil ühendust!

Kommenteerige

Kommentaaride esitamiseks peate end autentima või registreerima.
Vastutuse välistamine: Euroopa kodanikualgatuse foorumil avaldatud arvamused kajastavad üksnes nende autorite seisukohta. Neid ei saa mingil juhul pidada Euroopa Komisjoni ega Euroopa Liidu seisukoha väljenduseks.
Kas olete valmis oma algatuse registreerima? Kas soovite algatust toetada? Kas soovite lisateavet praeguste või varasemate algatuste kohta?