Euroopa Noorteportaal
Teave ja võimalused noortele kogu Euroopas.

Kuidas ennetada äärmuslust noorte seas?

HRYO
Inimõiguste noorteorganisatsiooni korraldatud konverentsile „Noored tõrjutusest välja“ kogunesid 3. mail 2017 juristid, poliitikud ja aktiivsed noorsootöötajad, et arutleda küsimuse üle, miks pöörduvad paljud noored eurooplased vägivaldse äärmusluse teele.

2015. aastal kohtus Brüsselis asuva St Antoine’i kvartali noortekeskuse direktor Tamimount Essaide Saliha Ben Aliga, kelle 19-aastane poeg suri Süürias pärast ühinemist ISILi ridadega. Proua Ben Ali on vägivaldse äärmuslusega võitlemise ühingu asutaja. Koos noortekeskuse ja organisatsiooniga Naised üle riigipiiride avasid nad emade kooli, et paremini mõista äärmuslusse kalduvaid noori ning neid aidata. „Meile helistavad emad, kes muretsevad oma laste tuleviku pärast. Emad on tihti esimesed, kes panevad tähele, et laps on kurb või üksildane. Seepärast saavad nad tegutseda varakult ja kaitsta last halvima eest,“ selgitas Tamimount. „15-nädalase õppeperioodi jooksul omandavad emade kooli loengutes osalejad parema arusaamise oma laste kasvukeskkonnast, õpivad tegutsema targalt äärmusluse ennetamisel ning looma tugevamat emotsionaalset sidet oma lastega.“

 

Emade kooli algatus võtab hästi kokku idee, mida jagasid kõik konverentsil kõnelejad: esimeseks võitlusväljaks noore tõrjutusest väljatoomisel ja äärmusluse ennetamisel on tema koduümbrus.

 

Kohaliku tasandi tegevuse veendunud eeskõnelejaks on Belgia Mecheleni linna linnapea Bart Somers,  maailma linnapeaauhinna laureaat aastal 2016. Oma kõne alguses tõi ta välja kaks ebamugavat tõsiasja: „esiteks on ligi 4200 noort eurooplast ühinenud ISILiga ja kui vägivaldsete äärmustega liituvate noorte arv kasvab, ei ole julgeolekuteenistustel enam võimalik neil silma peal hoida. Teiseks on noorte äärmuslusest väljatoomine väga raske, sest see nõuab palju aega ja raha ning edu pole sugugi tagatud.“ Seepärast peabki ta väga oluliseks levitada just ennetustöö ja tõrjutuse ületamise ideed.

 

„Meil ei ole vaja rohkem politseid ega eriseadusi. Kõige tähtsam asi, mida teha, on tegeleda inimestega ja kaasata neid kohalikul tasandil. Linnas tuleb luua turvaline õhkkond, mitte jätta terveid linnaosi ilma avalikest teenustest ning lasta kurjategijatel saada noortele eeskujuks,“ ütles Mecheleni linnapea. Ta lisas, et ehkki me väidame end elavat mitmekultuurilises ühiskonnas, „ei ela inimesed linnades enamasti mitte üksteisega koos, vaid üksteise kõrval, monokultuurilistes arhipelaagides.“   Ta rõhutas, kui olulised on mitmekultuurilised koolid ning spordi- ja noorteklubid. Mechelenis on jalgpalliklubi, mille noorte mängijate hulgas on eri kultuuritaustaga noori. Lisaks jalgpallile teevad nad aga koos ka koduseid töid ning kui nad saavad koolis halva hinde, ei saa nad järgneval nädalal mängida. Tegutseb ka poksiklubi, mille asutas endine narkodiiler, kes soovib nüüd aidata linna kõige keerulisemates tingimustes kasvavaid noori. Klubis õpivad noored poksima, kuid tingimusel, et neil on koolis head hinded ning kui nad tänaval kaklemisega vahele jäävad, visatakse nad klubist välja.

 

Euroopa Parlamendi lapse õiguste laiendatud töörühma kaasesimehe Caterina Chinnici sõnul „peaks võitlus tõrjutuse ja diskrimineerimisega olema üks Euroopa Liidu põhieesmärke. Parim viis ennetustööks ja noorte ühiskonda tagasi toomiseks on läbi hariduse.“ Selline lähenemine ei ole midagi uut, sest ta mäletab, kuidas tema kohtunikust isa Rocco Chinnici, kes suri 1983. aastal maffia käe läbi, oli uuendaja kriminaalõiguse valdkonnas ning üks esimesi, kes kohtus ja töötas noorte inimestega, et ära hoida nende sattumist äärmusrühmituste mõju alla.

 

 

Adélaide Vanhove rahvusvahelisest alaealiste kriminaalõiguse seirekeskusest hoiatas: „Vangla on halvim koht, kuhu probleemne noor sattuda võib, sest alati on oht, et ta satub äärmusrühmituste mõjuvälja ja värvatakse juba vanglas olles.“ Ta märkis, et liiga vähe tähelepanu on pööratud asjaolule, et kahtlusaluste ja väidetavate terroristide hulgas on ka lapsi ja alaealisi noori. Enamikul ELi liikmesriikidest puudub terrorismivastase võitluse poliitika laste jaoks. Vanhove leiab, et repressiivmeetmetest enam ei piisa. Pigem on neil vastupidine mõju. Ta rõhutas, et vastu tuleb võtta uus, ennetusel põhinev strateegia. Sel eesmärgil on seirekeskus algatanud ka  projekti „Kuidas ennetada äärmuslust noorte seas: õiguskoolitus alternatiivide leidmiseks noorte kinnipidamisele“ (2016–2018). Koolitusel jagatakse kohtunike, prokuröride, kohtuametnike, juristide, vahendajate ja poliitikute häid tavasid. Seirekeskus kavatseb koostada juhendi ja e-õppe kursuse, mis aitab õigusabitöötajatel tegeleda äärmuslusega kinnipidamiskohtades ning leida kinnipidamisele alternatiive, kasutades muu hulgas kogukonna- ja perekonnapõhiseid lahendusi noorte väljatoomiseks äärmusrühmituste mõjuväljast.

 

Äärmusluse vastu võitlemisel on oma roll ka vabatahtlikel. Euroopa Vabatahtlike Keskuse direktori Gabriella Civico sõnul õhutavad negatiivsed stereotüübid vihategusid, kuid vabatahtlike töö aitab murda stereotüüpe ja soodustab teineteise ja erinevuste mõistmist, hoides seeläbi ära ka kaldumist äärmuslusse. Ta rõhutas, et vabatahtlike tegevus loob ja tugevdab kogukonnatunnet ning et just see on koht, kus rakendada ennetusstrateegiaid. Samal ajal oli Civico aga kriitiline traditsioonilise kodanikuühiskonna suhtes, sest selle esindajad „ei tegele radikaliseerumisprobleemide ega äärmuslike ideoloogiatega, kuna neil puuduvad vajalikud oskused ja nad kardavad ühiskonna pahameelt, sest neid võidakse pidada kuritegevuse suhtes liiga leebeks ning seetõttu on neil oht kaotada oma rahastamisallikad.“

 

Tamimount ei ole saanud emade kooli jaoks eritoetust, kuid sellegipoolest valmistatakse juba ette järgmist kursust, mis peaks algama septembris. Proua Essaidi rõhutas, et äärmuslusse kaldunud noored ühinevad terroristlike rühmitustega sellepärast, et „seal kuulatakse nad ära“. Ta tunnistas, et noorte äärmuslusest väljatoomine on sama raske kui kellegi päästmine ususekti käest. Innustunult räägib ta 15-aastasest poisist, kes liitus terroristliku rühmitusega Süürias, kuid tänu Essaidi juhitava toetusrühma tööle ja perekonna pingutustele pöördus tagasi koju Belgiasse ning lõpetas sidemed vägivaldse äärmuslusega. „Kõige tähtsam oli muidugi poisi ema panus, kuid olulisel kohal olid ka kohalikud ametiasutused, kes nõustusid andma talle uue võimaluse. Nüüdseks on poiss alustanud meditsiiniõpinguid ülikoolis.“