Euroopa Noorteportaal

Teave ja võimalused noortele kogu Euroopas.

© shutterstock.com - mangostock

Kui hästi noortel maailmas läheb?

OECD indeksi ja üleilmse noorte heaolu indeksi abil saad võrrelda oma piirkonna noorte olukorda sama vanuserühma olukorraga mujal maailmas.

OECD indeks „Parem elu”

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) juhib algatust „Parem elu”, mille ülesanne on toota materiaalsete elamistingimuste ja elukvaliteedi (s.o tervise, hariduse ja keskkonna) statistikat. Riigiti, vanuseti ja sooti jaotatud arvnäitajad kirjeldavad ühiskondade suhtelist arengut maailmas. Tutvu interaktiivse kaardiga, et saada teada, millistes piirkondades on erinevad heaolunäitajad kõige paremad.

 

OECD riikides hinnati üldist eluga rahulolu keskmiselt 6,6 punktiga. Taanis, Islandil ja Šveitsis ollakse eluga üldiselt kõige rohkem rahul.

 

65%-l tööealisest elanikkonnast (15–64aastased) on tasustatud töökoht. Islandil on see osakaal suurim (82%), talle järgnevad Šveits (80%) ja Norra (75%). Kõige madalam osakaal on Kreekas (49%), seejärel Türgis (50%) ja Hispaanias (56%).

 

Tööhõives on ka sooline lõhe. Naistest 58%-l on töökoht, samas kui meestest on töökoht 73%-l. Erinevus on kõige suurem Türgis ja Mehhikos ning kõige väiksem Kanadas, Eestis ja Põhjamaades.

 

Ühiskonnaelus osalemise määr on valimas käijate osakaalu põhjal OECD riikides 68%. Riikide parlamentides on aga naisliikmete osakaal keskmiselt kõigest 28%.

 

Üleilmne noorte heaolu indeks

Üleilmne noorte heaolu indeks hõlmab ja seostab andmeid noorte heaolu hindamiseks ja võrdlemiseks maailmas. Hinnati kuute valdkonda:

  • ühiskonnaelus osalemine,
  • majanduslikud võimalused,
  • haridus,
  • tervis,
  • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT),
  • ohutus ja turvalisus.

 

Hindamisel võeti arvesse ka näitajaid, mis põhinevad isiklikul suhtumisel, kuna noorte rahulolematus ei ole alati seotud nende jõukusega.

 

Enamiku noorte heaolu tase on suhteliselt madal. Kõigest 15% hindavad oma heaolu taset kõrgeks või vähemalt keskmiseks. Üldiselt hindavad noored kõige paremaks tervislikku seisundit ning kõige halvemaks majanduslikke võimalusi, seda isegi riikides, kus üldine heaolu tase on kõrge.

 

Rahulolu tervisega on rohkem kui kahes kolmandikus riikidest keskmisest suurem. Väikse sissetulekuga riikides kaldub sündivus ja suremus olema suhteliselt väiksem, samas on noorte depressiooni- ja stressimäär tihtipeale kõrgem.