Euroopa Noorteportaal
Teave ja võimalused noortele kogu Euroopas.

Minu hääl loeb

Euroopa Liidu asutajad on algusest peale uhkusega öelnud, et demokraatia on ühenduse üks põhiväärtusi.

Siiski Euroopa Liit kinnitab levinud arusaamasid, et institutsioonid „kannatavad demokraatia puudumise“ all, mis on tuntud ka kui demokraatia defitsiit.

Euroopa valimiste hääletamisel osalemise vähenemine näitab selgelt, kui palju potentsiaali on jäetud kasutamata, et nimetada Euroopa Liitu täielikult demokraatlikuks süsteemiks.

Samas, järgmine Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker, endine parlamendi saadik Luxembourgist, on kutsutud kui „pöördumatu samm Euroopa demokraatia suunal“. Esimest korda võeti arvesse Euroopa valimiste tulemusi ja Euroopa Parlament esitas populaarse kandidaadi Euroopa Komisjoni presidendi kohale ning Euroopa Nõukogu pidi seda aktsepteerima.

Kuigi kõikide pead olid suunatud Brüsseli poole juuli keskel toimunud valimiste ajal, siis teine pusletükk parema demokraatia suunas loodi noorte poolt riikidevahelises töötoas 13.-20.juulil Sorkwit´s, Poolas. „Minu hääl loeb“ on demokraatia projekt, mis on kokku toonud umbes kolmkümmend noort Leedust, Lätist, Eestist ja Poolast. Projekt julgustab poliitilist osalemist ja tutvustab noortele Euroopa kodanikualgatust, millest ei tea enamik noori inimesi. Kuigi seminar oli kõigest tööriist tõstmaks noorte teadlikkust oma osalemisvõimalustest, lihtsalt tutvustati Euroopa kodanikualgatuse võimalusi ilma et peaks esitama midagi Komisjonile; siis osalejate reaktsioon toimuvale oli positiivne. Enamus noortest tõi välja võimaluse kohtuda omavanuste noortega teistest riikidest. Nädala jooksul toimunud mitmed arutelud ja meeskonnamängud viisid erinevate väljakutseteni, mille tulemusena algas erinevate taustadega noorte vahel viljakas dialoog.

Mitte ükski osaleja polnud kuulnud Euroopa kodanikualgatusest, kuigi pooled neist olid piisavalt vanad, et valimistel hääletada ning alustada omi algatusi (kodanike komitee liige peab olema vähemalt 18.aastane, välja arvatud Austrias, kus valimisiga algab 16.eluaastast).

 

Mis asi on Euroopa kodanikualgatus?

Euroopa Kodanikualgatus, mis hakkas tööle Lissaboni lepingu alusel, annab ühele miljonile inimesele, kes peavad esindama vähemalt ühte neljandikku ELi liikmesriikidest, võimaluse paluda Euroopa Komisjonilt konkreetse õigusloomeettepaneku koostamist. Seejuures peab olema tegemist valdkonnaga, mis jääb komisjoni pädevusse. Kui kodanikualgatus jääb antud tingimuste raamesse, siis Euroopa Komisjon on kohustatud selle esitama muutmata kujul nii Euroopa Parlamenti kui ka Nõukogusse.

Kodanikualgatuse korralduskomiteel, mis peab koosnema vähemalt seitsmest ELi kodanikust, kes elavad seitsmes eri liikmesriigis.  Kui Komisjon tunnistab algatuse õiguslikuks, siis see avaldatakse ametlikult veebilehel. Käimasolevaid algatusi saab näha SIIN . Vajaliku miljoni allkirja kogumiseks aega üks aasta.

Seega, rääkides otsedemokraatiast selles kontekstis, on üsna eksitav. Sel ei ole midagi pistmist otsedemokraatiaga, mis eksisteerib ainult Šveitsis. Šveitslaste föderaalne rahvaalgatus „Volksinitiative“ on seotud Šveitsi valitsusega ja kui see on rahva seast kogunud piisavalt allkirja, siis saab selle ametlikult hääletusele panna. The Swiss “Volksinitiative” is a federal popular initiative which is binding for the Swiss government once the initiative has collected enough signatures and thus is eligible to officially be put to the vote.Kui suurem osa Šveitsi rahvast hääletab algatuse poolt, siis on valitsus kohustatud seda ka rakendama.

Vaatamata kriitikale on Euroopa kodanikualgatus siiski potentsiaal olla avatud uks reformide ettepanekutele. Algatuse rolli olulisus sõltub tugevalt Komisjoni heakskiidust, sest neil on võimalus see vastu võtta või tagasi lükata. Kuid Komisjoni heakskiit ei tähenda veel seda, et algatust rakendadakse, sest Parlament ning Nõukogu peavad jõudma kokkuleppele selle seaduslikkuses.

 Euroopa Liidu institutsioonidel on oluline meeles pidada ühte asja. Kui algatus on registreeritud ja on kogunud üle miljoni allkirja, siis Komisjon ning teised organid peavad olema ettevaatlikud algatuse kaalumisel, sest lihtne on jätte muljet, et Euroopa Liidu kodanike ettepanekuid eiratakse.

Selline käitumine võib viia veel suurema valimisaktiivsuse languseni ja euroskeptismini või siis vastupidi: annab tuult tiibadesse osalusdemokraatiale.

 

 

Avaldatud: Neljap, 04/09/2014 - 00:33


Tweet Button: 

Lingid


Info for young people in the western balkans

Vajad eksperdi abi või nõuannet?

Küsi meilt!