Euroopa Noorteportaal
Teave ja võimalused noortele kogu Euroopas.

Katseta vabatahtlikku tööd koolis!

Vabatahtlikuna on võimalik tööd leida ka koolides. Kaasa saab lüüa peamiselt huvitegevuse ning kooliväliste tegevuste läbi viimises. Loe Prantsusmaalt pärit Hugo vabatahtliku töö kogemusest Tallinna Laagna Lasteaed -Põhikoolis.

Pärast kesk- või ülikooli lõpetamist võtavad paljud noored järgmise eluetapi eel veidikeseks aja maha ja lähevad ajutiselt kuhugi teise riiki vabatahtlikku tööd tegema, avastades sealjuures uut keelt, kultuuri ning iseennast. Euroopa vabatahtlik teenistus on noorte seas üpris  populaarne. Samal ajal on ka paljud asutused välisvabatahtlikud enda jaoks avastanud ning kaasavad neid järjest enam oma igapäevatöösse. 

 

Peamiselt võtavad vabatahtlikke sotsiaalhoolekande asutused, lasteaiad ja noortekeskused, kuid vabatahtlikuks on võimalik minna ka koolidesse. „Vabatahtlik saab anda suure panuse ennekõike kooli huvitegevustesse, kuna otseselt õppekavas ette nähtud tundide elluviimine pole lubatud. Näiteks saab ta aidata läbi viia pikapäevarühma, huviringe ja mitmesuguseid üritusi,“, ärgitab noori kooli vabatahtlikuks kandideerima Euroopa Noored Eesti büroo vabatahtliku teenistuse koordinaator Nele Mets.

 

Laagna Lasteaed -Põhikool on vabatahtlikke kaasanud juba 8 aastat

 

Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool on välisvabatahtlikke oma töösse kaasanud juba 8 aastat ning plaanib seda teha ka edaspidi. Harilikult kaasatakse üheks õppeperioodiks ehk 9. kuuks kolm vabatahtlikku, kes viivad lastele läbi erinevaid huvitegevusi ning juhivad pikapäevarühma.  

 

 „Pärast keskkooli lõppu ei olnud ma päris kindel, mida edaspidi teha või õppida tahaksin,“ ütleb hetkel Laagna koolis vabatahtlikuna töötav 19-aastane Prantsusmaalt pärit Hugo.  „Tahtsin ise areneda, uusi kogemusi saada ning näha asju uue nurga alt. Kuna soovisin aidata ka teisi, valisin vabatahtliku teenistuse. Mul oli kindel soov tulla just mõnele külmemale maale, et näha, kuidas seal elatakse ja kuidas ise jahedas kliimas hakkama saan,“ kirjeldab noormees, miks valik langes just Eestis töötamise kasuks. Laagna kooli sattus Hugo juhuse läbi, kuid praegu on ta õnnelik, et kõik just nii läks. 

 

Lastega tegelemist naudib Hugo väga. „Töötan hommikul mõned tunnid lasteaia poolel, kus teeme väiksemate lastega koos mitmeid erinevaid tegevusi ja mängime. Õue mineku eel aitan lastel end riidesse panna. Pärast lõunat töötan ülejäänud aja pikapäevarühmas, kus tegelen vanemate lastega. Aega olen sisutanud mitmeti. Näiteks õpetasin lastele valgusmaalimise tehnikat ja teeme koos pilte või mängime aaretejahti, kus lapsed minu tehtud kaardi järgi eelnevalt peidetud asjad üles otsima peavad,“ kirjeldab Hugo läbiviidavaid tegevusi lähemalt. „Veel olen neile õpetanud, kuidas potitaimi kasvatada. Panime siin veidi aega tagasi mõned seemned mulda, eks siis näeb, mis sealt tuleb,“ muheleb Hugo. 

 

Ka Laagna kooli direktori kohusetäitja Maarika Vorsmann on oma vabatahtlikega väga rahul ega kujuta organisatsiooni nendeta ettegi. „Proovime oma vabatahtlikud valida hästi erinevatest riikidest. Nii on koolikeskkond multikultuurne, kirev ja huvitav ning nii lastel kui õpetajatel on õppimisvõimalusi ja avastamist seda rohkem. Vabatahtlikke oleme kaasanud näiteks Saksamaalt, Ukrainast, Armeeniast, Ungarist, Prantsusmaalt“, loetleb Vorsmann.  „Proovime alati võtta ka mehi. Meie kogemus näitab, et poisid on väga leidlikud, optimistlikud ja tegusad.“

 

Keelepraktika ja iseseisvus

 

 „Suhtleme oma vabatahtlikuga peamiselt inglise, saksa või vene keeles. Tihtipeale pole suhtluskeel vabatahtliku emakeel ja nii tähendab see kõva keelepraktikat kõigile: lastele, õpetajatele kui vabatahtlikule“, ütleb Vorsmann. Kui suhtluskeel pole vabatahtliku emakeel, saab ta praktiseerida tegelikult kahte võõrkeelt korraga, sest suhelda tuleb ka kohaliku maa keeles. „Meie lapsed on väga altid vastukaaluks eesti keelt õpetama,“ naerab Vorsmann. 

 

Hugo ütleb, et vabatatlikuna töötamise kogemus on muutnud teda iseseisvamaks ning avatumaks. „Mulle meeldib, et ma saan pikapäevarühma tegevused ise välja mõelda ning kogu tunni samuti ise planeerida ja sisustada.  Kuna elan koos kuue teise vabatahtlikuga ühes korteris koos ning me oleme kõik erinevatest riikidest, on meil väga lõbus. Samas olen kindlasti muutunud tolerantsemaks ja õppinud teiste erinevustega arvestama. Koju naasen kahtlemata täisväärtuslikuma ühiskonnaliikmena.“ 

 

DSCF7847.jpg

https://europa.eu/youth/sites/default/files/DSCF7847.jpg
Hugo koos laste ja kaasvabatahtlikuga Saksamaal

 

Kuidas osaleda Euroopa Vabatahtlikus Teenistuses:


•    Mõtle välja valdkond ning riik, kus sooviksid tegutseda
•    Mõtle välja, kui kaua soovid vabatahtlikuna töötada. Vabatahtlikku teenistusse saab minna 2 – 12-ks kuuks. 
•    Leia organisatsioon, kelle kaudu vabatahtlikuks minna: europa.eu/youth/evs_database. Tutvusta neile oma soovi ja motivatsiooni ning saate koos edasi otsida organisatsiooni, kuhu tahad vabatahtlikuks minna (ehk vastuvõttev organisatsioon). 
•    Kui oled leidnud vastuvõtva organisatsiooni (europa.eu/youth/evs_database), kuhu tahad tööle minna, saada sinna oma motivatsioonikiri ja CV. Kontakteeru igaks juhuks mitme asutusega. 
•    Kui saatev ja vastuvõttev organisatsioon on leitud, tuleb Sinul, saatval ja vastuvõtval organisatsioonil koostöös kirjutada projektitaotlus.
•    Üks organisatsioonidest esitab taotluse oma riigi Erasmus+ agentuurile (Eestis Euroopa Noored Eesti büroo). Kui taotlus saab positiivse vastuse, on tee valla.
•    Valmista end saatva organisatsiooniga koostöös reisiks ette – kindlustus, viisa, reisi korraldamine ja planeerimine jms ettevalmistused.
•    Teenistus algabki!

Hugot ja Maarikat intervjueeris Evelin Koppel Euroopa Noored Eesti büroost

Avaldatud: Teisip, 10/02/2015 - 17:34


Tweet Button: 


Info for young people in the western balkans

Vajad eksperdi abi või nõuannet?

Küsi meilt!