Euroopa Noorteportaal

Teave ja võimalused noortele kogu Euroopas.


EVS vabatahtlike lood: päev kõigi jaoks

17-aastase jaoks keerleb elu tihtipeale keskkoolis käimise, sõpradega hängimise ja endiselt vanematekodus elamise ümber. Minul läks aga veidi teistmoodi.

 Alustasin Euroopa vabatahtlikku teenistust olles vaid 17-aastane ning sain juba varakult näha maailma ja iseseisvuda.

 

Sageli küsitakse mult: miks Eesti, miks just see tibatilluke riik? Minu jaoks oli asi lihtne: see lihtsalt pidi olema Eesti. Tänu oma kallile ja energilisele koordinaatorile, Gerri Alametsale, oli elu Maidla noortekeskuses, kus ma töötasin, alati seiklusrikas. Mulle meeldis noorteka lastega tegeleda (või noh, vähemalt enamuse ajast J). Nad vajasid tähelepanu, hoolt ja kedagi, kes nendega mängida viitsiks. Muidugi ei olnud lihtne neid X-boxide ja muu juurest teinekord eemale saada ning neile ka mõnda sotsiaalselt veidi aktiivsemat tegevust õpetada, kuid pingutus oli seda väärt.

Noortekeskus asub väikeses kohas, noh nii umbes 200 elanikuga maapiirkonnas. Aeg-ajalt tekkis mul ikka tahtmine mõne omavanuse noorega ka kokku saada ja nii pidin leidma võimalusi teiste Eestis elavate välisvabatahtlikega vahetevahel trehvata. Mulle on alati kunst meeldinud – igasugu vormides alates skulptuurist maalimiseni välja. Niisiis oli kokkusaamise teemat lihtne leida: teha üheskoos mõni kunstiteos, näiteks suur seinamaal.

 

Peatselt tekkis aga teele esimene takistus – kust leida nii väikesest kohast üleüldse sein, mida maalida? Okei, kui seina pole, ehitame siis ise midagi! Loomulikult polnud see nii lihtne kui esmapilgul paisitis. Vaja oli leida kontakte ning teha koostööd, kuid tänu oma koordinaatorile tutvusin naabervalla Aidu vallajuhi Ardu Murulaga, kes mind igati aitas.

 

Teine väljakutse oli mõelda, mida ja kuidas maalida. Mõningase kõrvalise abiga otsustasime pildi teemaks valida Aidu valla minevikus, olevikus ja tulevikus. Visandasin esiti ise maali põhjale mustvalged sirgeldused, mida hiljem teistel oli hõlbus värvidega täita.

 

 

Kolmas väljakutse oli leida osalejad. Üritus Facebookis köitis umbes 20 Eestis elava välisvabatahtliku ja kohaliku tuttava tähelepanu, kes olid nõus päevakeseks Aidusse tulema. Suur maalimispäev koos kohaliku spordivõistlusega leidis lõpuks aset 25. mail. Kuigi ilm oli ebatavaliselt palav, ei häirinud see maalimeistreid, kes pintslid kätte võtsid ja loomingulist õhkkonda täiel rinnal nautisid. Mõned meist olid maalinud ka enne, teised jälle mitte, ent see ei lugenud. Me lihtsalt mõnulesime.

 

Tagantjärele olen kuulnud, et meie maalid on Aidu rahva seas ülipopulaarseks saanud. Kui seal toimub mingi koosolemine, külastavad kõik alati ka meie maale. Kui satute Aidut külastama, otsige kindlasti ka meie maalid üles!

 

Tehes kõiki neid asju, olin vaid 18 aastat vana. Kogu mu EVT kogemus andis juurde julgust, enesekindlust, juhtimis-ja koordineerimisoskusi, aga ka loovust. Kui vaatan sellele ajale tagasi, mõtlen alati: Aitäh, Eesti,  mulle väga meeldis see imeline aeg!

 

Orsolya Jancsovics on Ungarist pärit EVS vabatahtlik, kes tegutses Maidla noortekeskuses aastatel 2013-2014.