Euroopa Noorteportaal
Teave ja võimalused noortele kogu Euroopas.

Sinu kogukond

Inimesed on alati tahtnud kuhugi kuuluda, Maslow püramiid ehk inimvajaduste hierarhiagi toob välja sotsiaalse vajaduse kuhugi kuuluda, olla mingi grupi liige ning aktsepteeritud ja armastatud.

Inimesed on alati tahtnud kuhugi kuuluda, Maslow püramiid ehk inimvajaduste hierarhiagi toob välja sotsiaalse vajaduse kuhugi kuuluda, olla mingi grupi liige ning aktsepteeritud ja armastatud.

Selleks, et saaksime täpselt aru, mis on see meie oma kogukond, peaksime kõigepealt lahti seletama, mis on üldse kogukond. Kogukond on inimeste kooslus, kellel on ühised väärtushinnangud ja huvid, ideoloogia ning eluviis. Näiteks võib kogukonnaks olla kooli-või treeningkaaslased, kellega jagatakse ühesuguseid väärtushinnanguid, tehakse koos ühiseid asju ning grupikuuluvus on suur. Samamoodi on kogukond ka perekond ning töökaaslased, sõbrad või sugulased.

Kuigi sageli moodustavad kogukonna ehk naabruskonna lähestikku elavad inimesed, siis alati ei pruugi see nii ka olla. Tihtipeale on kogukond aga hoopis näiteks terve rahvus, sest nad kannavad ühist ideoloogiat, huvisid, kombeid ja tavasid. Ka võivad kogukonna moodustada mööda maailma laiali olevad inimesed, kes kuidagi omavahel gruppi kuuluvad – näiteks mõne usu või religiooni pooldajad, kes küll lähestikku ei ela ning ehk pole üksteist päris elu kohanudki, kuid kes suhtlevad läbi interneti ning moodustavad seeläbi kogukonna.

Ühel inimesel võib olla mitu kogukonda. Näiteks on tema kogukonnaks ta perekond ning lähedasemad sõbad ja sugulased. Samuti võib tema nn teiseks kogukonnaks olla küla või linn, kus ta elab. Seejärel veel suuremaks kogukonnaks on terve maakond või piirkond ning siis juba moodustab terve kogukonna riik ja selle iga liige. See, kui tugevasti me end mõne kogukonna liikmena tunneme, sõltub grupi suurusest, ühistest tegemistest, väärtuste meeldetuletamisest ning ühiste mälestuste kogumisest.

Just see on ka põhjus, miks rahvakultuuri, kombeid ja traditsioone nõnda agaralt meeles peetakse. Kogukondliku kuuluvuse rõhutamine, traditsioonide meelde tuletamine ning uute kommuuni liikmete leidmine on põhjused, miks näiteks rahvamuuseumid korraldavad nõnda palju toredaid üritusi, miks meie erinevaid tavasid nii hoolsasti meeles peetakse ning näiteks tantsu-ja laulupidudest nõnda palju kõneldakse. Just selle sama asja pärast – inimesed, kes ketravad rahvamuuseumis lõnga, tantsivad tantsupeol ning lasevad vastlaliugu, tunnevad, et nad on eestlased, et me oleme kõik üks rahvas ning olgu välimuselt me kui erinevad tahes, süda ja ideoloogia on meil üks.

Õige ka, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas on kerge enda rahvust nö ära kaotada. Keel on paljudel ühine, ka eesti keelde on üha rohkem inglisekeelseid sõnu imbunud. Ka raha on enamikus Euroopa riikides juba sama ning traditsioonidki ja kombed segunevad. Ühelt poolt on tore omada ka üle-euroopalist-kogukonda, kus kõik need miljonid inimesed tunnevad end ühtse kogukonna liikmena, aga samas tahaks ju säilitada ka oma riikliku kogukonna meie oma armsa kultuuri, traditsiooni ja kommete-tavadega. Nagu tuntud ütlus kõlab: „Olgem eurooplased, kuid jäägem eestlasteks!“, nii peaksimegi käituma. Hoidma südames kahte samal ajal sarnast ja erinevat kogukonda – euroopa ja oma rahva kogukonda, sest vaid nii saame säilitada omaenda ajalugu koos kultuuriga, mida ka lastele ja lastelastele edasi pärandada.

Avaldatud: Esmasp, 14/10/2013 - 15:23


Tweet Button: 

New!


Info for young people in the western balkans

Vajad eksperdi abi või nõuannet?

Küsi meilt!

Lingid