Euroopa Noorteportaal
Teave ja võimalused noortele kogu Euroopas.

Sinu õigused

Me kõik elame mingis riigis ja kuulume mõnesse ühiskonda.

Me kõik elame mingis riigis ja kuulume mõnesse ühiskonda. Nii riik kui ka ühiskond on moodustatud inimestest ehk siis suures pildis võin ma öelda, et mina olengi riik ning ühiskond, kus ma elan. Erinevaid valitsemisvorme on palju ning üks on kindel – kuigi vabadus on oluline, on sama olulised ka mõned reeglid ja normid, mis on paika pandud ning kehtivad kõigile. See ongi nn õiguste ja kohustuste süsteem, millest iga indiviid peab kinni pidama, mis teda kaitseb, aitab ning sunnib. Võib öelda, et õigus on loodud inimkäitumise korrastamiseks.

Mis need minu õigused siis on? Õigusi reguleerib mitu erinevat taset – meil kehtivad Eesti Vabariigi seadused ning pärast Euroopa Liiduga liitumist kehtivad meil ka Euroopa Liidu seadused. Demokraatlik valitsemisviis jaotab õigused mitmeks erinevaks osaks – positiivseks ja subjektiivseks õiguseks, nendega tegeleb õigusteadus. Kõige olulisem seadus, mis kodanike õigusi ja kohustusi aga reguleerib, on põhiseadus.

Millised on iga inimese õigused? Näiteks on igal inimesel õigus sõna- ja mõttevabadusele, õigus väljendada oma arvamust, õigus kodule, isikliku elu puutumatusele ning õigus haridusele, seksuaalsele ja religioossele valikuvabadusele. Lisaks on igal inimesel õigus õppida ja töötada ükskõik, millises Euroopa Liidu liikmesriigis ning saada võrdse kohtlemise osaliseks. Igal töötajal on õigus turvalisele töökohale, igal kodanikul on õigus politsei ja kiirabi abile, samuti vaba ligipääsu infole ning õigus näiteks ostetud kaupa kahe nädala jooksul tagastada. Inimestel on palju õigusi ning need on vajalikud selleks, et reguleerida tavainimese ja ettevõtete vahelist suhtlust, piirata monopoli tekkimist ja moraalse või vaimse jõu kasutamist ning tagada teatud normatiivne käitumine erinevate asutuste ja indiviidide vahel. Ka lastel on omaette õigused – näiteks on lastel õigus olla kaitstud vanematevahelise tüli eest, tal on õigus suhelda mõlema vanemaga vabalt, õigus mitte võtta pooli ega olla sõnumitooja vanemate vahel jne.

Nagu eelpool juba mainitud, on inimestel lisaks õigustele ka kohustused, mida tuleb sama hästi teada ja tunda. Kõige suuremaks kohustuseks on pidada kinni seadustest ja õigusaktidest. Lapsevanematel on näiteks kohustus kasvatada oma lapsi, töötajatel on kohustus käia tööl ning täita tööandjaga kokkulepitud kohustusi. Koolilastel on kohustus käia koolis, politseil on kohustus aidata, samamoodi ka arstidel. Asjata pole meie politseil nõnda palju tööd – pidevalt on kuskil keegi, kes küll ehk teab oma õigusi, kuid kes ei pea kinni oma kohustustest

Igale kodanikule kehtivad riiklikult sätestatud õigused ja kohustused. Siiski kehtib iga inimese südames veel rida õigusi ja kohustusi, mida ei saa nii üks-ühele kirja panna ega reguleerida. Need on meie sisemised tunded, mõtted, eetika ja moraal. Näiteks on mul südames kohustus helistada oma vanematele vähemalt korra nädalas, mul on sisemine õigus saada lähedaste sõprade poolt tuge ja kaitset, kui seda vajan, taolisi näiteid võib tuua palju.

See, kui kõrge on meie sisemine õiguse ja ka õiglusetunne, väljendub tihtipeale ka selles, kui hästi me teame oma õigusi ja kohustusi riiklikul ja seadusandlikul tasemel. Mida teadlikumad me oleme, seda paremad kodanikud ja inimesed oleme me iseendale ja oma riigile.