Navigatsioonitee

Pensionile jäämine

Ajakohastatud : 12/2012

Perehüvitised

Perehüvitiste liigid

Kui asute elama välismaale, siis peaksite teadma, et perehüvitisi võib olla mitut liiki, näiteks:

  • lastetoetused;
  • laste kasvatamise hüvitised;
  • lapsehooldustasud;
  • spetsiaalsed perehüvitised orbudele.

Kõik riigid maksavad mingeid perehüvitisi, kuid summad ja tingimused on väga erinevad. Mõnes riigis saate regulaarseid toetusi, ent mõnes teises riigis annab teie perekondlik olukord õiguse saada pigem maksusoodustusi kui toetusi. Kui asute elama välismaale, siis võib perehüvitise liik, mida teil on õigus saada, muutuda, tuues kaasa teie sissetulekute suurenemise või vähenemise.

Enne välismaale elama asumist võtke ühendust Euroopa töönõustajaga, et teada saada, milliseid perehüvitisi on teil õigus uues riigis saada. Riiklike süsteemide vahelistel erinevustel võib olla oluline mõju teie üldisele sissetulekule.

Milline riik maksab teile perehüvitisi?

Kui teie ja/või teie laste teine vanem on töötanud välismaal, siis võib teil olla õigus saada perehüvitisi erinevatest riikidest.

Sel juhul võtavad vastavad riiklikud asutused arvesse mõlema lapsevanema olukorda ja otsustavad, millisel riigil on peamine vastutus hüvitiste maksmise eest. Nende otsus tugineb prioriteetsuse määramise eeskirjadele.

Kui selgub, et „esimesest” riigist saadud toetused on väiksemad kui need, mida oleksite saanud „teisest” riigist, kus teil oli samuti toetuse saamise õigus (sest saate sealt ka pensioni või töötate seal), siis maksab teine riik täiendavaid hüvitisi, mis vastavad kahe toetuse summade vahele. Nii tagatakse see, et saate maksimaalset toetust, millele teil on õigus.

Näide

Perehüvitiste väljaarvutamine

George ja Martine asuvad elama riiki B, sest Martine leidis sealt talle huvipakkuva töö. George on pensionär ning saab jätkuvalt pensioni riigist A. ELi õiguse kohaselt peab neile perehüvitisi maksma riik B („esimene” riik, vt eespool). Asjaomane riik maksab neile 50 eurot kuus.

Kuid riigis A said nad 100 eurot kuus. Seega peab selle vahe (50 eurot) nende perehüvitise puhul kinni maksma riik A.

Seda sellepärast, et riik A maksab George'ile ikka veel pensioni ning on seega vastutav riikide B ja A („teine” liikmesriik) perehüvitiste vahe kinnimaksmise eest.

Prioriteetsuse määramise eeskirjad

Pensionärina ei mõjuta elukohariigi vahetamine teie õigusi perehüvitistele.

Stsenaarium: teie olete ainus lapsevanem, kellel on õigus saada perehüvitisi, ning teil on õigus saada perehüvitisi rohkem kui ühest riigist, sest

  • te töötate ühes riigis ja saate pensioni teisest riigist:

    siis on riik, kus te töötate, peamiselt vastutav teile perehüvitiste maksmise eest.

     Teil võib olla õigus saada täiendavat toetust ka riigist, mis maksab teile pensioni.

VÕI

  • saate pensioni kahest erinevast riigist:

    siis on riik, kus elavad teie lapsed, peamiselt vastutav teile perehüvitiste maksmise eest.

    Kui nad elavad riigis, mis teile üldse pensioni ei maksa, siis antakse prioriteet riigile, kus te olete olnud kõige kauem kindlustatud.

Igal juhul, kui perehüvitised, mida saate esimesest toetust maksvast riigist, on väiksemad kui toetused, mida saaksite ükskõik millisest muust riigist, kus teil selleks õigus on, siis peavad need teised riigid maksma teile täiendavat toetust, et vahe hüvitada.

Näidisjuhtum

Uurige välja, milline riik peaks teile perehüvitisi maksma

Norrast pärit Eva töötas 15 aastat Prantsusmaal ja 20 aastat Soomes. Pensionile jäädes otsustas ta elama asuda Maltale. Tema tütar oli siis 14-aastane. Eva ei teadnud, milline riik peaks talle perehüvitisi maksma.

Ta võttis ühendust Euroopa töönõustajaga, kes soovitas tal taotleda perehüvitist kas Soomes või Prantsusmaal. ELi õiguse kohaselt peaks maksmise eest vastutama riik, kus ta oli kõige kauem kindlustatud: käesoleval juhul seega Soome.

Kuid kui hüvitised, mida ta saaks Prantsusmaalt, on suuremad kui Soomest makstavad, siis peab Prantsusmaa asjaomase vahe hüvitama.

Stsenaarium: teil ja teie laste teisel vanemal on mõlemal õigus saada perehüvitisi rohkem kui ühest riigist, sest

  • saate mõlemad pensioni mitmest ELi liikmesriigist.

    Kui teil on õigus pensioni saada riigist, kus elavad teie lapsed, siis maksab teile perehüvitisi asjaomane riik vastavalt oma riigi eeskirjadele.

    Kui teil ei ole õigust saada pensioni riigist, kus elavad teie lapsed, siis saate perehüvitist riigist, kus teie või teie laste teine vanem on olnud kõige kauem kindlustatud.

VÕI

  • saate pensioni ühest ELi liikmesriigist ja teie laste teine vanem töötab teises ELi liikmesriigis.

    Siis maksab teile perehüvitisi vastavalt oma eeskirjadele see riik, kus töötab teie laste teine vanem.

    Teil võib olla õigus saada täiendavat toetust ka riigist, mis maksab teile pensioni.

Teie perehüvitiste kogusumma peaks võrduma suurima võimaliku hüvitisega.

Kui olete lahutatud ja teie eksabikaasa saab toetusi, kuid ei kasuta neid teie laste eest hoolitsemiseks, siis saate võtta ühendust perehüvitistega tegeleva asutusega riigis, kus elavad teie lapsed, ning paluda sealsel asutusel maksta toetusi otse teile, kuna teie olete see, kes perekonda tegelikult ülal peab.

Kus taotleda perehüvitisi?

Perehüvitisi saate taotleda igas riigis, kus teil või teie laste teisel vanemal on õigus hüvitisi saada. Selle riigi ametiasutus, kellele taotluse esitate, edastab teie taotluse kõikidele teie juhtumiga seotud riikidele.

Kui taotlete hüvitisi õigeks ajaks ühes riigis, siis käsitatakse teie taotlust õigeaegselt esitatuna kõigis ELi liikmesriikides, kus teil on õigus perehüvitisi saada. Teile ei saa teie õiguspäraseid hüvitisi maksmata jätta vaid seepärast, et riik, kus te kõigepealt taotluse esitasite, edastas teie dokumendid teise riigi pädevale ametiasutusele liiga hilja.

Kontrollige riiklikust ametiasutusest, millised on perehüvitiste taotlemise tähtajad. Kui te tähtajaks taotlust ei esita, siis võite toetuse saamise õigusest ilma jääda.

Riiklikel ametiasutustel on kohustus üksteisega koostööd teha ja vahetada kogu teavet, mida on teie taotluse menetlemiseks vaja. Selleks et ületada keelelistest erinevustest tulenevaid probleeme, kasutavad riiklikud ametiasutused teabevahetuses standarddokumente (varasemaid E-vome).

Näidisjuhtum

Uurige välja, milline riik peaks teile perehüvitisi maksma

Kreekast pärit Elias töötas kogu oma elu Kreekas, kuid asus pensionile jäädes elama Liechtensteini. Tal on kaks alla 18-aastast last ja ta taotles Liechtensteinis perehüvitisi.

Kuid sealsest ametiasutusest soovitati tal perehüvitisi taotleda Kreekas ning väideti, et nemad ei ole tema juhtumi eest vastutavad.

See on õige, sest Kreeka on ainus riik, mis Eliasele pensioni maksab.

Riiklikud sotsiaalkindlustussüsteemid on kogu Euroopas väga erinevad.

Uurige, milline on perehüvitiste süsteem riigis, kuhu kavatsete elama asuda, et vältida probleeme ja arusaamatusi, millel võivad olla tõsised tagajärjed.

Riiklikud sotsiaalkindlustussüsteemid.

Vajate ikka veel abi?

Vajate ikka veel abi?

Te ei leidnud otsitavat teavet? Kas teil on lahendust vajav probleem?

Ettevõtlus ELis

Kas Teil on ELi kohta küsimusi?