Navigatsioonitee

Ajakohastatud : 23/06/2014

shopping

Ebaausad kaubandustavad

Kui ostate kaupu ja teenuseid ELis – kas veebisaidilt, kohalikust poest või väljaspool teie koduriiki asuvalt müüjalt – kaitseb ELi õigus teid ebaausate kaubandustavade eest.

Kaupade reklaamimisel, müümisel või tarnimisel peavad ettevõtjad teile andma piisavalt täpset teavet (vaadake oma õigusi seoses veebipõhise teabega), et võimaldada teil teha teadlikke valikuid ostude tegemisel. Kui nad seda ei tee, võib nende tegevust käsitada ebaausana. Tutvuge õiguskaitse võimalustega, et saada teada, milliseid meetmeid on olukorra lahendamiseks võimalik võtta.

Eksitavad ja agressiivsed kaubandustavad

Te olete kaitstud kahe peamise ebaausa kaubandustava kategooria suhtes, mis on järgmised:

  • eksitavad kaubandusatavad, kas tegevuse (valeteabe jagamine) või tegevusetuse (tähtsa teabe välja jätmine) vormis;
  • agressiivsed kaubandustavad, mille eesmärk on avaldada teile survet, et teid ostma sundida.

Must nimekiri – ebaausad kaubandustavad, mis on alati keelatud

Must nimekiriбългарски (bg)czech (cs)dansk (da)Deutsch (de)ελληνικά (el)English (en)español (es)Français (fr)Gaeilge (ga)italiano (it)latviešu (lv)lietuvių (lt)magyar (hu)Malti (mt)Nederlands (nl)polski (pl)português (pt)română (ro)slovenčina (sk)slovenščina (sl)suomi (fi)svenska (sv) võimaldab teil hõlpsalt tuvastada kaubandustavasid, mis on igal juhul keelatud. Kui mõni kaubandustava on selles nimekirjas, käsitatakse seda automaatselt ebaausana.

Mõned tuntumad musta nimekirja kuuluvad tavad.

Peibutusreklaam

Müüjad ei tohi reklaamida väga madala hinnaga tooteid/teenuseid, kui neil ei ole olemas piisavalt varusid. Nad peavad klientidele ütlema, kui palju tooteid neil müügiks on ning kui kaua pakkumine kehtib.

Näide

Alex nägi kuulutusteportaalis kuulutust eriti soodsa pakkumisega: „Lenda Barcelonasse vaid 1 euro eest!”

Kui ta püüdis lendu broneerida, ei olnud 1-eurone pilet enam kättesaadav. Ta võttis ühendust firma klienditeenindusega ning sai teada, et sellise hinnaga oli võimalik broneerida vaid piiratud arv pileteid.

Alex esitas kaebuse riiklikule tarbijakeskusele, kes kinnitas, et lennuettevõtja peaks pakkuma mõistliku arvu pileteid väljakuulutatud hinnaga, sõltuvalt reklaamikampaania ulatusest ja/või (vähemalt) näitama sellise hinnaga müüdavate piletite arvu.

Kuigi Alex ei saanud siiski väljakuulutatud hinnaga piletit, eemaldas lennuettevõtja riikliku tarbijakeskuse soovitusel kuulutuse kuulutusteportaalist, hoides ära teiste tarbijate samasse lõksu sattumise.

Ekslikud „tasuta” teenused

Müüjad peavad esitama oma toodete ja teenuste tegelikud hinnad. Nad ei tohi kujutada tasulist teenust „tasuta” teenusena või pakkuda teile täiendavalt „tasuta” teenust, kui tegelikult sisaldub selline „tasuta” teenus juba tavahinnas.

Näide

Francesca liitus tekstisõnumite saatmise teenusega.. Ta märkas väikest kastikest veebilehe alumises osas, millega lubati „5 tasuta tekstisõnumit” päevas. Kui ta klõpsas tekstil, suunati ta edasi teisele veebilehele, milles lubati uuesti „5 TASUTA TEKSTISÕNUMIT PÄEVAS” .

Ta järgis juhendeid ning teda teavitati sellest, et ta on registreeritud ning et sellise teenuse maksumus on 3 eurot nädalas. Ta kontrollis uuesti eelnevaid lehekülgi ning alles seejärel märkas väikeses trükis kirja, milles märgiti, et tegemist on tasulise teenusega.

Selliste pakkumiste puhul peaksite olema väga ettevaatlikud ning kontrollima hoolikalt tingimusi.

Laste manipuleerimine

Müüjad ei saa teie lastele otse öelda, et nad sunniksid teid nende tooteid ostma. Otsesed üleskutsed nagu „Minge ja ostke see raamat kohe ” või „Laske oma vanematel osta see mäng” on keelatud. See keeld kehtib kogu meedia, sealhulgas ka televisooni ja – eelkõige – interneti puhul.

Näide

Cécile oli üllatunud, kui ta tütar asus äkitselt teda ärgitama talle ostma filmide kogu tema lemmik raamutukangelasega.

Cécile sai aru, milles asi, kui ta nägi kuulutust filmi turuletuleku kohta, milles märgiti: „Sinu lemmikraamat nüüd videol – ütle oma emale, et ta ostaks selle sulle”.

Ta konsulteeris tarbijakaitseasutusega, mille töötajad kinnitasid, et see on ebaaus kaubandustava ning esitas ettevõtja vastu kaebuse, et kampaania peatada.

Valed väited raviomaduste kohta

Kui toodet reklaamitakse raviomadusi omavana – ravides allergiat, taastades juustekasvu, soodustades kaalukaotust jne – on teil õigus teada, kas sellised väited on teaduslikult tõestatud. Paljudel juhtudel ei ole sellistel väidetel meditsiinilist alust ning need on lihtsad liiga head, et olla tõsi.

Näide

Mario sai teises riigis asuvalt ettevõttelt kirja, milles väideti, et nende toode aitab taastada tema juuksekasvu kolme nädalaga.

Mario otsustas toote tellida, kuna kirjas väideti, et seda on „laialdaselt kasutatud ja testitud”. Kuid toode ei olnud tegelikult testitud ning see ei toiminud. Mario võttis ühendust riikliku tarbijakaitseasutusega ning sai teada, et sama kaebuse on esitanud veel palju teisi eksitatud tarbijaid. Tal soovitati ühineda ettevõtte vastu suunatud kohtumenetlustega, mis olid selleks ajaks juba algatatud.

Peidetud reklaam meedias (reklaamtekst)

Teil on õigus olla teavitatud sellest, kui ajalehe artikli, teleprogrammi või raadiosaate sponsoriks on mõni ettevõte, mille eesmärk on oma tooteid reklaamida. See peab olema selgeks tehtud kas pildi, sõnade või hääle vormis.

Näide

Yann luges reisiajakirjas artiklit Iirimaal matkamise kohta.

Artiklis, mis oli avaldatud ühe lugeja poolt kirjutatud loona, kirjeldati lugeja poolt reisi vältel kasutatud teatud kaubamärgi varustust kui eriliselt head varustust.

Kuna Yann tahtis olla 100% kindel, otsustas ta seda kontrollida internetifoorumis. Vaid seejärel sai Yann teada, et paljud matkahuvilised ei kiitnud asjaomase ettevõtte varustust heaks. Tegelikult meelitati paljusid foorumi kasutajaid seda varustust ostma, kuna nad ei olnud teadlikud sellest, et artikli avaldamist oli toetanud asjaomase varustuse tootja.

Kui Yann võttis ühendust tarbijaorganisatsiooniga, sai ta teada, et ELi õiguse kohaselt oleks reisiajakiri pidanud selgitama, et artikli näol oli tegemist reklaamiga. Pärast Yanni sekkumist võttis tarbijaorganisatsioon ühendust ajakirja väljaandjaga, kes avaldas selgituse ja vabandas oma lugejate ees nende eksitamise eest.

Püramiidskeemid

Need on skeemid, mille puhul te maksate nendega ühinemise eest, saades vastutasuks võimaluse boonuste saamiseks. Boonused tulenevad aga eelkõige sellest, kui palju te uusi inimesi asjaomasesse skeemi kaasate. Toodete tegelikul müügil või tarbimisel on siin väiksem roll. Mingil hetkel variseb püramiidskeem kokku, ning need, kes on sellesse viimasena sisenenud, kaotavad sellesse investeeritud raha.

Näide

Oanale pakuti tööd ilutoodete turustamise võrgustikus. Talle öeldi, et ta hakkab teenima palju raha oma vabal ajal ning kodust väljumata.

Talle esitati 2 nõuet: ühekordne võrgustikku sisenemise tasu ettemaks ning 5 sõbra kaasamine võrgustikku. Mida rohkem sõpru ta võrgustikku kaasaks, seda rohkem raha ta teeniks. Ka tema sõbrad saaksid teenida lisaraha juhul, kui nad kaasavad veel 5 sõpra.

Oana ei saanud aru, et tema peamine sissetulek pärines inimeste võrgustikku kaasamisest, mitte ilutoodete tegelikust müügist.

Kui leiate end sarnasest olukorrast, peaksite võtma ühendust tarbijaorganisatsiooniga, mis soovitaks teile teie riigis kohaldatavaid õiguskaitse meetmeid.

Eksitavad auhindade, kingituste pakkumised

Kauplejad ei või reklaamida „tasuta” auhindu või kingitusi ning nõuda teilt seejärel tasu õiguse eest neid saada. Kui saate kirja või e-kirja, milles märgitakse: „Palju õnne! Olete võitnud auhinna!”, olge väga ettevaatlikud, kuna tegemist võib olla ebaausa kaubandustavaga.

Näide

Evelina sai ühelt ettevõttelt kirja, milles teda õnnitleti rohkem kui 100 euro väärtuses auhindade võitmise eest. Tal soovitati oma auhinnad nädala jooksul välja nõuda, enne kui pakkumine aegub.

Kuid kui ta helistas kirjas esitatud telefoninumbril, öeldi talle, et pakkumine oli vaid reklaam. Auhindade saamise asemel soovitati tal osta kodumasinaid, mille järel oleks ta osalenud loosimises.

Evelina oli nördinud ja otsustas kontrollida, kas ettevõttel on lubatud niimoodi käituda. Ta võttis ühendust riikliku tarbijaorganisatsiooniga ja sai teada, et selline teguviis on keelatud. Tarbijaorganistasioon võttis ettevõttega ühendust, kes lõpetas seejärel sellise skeemi kasutamise.

Petlikud erisoodustused

Müüjad ei tohi väita, et nad annavad teile eriõigusi, kui nad on nende andmiseks kohustatud juba seaduse kohaselt.

Näide

Thessalonikist pärit Konstantinos otsustas osta internetist arvuti.

Ta valis internetipoe, mis reklaamis eripakkumist, andes ostjatele 2-aastase garantii, mis hõlmas parandamist või asendamist juhul, kui toode osutub vigaseks või reklaamitule mittevastavaks.

Konstantinos oli veendunud, et see on eripakkumine, kuid 2-aastane garantii on seadusest tulenev kohustus, mis on kehtestatud igale müüjale.

Tegelikult pakuvad paljud müüjad või tootjad omapoolset kauba garantiid, mille kohaselt võimaldatakse toote parandamist, näiteks 1, 3 või 5 aasta jooksul. See võib olla kas tasuta või lisatasu eest. Siiski ei asenda täiendav kauba garantii minimaalset 2-aastast garantiid, mida müüja peab teile võimaldama teie seadusliku õigusena.

Konstantinos kirjutas kauplejale, kes nõustus, et käesoleval juhul oli tehtud viga ning nõustus andma tarbijale täiendavalt 1-aastase kauba garantii.

Piiratud pakkumiste ebaõige kasutamine

Kui müüja väidab, et konkreetne pakkumine on kättesaadav vaid väga piiratud aja jooksul, võib tegemist olla surve avaldamisega ostu tegemiseks, enne kui saate võtta aega teadliku valiku tegemiseks. On ebaaus väita, et pakkumine on ajaliselt piiratud, kui see tegelikult nii ei ole.

Näide

Belgiast pärit Simon soovis osta jalgratta. Ta leidis internetipoest Hollandis asuva kaupleja eripakkumise, mis kehtis vaid 24 tundi.

Ratas ei olnud just täpselt see, mida ta otsis, kuid tal ei olnud aega võrdluseks, kuna pakkumine kehtis vaid nii lühikest aega. Ta tegi kiire otsuse ratas osta, et kasutada ära 50% allahindlus.

Tema üllatuseks nägi ta nädala ja kahe möödudes internetipoes täpselt sama eripakkumist.

Simon sai aru, et see oli ebaaus pakkumine, et meelitada inimesi ratast ostma. Ta esitas kauplejale kaks korda asjaomase kaebuse, kuid ei saanud vastust.

Seejärel pöördus ta Euroopa tarbijakeskuse esindusse Belgias, kes edastas juhtumi oma Hollandis asuvatele kolleegidele. Mõne aja pärast teavitas Hollandi keskus Simonit sellest, et tänu nende võetud meetmetele on kaupleja oma veebisaiti nõuetekohaselt korrigeerinud.

Püsivad soovimatud pakkumised

ELi õiguse kohaselt ei saa ettevõtted esitada püsivaid ja soovimatuid pakkumisi telefoni, faksi, e-posti või muude kaugmüügi vahendite abil.

Näide

Margus külastas köögimööbli kauplust ja liitus uute pakkumiste saamiseks selle uudiskirjaga.

Seejärel hakkas ta saama kuulutusi kokandus-, aiandus-, lennundus-, majapidamisajakirjadest... Kuigi ta ei olnud soovinud liituda ühegi meililistiga, sai ta mõnikord kuni 10 e-kirja päevas! Marguse pöördumisi tema meilistist kustutamiseks ignoreeriti.

Sõber soovitas Margusel võtta ühendust riikliku tarbijakeskusega, kuna see oli kunagi aidanud tal lahendada sarnase probleemi. Pärast keskuse poolt võetud meetmeid eemaldas ettevõte Marguse meililistist.

Kaitsetumate tarbijate kaitse

Kauplejad ei tohi kohaldada tavasid, mis kasutavad ära selliseid tarbijaid nagu lapsed ja haiguste või sõltuvuste all kannatavad inimesed. Näiteks on ebaseaduslik avaldada survet lastele toodete ostmiseks või kasutada pealekäivat reklaamitaktikat, et veenda nende vanemaid tooteid ostma.

Te võite kokku puutuda tavadega, mis ei ole mustas nimekirjas või mis ei kuulu eespool nimetatud kriteeriumide alla, kuid mis teie arvates on ebaõiglased. Konsulteerige nõu saamiseks riikliku tarbijaühenduse või Euroopa tarbijakeskuste võrgustikugaбългарски (bg)czech (cs)dansk (da)Deutsch (de)ελληνικά (el)English (en)español (es)Français (fr)Gaeilge (ga)italiano (it)latviešu (lv)lietuvių (lt)magyar (hu)Malti (mt)Nederlands (nl)polski (pl)português (pt)română (ro)slovenčina (sk)slovenščina (sl)suomi (fi)svenska (sv).

Abi ja nõuanded

Abi ja nõuanded

Te ei leidnud otsitavat teavet? Kas teil on lahendust vajav probleem?

Footnote

Käesoleval juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra

Retour au texte en cours.