Töötajad ja pensionärid

ELi kodanikuna on teil õigus viibida teises ELi liikmesriigis. Kui viibite seal vähem kui 3 kuud, siis vajate üksnes kehtivat isikutunnistust või passi.

Riigis viibimisest teatamine

Mõned ELi liikmesriigid nõuavad, et te teataksite oma viibimisest riigis mõistliku aja jooksul pärast saabumist ning võivad määrata karistuse (nt trahvi), kui te seda ei tee.

Enne kui te lähete teise riiki, uurige asjaomase riigi ametiasutustelt, millal ja mis tingimustel tuleb teil riigis viibimisest teatada.

Riigis viibimisest teatamiseks on teil vaja üksnes oma isikutunnistust või passi. Te ei peaks olema kohustatud maksma mingeid tasusid. Kui te peatute hotellis, siis tavaliselt piisab vastava vormi täitmisest ning hotell hoolitseb ülejäänu eest.

Mõnedes ELi liikmesriikides võidakse riigis viibimisest teatamata jätmise korral määrata trahv, kuid üksnes selle tõttu teid riigist välja saata ei tohi.

Võrdne kohtlemine

Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teid kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.

Isegi kui te viibite riigis turistina, ei peaks te näiteks maksma suuremaid tasusid muuseumikülastuse või transpordipiletite eest jne. 

Väljasaatmine

Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada teid avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et te kujutate endast tõsist ohtu. 

Väljasaatmise otsus tuleb teile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.

Töötajad

Teil on õigus elada ükskõik millises ELi liikmesriigis, kus te töötate, olete füüsilisest isikust ettevõtja või lähetatud töötaja.

Töökaotus

Kui kaotate teises riigis elades töö, säilib teie õigus seal elada ja töötada juhul, kui 

• teil ei ole ajutiselt võimalik töötada haiguse või õnnetuse tõttu;
• olete registreeritud pädevastööhõiveametis kui töötu endast sõltumatutel põhjustel pärast seda, kui olete
  • töötanud rohkem kui 1 aasta tähtajatu töölepinguga
      või
  • töötanud vähem kui 1 aasta (sellisel juhul säilib teie õigus asjaomase riigi kodanikega võrdsele kohtlemisele veel vähemalt 6 kuud)
• hakkate osalema kutsekoolitusel (kui te olete endast sõltuvatel põhjustel töötu, peab koolitus olema seotud teie eelmise tööga).

Pensionärid

Kui olete pensionär, siis võite elada ükskõik millises ELi liikmesriigis, kui teil on

• üldine ravikindlustus konkreetses riigis;
• piisav sissetulek (mis tahes allikatest), et elada vajamata sissetulekutoetust.

Registreerimine

Teie uues elukohariigis ei tohi teilt nõuda enda registreerimist (teie riigis viibimise õigust kinnitava dokumendi saamiseks) 3 esimese kuu jooksul, kuid soovi korral võite te seda teha. 

Pärast 3 kuu möödumist uues riigis võidakse teilt nõuda enda registreerimist asjakohases asutuses (sageli linnavalitsus või kohalik politseijaoskond).

Registreerimistunnistuse saamiseks peate esitama järgmised dokumendid:

• Töötajad / lähetatud töötajad 
  • kehtiv isikutunnitus või pass
  • töötõend või  tööandja kinnitus töölevõtmise kohta
• Füüsilisest isikust ettevõtjad 
  • kehtiv isikutunnitus või pass
  • tõend selle kohta, et olete füüsilisest isikust ettevõtja
• Pensionärid 
  • kehtiv isikutunnitus või pass
  • tõend üldise ravikindlustuse kohta
  • tõend selle kohta, et te ei vaja sissetulekutoetust

Te ei pea esitama mingeid muid dokumente.

Registreerimisele järgnevalt saate registreerimistunnistuse. See tunnistus tõendab teie õigust elada oma uues elukohariigis; sellele on märgitud teie nimi ja aadress ning registreerimiskuupäev.

Teie registreerimistunnistus tuleks väljastada koheselt ning see ei tohiks maksta rohkem kui selle liikmesriigi kodanike isikutunnitus.  

Registreerimistunnistus peaks olema tähtajatu (seda ei pea pikendama), kuid te peaksite kohalikke ametiasutusi oma aadressi muutumise korral teavitama.

Kui teil on probleeme oma registreerimistunnistuse saamisega, siis võite võtta ühendust meie abiteenistustega.

Võrdne kohtlemine

Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teid kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.

Nõue riigist lahkuda / väljasaatmine

Te võite teises ELi liikmesriigis elada niikaua, kuni te täidate riigis elamiseks vajalikke tingimusi.  Kui te enam asjaomaseid tingimusi ei täida, võivad riigi ametiasutused nõuda teilt riigist lahkumist.

Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada teid avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et te kujutate endast väga tõsist ohtu. 

Väljasaatmise otsus või nõue riigist lahkuda tuleb teile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.

Kui olete elanud teises ELi liikmesriigis seaduslikult5 järjestikust aastat – lähetatud töötaja, pensionäri või füüsilisest isikust ettevõtjana –  saate te automaatselt õiguse seal alaliselt elada. See tähendab seda, et võite asjaomases riigis viibida nii kaua, kui soovite.

Teie elamisperioodi katkematust ei mõjuta:

• ajutine eemalviibimine (vähem kui 6 kuud aastas);
• pikemad eemalviibimised kohustusliku ajateenistuse läbimiseks;
• üks eemalviibimine 12 järjestikuse kuu jooksul olulistel põhjustel, näiteks rasedus ja sünnitus, raske haigus, töö, tööalane koolitus või lähetus mõnda teise riiki.

Endised töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad

Te võite saada alalise elamise õiguse varem, kui olete lõpetanud töötamise, kuna 

• olete jäänud pensionile ning töötanud asjaomases riigis viimase aasta jooksul ja elanud seal pidevalt 3 aastat;
• olete püsivalt töövõimetu ning olete elanud asjaomases riigis pidevalt 2 aastat;
• olete töövõimetu tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu – sellisel juhul on teil õigus riiki jääda olenemata sellest, kui kaua olete seal elanud.

Alaline elamisluba

See dokument erineb registreerimistunnistusest, mis on paljudes riikides kohustuslik. Alaline elamisluba ei ole kohustuslik. See kinnitab teie õigust elada alaliselt riigis, kus te praegu elate, täitmata selleks mingeid tingimusi. 

See tähendab seda, et ametiasutused ei või teilt enam nõuda tõendeid selle kohta, et teil on töökoht, piisav sissetulek, ravikindlustus jne. Alaline elamisluba võib olla kasulik dokument suhtlemisel ametiasutustega ning haldusformaalsuste täitmisel. 

Kui taotlete pädevalt ametiasutuselt alalist elamisluba, siis peavad nad selle väljastama võimalikult kiiresti ning see ei tohiks maksta rohkem kui selle liikmesriigi kodanike isikutunnitus. Kui nad seda ei tee, siis võite võtta ühendust meie abiteenistustega.

Dokument peaks olema tähtajatu ning seda ei pea pikendama.

Alalise elamisloa saamiseks peate esitama järgmised dokumendid:

• tõend selle kohta, et olete elanud asjaomases riigis 5 aastat, näiteks kehtiv registreerimistunnistus, mis väljastati teie saabumisel või
• tõend selle kohta, et olete lõpetanud töötamise ja vastate alalise elamisõiguse varasema saamise tingimustele.

Võrdne kohtlemine

Elades alaliselt teises riigis, on teil samad õigused ning võimalus saada samu hüvitisi ja kasutada samu eeliseid, mis selle riigi kodanikel. 

Väljasaatmine

Erandjuhtudel võib teie elukohariik otsustada teid avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et te kujutate endast väga tõsist ohtu. 

Väljasaatmise otsus tuleb teile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.