Navigatsioonitee

Jaga 
	Jaga Facebook´is
  
	Jaga Twitter´is
  
	Jagage Google+ vahendusel
  
	Jaga linkedIn´is

Töötajad ja pensionärid

Ajakohastatud : 21/03/2014

living-abroad

Õigused, tingimused ja formaalsused

Viibimine välismaal kuni 3 kuud

ELi kodanikuna on teil õigus viibida teises ELi liikmesriigis. Kui viibite seal vähem kui 3 kuud, siis vajate üksnes kehtivat isikutunnistust või passi.

Paljudes riikides peate riiklikku isikutunnistust või passi alati kaasas kandma.

Nendes riikides võidakse teile isikut tõendavate dokumentide kojujätmise korral määrata trahv või teid ajutiselt vahi alla võtta, kuid üksnes selle tõttu teid riigist välja saata ei tohi.

Riigis viibimisest teatamine

Mõned ELi liikmesriigid nõuavad, et te teataksite oma viibimisest riigis mõistliku aja jooksul pärast saabumist ning võivad määrata karistuse (nt trahvi), kui te seda ei tee.

Võrdne kohtlemine

Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teid kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.

Isegi kui te viibite riigis turistina, ei peaks te näiteks maksma suuremaid tasusid muuseumikülastuse või transpordipiletite eest jne. 

Erand: kui olete pensionär, võivad ELi liikmesriigid otsustada mitte anda teile ja teie perele sissetulekutoetust esimese 3 kuu vältel asjaomases riigis.

Väljasaatmine

Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada teid avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et te kujutate endast tõsist ohtu

Väljasaatmise otsus tuleb teile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.

Viibimine välismaal kauem kui 3 kuud

Töötajad

Teil on õigus elada ükskõik millises ELi liikmesriigis, kus te töötate, olete füüsilisest isikust ettevõtja või lähetatud töötaja .

Töökaotus

Kui kaotate teises riigis elades töö, säilib teie õigus seal elada ja töötada juhul, kui 

  • teil ei ole ajutiselt võimalik töötada haiguse või õnnetuse tõttu;
  • olete registreeritud pädevastööhõiveametis kui töötu endast sõltumatutel põhjustel pärast seda, kui olete
    • töötanud rohkem kui 1 aasta tähtajatu töölepinguga
        või
    • töötanud vähem kui 1 aasta (sellisel juhul säilib teie õigus asjaomase riigi kodanikega võrdsele kohtlemisele veel vähemalt 6 kuud)
  • hakkate osalema kutsekoolitusel (kui te olete endast sõltuvatel põhjustel töötu, peab koolitus olema seotud teie eelmise tööga).

Pensionärid

Kui olete pensionär, siis võite elada ükskõik millises ELi liikmesriigis, kui teil on

  • üldine ravikindlustus konkreetses riigis;
  • piisav sissetulek (mis tahes allikatest), et elada vajamata sissetulekutoetust.

Riigi ametiasutused ei või nõuda, et teie sissetulek oleks suurem kui see lävi, millest väiksem sissetulek annaks teile õiguse saada sissetulekutoetust.

Registreerimine

Teie uues elukohariigis ei tohi teilt nõuda enda registreerimist (teie riigis viibimise õigust kinnitava dokumendi saamiseks) 3 esimese kuu jooksul, kuid soovi korral võite te seda teha. 

Pärast 3 kuu möödumist uues riigis võidakse teilt nõuda enda registreerimist asjakohases asutuses (sageli linnavalitsus või kohalik politseijaoskond).

Registreerimistunnistuse saamiseks peate esitama järgmised dokumendid:

  • Töötajad / lähetatud töötajad 
    • kehtiv isikutunnitus või pass
    • töötõend või  tööandja kinnitus töölevõtmise kohta
  • Füüsilisest isikust ettevõtjad 
    • kehtiv isikutunnitus või pass
    • tõend selle kohta, et olete füüsilisest isikust ettevõtja
  • Pensionärid 
    • kehtiv isikutunnitus või pass
    • tõend üldise ravikindlustuse kohta
    • tõend selle kohta, et te ei vaja sissetulekutoetust

Te ei pea esitama mingeid muid dokumente.

Registreerimisele järgnevalt saate registreerimistunnistuse. See tunnistus tõendab teie õigust elada oma uues elukohariigis; sellele on märgitud teie nimi ja aadress ning registreerimiskuupäev.

Teie registreerimistunnistus tuleks väljastada koheselt ning see ei tohiks maksta rohkem kui selle liikmesriigi kodanike isikutunnitus.  

Registreerimistunnistus peaks olema tähtajatu (seda ei pea pikendama), kuid te peaksite kohalikke ametiasutusi oma aadressi muutumise korral teavitama.

Kui te peate end registreerima, kuid ei tee seda, siis võidakse teile määrata trahv, kuid võite riiki edasi elama jääda ning üksnes selle tõttu teid välja saata ei tohi.

Paljudes riikides peate oma registreerimistunnistust ja riiklikku isikutunnistust või passi alati kaasas kandma. Kui te jätate nimetatud dokumendid koju, siis võib teile määrata trahvi, kuid üksnes selle tõttu teid riigist välja saata ei tohi.

Kui teil on probleeme oma registreerimistunnistuse saamisega, siis võite võtta ühendust meie abiteenistustega.

Näidisjuhtum

Võite asuda tööle ootamata registreerimist

Kurt on sakslane, kes asus elama Belgiasse, et töötada seal sõltumatu juristina. Kui ta läks linnavalitsusse end registreerima, öeldi talle, et ta ei saa hakata tööle enne registreerimistunnistuse kättesaamist. 

See on vale –  ELi kodanikuna võib Kurt töötada füüsilisest isikust ettevõtjana juba enne, kui ta on oma registreerimistunnistuse kätte saanud.  Igal juhul peavad ametiasutused väljastama registreerimistunnistuse kohe pärast selle taotlemist.

Näidisjuhtum

Ametiasutus ei saa keelduda teid registreerimast teie passi lühikese järelejäänud kehtivusaja tõttu

Stéphane on prantslasest insener, kes lähetati 6 kuuks Tšehhi Vabariiki. Ta peab end registreerima Prahas, kus ta töötab oma Ameerika ettevõtte kohalikus filiaalis, kuid Tšehhi ametiasutus keeldus teda registreerimast, kuna tema pass kehtis veel vaid ühe kuu.

Tegelikult oleks Stéphane pidanud oma registreerimistunnistuse saama kohe, kuna ainus tingimus on see, et tema isikut tõendav dokument oleks kehtiv registreerimise hetkel.

Võrdne kohtlemine

Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teid kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.

Nõue riigist lahkuda / väljasaatmine

Te võite teises ELi liikmesriigis elada niikaua, kuni te täidate riigis elamiseks vajalikke tingimusi.  Kui te enam asjaomaseid tingimusi ei täida, võivad riigi ametiasutused nõuda teilt riigist lahkumist.

Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada teid avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et te kujutate endast väga tõsist ohtu

Väljasaatmise otsus või nõue riigist lahkuda tuleb teile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.

Õigus elada alaliselt teises liikmesriigis

Kui olete elanud teises ELi liikmesriigis seaduslikult 5 järjestikust aastat - töötaja, pensionäri või füüsilisest isikust ettevõtjana –  saate te automaatselt õiguse seal alaliselt elada. See tähendab seda, et võite asjaomases riigis viibida nii kaua, kui soovite.

Teie elamisperioodi katkematust ei mõjuta:

  • ajutine eemalviibimine (vähem kui 6 kuud aastas);
  • pikemad eemalviibimised kohustusliku ajateenistuse läbimiseks;
  • üks eemalviibimine 12 järjestikuse kuu jooksul olulistel põhjustel, näiteks rasedus ja sünnitus, raske haigus, töö, tööalane koolitus või lähetus mõnda teise riiki.

Te võite kaotada oma õiguse riigis alaliselt elada, kui te elate sellest väljaspool kauem kui 2 järjestikust aastat.

Endised töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad

Te võite saada alalise elamise õiguse varem, kui olete lõpetanud töötamise, kuna 

  • olete jäänud pensionile ning töötanud asjaomases riigis viimase aasta jooksul ja elanud seal pidevalt 3 aastat;
  • olete püsivalt töövõimetu ning olete elanud asjaomases riigis pidevalt 2 aastat;
  • olete töövõimetu tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu - sellisel juhul on teil õigus riiki jääda olenemata sellest, kui kaua olete seal elanud.

Alaline elamisluba

Uurige, kuidas saada alaline elamisluba, mis tõestab teie õigust viibida riigis tingimusteta.

Võrdne kohtlemine

Elades alaliselt teises riigis, on teil samad õigused ning võimalus saada samu hüvitisi ja kasutada samu eeliseid, mis selle riigi kodanikel

Väljasaatmine

Erandjuhtudel võib teie elukohariik otsustada teid avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et te kujutate endast väga tõsist ohtu

Väljasaatmise otsus tuleb teile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.

Vajate ikka veel abi?

Vajate ikka veel abi?

Te ei leidnud otsitavat teavet? Kas teil on lahendust vajav probleem?

Küsige nõu oma õiguste kohta ELis

Lahendage probleemid riigiasutusega

Footnote

või Islandi, Norra või Šveitsi kodanik

Retour au texte en cours.

Antud juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra

Retour au texte en cours.

Antud juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra

Retour au texte en cours.

Antud juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra

Retour au texte en cours.