Navigatsioonitee
Ajakohastatud : 12/2011
Siit leiate teavet selle kohta, millised õigused on teie pereliikmetel, kes ei ole ELi kodanikud ning kes soovivad elada koos teiega teie uues elukohariigis.
Teie abikaasa, (lapse)lapsed või (vana)vanemad võivad viibida koos teiega teises ELi liikmesriigis. Kui nad viibivad riigis vähem kui 3 kuud, siis vajavad nad üksnes kehtivat passi ning mõnikord, olenevalt nende päritoluriigist, sissesõiduviisat.
Tutvuge lähemalt viisanõuete ja viisavabastustega
Enne lahkumist uurige sihtkohariigi konsulaadilt, kas teie pereliikmed, kes ei ole ELi kodanikud, vajavad sissesõiduviisat ning kui kaua võtab aega selle saamine.
Mõned ELi liikmesriigid nõuavad, et teie abikaasa, (lapse)lapsed või (vana)vanemad, kes ei ole ELi kodanikud, teataksid oma viibimisest riigis mõistliku aja jooksul pärast saabumist. Kui nad seda ei tee, võidakse neile määrata karistus (nt trahv).
Enne kui nad lähevad teise riiki, uurige asjaomase riigi ametiasutustelt, millal ja mis tingimustel tuleb riigis viibimisest teatada.
Riigis viibimisest teatamiseks on neil vaja üksnes passi. Nad ei peaks olema kohustatud maksma mingeid tasusid. Kui nad peatuvad hotellis, siis tavaliselt piisab vastava vormi täitmisest ning hotell hoolitseb ülejäänu eest.
Mõnedes ELi liikmesriikides võidakse riigis viibimisest teatamata jätmise korral määrata trahv, kuid üksnes selle tõttu neid riigist välja saata ei tohi.
Teie abikaasa, lapsed või vanemad peaksid oma passi alati kaasas kandma.
Mõnedes ELi liikmesriikides võidakse neile passi kojujätmise korral määrata trahv või nad ajutiselt vahi alla võtta, kuid üksnes selle tõttu neid riigist välja saata ei tohi.
Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teie pereliikmeid kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.
Isegi kui nad viibivad riigis turistina, ei peaks nad näiteks maksma suuremaid tasusid muuseumikülastuse või transpordipiletite eest jne.
Erand: kui olete pensionär, võivad mõned ELi riigid otsustada mitte anda teile ja teie perele sissetulekutoetust esimese 3 kuu vältel asjaomases riigis.
Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada teie abikaasa, (lapse)lapsed või (vana)vanemad, kes ei ole ELi kodanikud, avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et nad kujutavad endast tõsist ohtu.
Väljasaatmise otsus tuleb neile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.
Kui töötate teises riigis töövõtja, füüsilisest isikust ettevõtja või lähetatud töötajana, võivad teie abikaasa, (lapse)lapsed või (vana)vanemad, kes ei ole ELi kodanikud, viibida seal koos teiega täitmata mingeid muid tingimusi.
Kui olete teises riigis elav pensionär, võivad ka teie abikaasa, (lapse)lapsed või (vana)vanemad, kes ei ole ELi kodanikud, seal koos teiega elada, kui teil on (teie ja kogu teie pere jaoks):
Riigi ametiasutused ei või teilt nõuda, et teie sissetulek oleks suurem kui see lävi, millest väiksem sissetulek annaks teie perele õiguse saada selles riigis sissetulekutoetust.
Teie abikaasa, (lapse)lapsed või (vana)vanemad, kes ei ole ELi kodanikud, peavad 3 kuu jooksul pärast saabumist taotlema pädevalt ametiasutuselt uues riigis (sageli linnavalitsus või kohalik politseijaoskond) elamisluba. Selleks tuleb neil esitada:
Mingeid muid dokumente nõuda ei tohi.
Elamisluba väljastatakse sageli tasuta (või sama hinnaga, mis isikutunnitused asjaomase riigi kodanikele).
Elamisloal peab olema selgelt märgitud, et see on ELi kodaniku pereliikme elamisluba.
Pädevad asutused peaksid 6 kuu jooksul otsustama, kas väljastada elamisluba või mitte. Kui nad seda ei tee, siis võite võtta ühendust meie abiteenistustega.
Elamisluba peab kehtima 5 aastat (või teie kavandatava asjaomases riigis elamise perioodi ajal, kui see on lühem kui 5 aastat), kuid te peaksite kohalikke ametiasutusi oma aadressi muutumise korral teavitama.
Paljudes riikides peavad teie abikaasa, (lapse)lapsed või (vana)vanemad oma elamisluba ja passi alati kaasas kandma. Kui nad jätavad nimetatud dokumendid koju, siis võib määrata neile trahvi, kuid üksnes selle tõttu neid riigist välja saata ei tohi.
Teie abikaasa, lapsed või vanemad peavad 3 kuu jooksul pärast saabumist ennast uue riigi pädevas ametiasutuses (sageli linnavalitsus või kohalik politseijaoskond) registreerima. Seejärel väljastatakse neile elamisluba.
Elamisloa saamiseks peavad teie abikaasa, lapsed või vanemad, kes ei ole ELi kodanikud, esitama järgmised dokumendid:
Mingite muude dokumentide esitamist nõuda ei tohi.
Elamisluba väljastatakse sageli tasuta. Kui elamisloa eest tuleb tasuda, siis ei tohi tasu olla suurem kui asjaomase riigi kodanikele väljastatavate sarnaste dokumentide puhul.
Elamisloal peab olema selgelt märgitud, et see on ELi kodaniku pereliikme elamisluba.
Pädevad asutused peaksid tegema otsuse ja väljastama elamisloa 6 kuu jooksul. Kui nad seda ei tee, siis võite võtta ühendust meie abiteenistustega.
Elamisluba peab kehtima 5 aastat (või teie kavandatava asjaomases riigis elamise perioodi ajal, kui see on lühem kui 5 aastat). Teilt võidakse nõuda ametiasutuste teavitamist oma aadressi muutumisest.
Paljudes riikides peavad teie abikaasa, lapsed või vanemad oma elamisluba alati kaasas kandma. Kui nad jätavad selle koju, võidakse neile määrata trahv või nad ajutiselt vahi alla võtta, kuid üksnes selle tõttu neid riigist välja saata ei tohi.
Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teie abikaasat, (lapse)lapsi ja (vana)vanemaid, kes ei ole ELi kodanikud, kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.
Teie abikaasa, (lapse)lapsed või (vana)vanemad, kes ei ole ELi kodanikud, võivad elada koos teiega teises ELi liikmesriigis niikaua, kuni nad täidavad riigis elamiseks vajalikke tingimusi. Kui nad enam asjaomaseid tingimusi ei täida, võivad riigi ametiasutused nõuda neilt riigist lahkumist, kuid neid ei tohi välja saata.
Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada nad avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et nad kujutavad endast väga tõsist ohtu.
Väljasaatmise otsus või nõue riigist lahkuda tuleb neile esitada kirjalikult, tuues ära selle täieliku põhjenduse ning selgitades edasikaebamise korda ja tähtaega.
Irina on sakslanna ja elab Ühendkuningriigis. Tema Vene kodakondsusega ema taotles Ühendkuningriigis elamisluba, milleks ta pidi ära andma oma passi.
Briti ametiasutus selgitas Irinale, et elamisloa väljastamine võib võtta aega kuni aasta. Irina ema tundis muret, et kui ta ei saa oma passi õigel ajal tagasi, siis tal ei ole võimalik reisida jõulupühadeks Venemaale ning tal ei lubata pärast enam Ühendkuningriiki siseneda.
ELi kodanike pereliikmete, kes ise ei ole ELi kodanikud, õigus elada teises liikmesriigis tähendab aga seda, et Briti ametiasutus pidi väljastama elamisloa 6 kuu jooksul ning ei võinud selle aja jooksul passi oma valduses hoida.
Kui elasite seaduslikult teises ELi liikmesriigis ning surite enne, kui saite õiguse seal alaliselt elada, võivad teie abikaasa, (lapse)lapsed või (vana)vanemad, kes ei ole ELi kodanikud, asjaomasesse riiki jääda, kui nad olid seal enne teie surma elanud vähemalt 1 aasta.
Et neil oleks õigus riiki jääda, peavad teie pereliikmed, kes ei ole ELi kodanikud, täitma lisaks ka samu riigis elamiseks vajalikke tingimusi, mis ELi kodanikud.
Tutvuge tingimuste ja formaalsustega:
Kui lahutasite enne, kui saite õiguse teises riigis alaliselt elada (tavaliselt peab seal selleks elama 5 aastat), võivad teie abikaasa, (lapse)lapsed ja (vana)vanemad jääda asjaomasesse riiki juhul, kui:
Et neil oleks õigus riiki jääda, peavad teie pereliikmed, kes ei ole ELi kodanikud, täitma lisaks ka samu riigis elamiseks vajalikke tingimusi, mis ELi kodanikud.
Tutvuge tingimuste ja formaalsustega:
Pärast seda, kui teie abikaasa, (lapse)lapsed või (vana)vanemad, kes ei ole ELi kodanikud, on elanud teises ELi liikmesriigis seaduslikult 5 järjestikust aastat, saavad nad automaatselt õiguse elada seal alaliselt, täitmata mingeid lisatingimusi. Nad võivad seal elada nii kaua, kui soovivad, isegi kui nad ei tööta ning vajavad sissetulekutoetust.
Nende elamisperioodi katkematust ei mõjuta:
Neil peaksid olema samad õigused ning võimalus saada samu hüvitisi ja kasutada samu eeliseid, mis selle riigi kodanikel.
Nad võivad kaotada oma õiguse riigis alaliselt elada, kui nad elavad sellest väljaspool kauem kui 2 järjestikust aastat.
Kui te töötasite või olite füüsilisest isikust ettevõtja teises ELi liikmesriigis ning surite enne, kui saite õiguse seal alaliselt elada, siis võidakse teie abikaasa, (lapse)laste või (vana)vanemate puhul, kes ei ole ELi kodanikud, kohaldada eritingimusi. Need võivad hõlmata luba jääda riiki alaliselt elama, kui:
5-aastase katkematu seadusliku elamisperioodi lõpus peaksid teie abikaasa, (lapse)lapsed või (vana)vanemad, kes ei ole ELi kodanikud, taotlema pädevalt ametiasutuselt alalist elamisluba.
Alaline elamisluba väljastatakse sageli tasuta (või sama hinnaga, mis isikutunnitused asjaomase riigi kodanikele).
Elamisluba peab kehtima 10 aastat ning seda pikendatakse automaatselt ilma igasuguste tingimuste või nõueteta.
Alalise elamisloa taotlemisel peavad nad esitama tõendi selle kohta, et on elanud riigis seaduslikult 5 aastat, näiteks 5 aastat tagasi väljastatud kehtiva elamisloa.
Kui teil on probleeme oma abikaasale, (lapse)lastele või (vana)vanematele, kes ei ole ELi kodanikud, alalise elamisloa saamisega, siis võite võtta ühendust meie abiteenistustega.
Teie abikaasa, (lapse)lapsed või (vana)vanemad, kes ei ole ELi kodanikud, võivad elada koos teiega teises ELi liikmesriigis niikaua, kuni nad täidavad riigis elamiseks vajalikke tingimusi. Kui nad enam asjaomaseid tingimusi ei täida, võivad riigi ametiasutused nõuda neilt riigist lahkumist, kuid neid ei tohi välja saata.
Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada nad avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et nad kujutavad endast väga tõsist ohtu.
Väljasaatmise otsus või nõue riigist lahkuda tuleb neile esitada kirjalikult, tuues ära selle täieliku põhjenduse ning täpsustades edasikaebamise korda ja tähtaega.
Antud juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra
Antud juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra