Navigatsioonitee
Ajakohastatud : 12/2011
ELi kodanikuna on teil õigus õppida teises ELi liikmesriigis. Kui viibite seal vähem kui 3 kuud, siis vajate üksnes kehtivat isikutunnistust või passi.
Paljudes riikides peate riiklikku isikutunnistust või passi alati kaasas kandma.
Nendes riikides võidakse teile asjaomaste dokumentide kojujätmise korral määrata trahv või teid ajutiselt vahi alla võtta, kuid üksnes selle tõttu teid riigist välja saata ei tohi.
Mõned ELi liikmesriigid nõuavad, et te teataksite oma viibimisest riigis mõistliku aja jooksul pärast saabumist ning võivad määrata karistuse (nt trahvi), kui te seda ei tee.
Enne kui te lähete teise riiki, uurige asjaomase riigi ametiasutustelt, millal ja mis tingimustel tuleb teil riigis viibimisest teatada.
Vajate ainult oma isikutunnistust või passi. Te ei peaks olema kohustatud maksma mingeid tasusid.
Kui te peatute hotellis, siis tavaliselt piisab vastava vormi täitmisest ning hotell hoolitseb ülejäänu eest.
Mõnedes ELi liikmesriikides võidakse riigis viibimisest teatamata jätmise korral määrata trahv, kuid üksnes selle tõttu teid riigist välja saata ei tohi.
Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teid kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.
Isegi kui te viibite riigis turistina, ei peaks te näiteks maksma suuremaid tasusid muuseumikülastuse või transpordipiletite eest jne.
Erand: mõned ELi liikmesriigid võivad otsustada mitte anda teile ja teie perele sissetulekutoetust esimese 3 kuu vältel asjaomases riigis või toimetulekutoetust õpinguteks enne, kui te saate alalise elamisõiguse.
Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada teid avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et te kujutate endast tõsist ohtu.
Väljasaatmise otsus tuleb teile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.
Teil on õigus elada oma õpingute ajal mis tahes ELi liikmesriigis, kui:
Riigi ametiasutused ei või teilt nõuda, et teie sissetulek oleks suurem kui see lävi, millest väiksem sissetulek annaks teile õiguse saada sissetulekutoetust.
Võite kaotada oma õiguse viibida asjaomases riigis pärast seda, kui lõpetate õpingud ning ei suuda tõendada, et töötate või et teil on piisavad vahendid enda ülalpidamiseks.
Teie uues elukohariigis ei tohi teilt nõuda enda registreerimist (teie riigis viibimise õigust kinnitava dokumendi saamiseks) 3 esimese kuu jooksul, kuid soovi korral võite te seda teha.
Pärast 3 kuu möödumist uues riigis võidakse teilt nõuda enda registreerimist asjakohases asutuses (sageli linnavalitsus või kohalik politseijaoskond).
Registreerimistunnistuse saamiseks peate esitama järgmised dokumendid:
Te ei pea esitama mingeid muid dokumente.
Kui olete end registreerinud, saate registreerimistunnistuse. See tunnistus tõendab teie õigust elada teie uues elukohariigis; sellele on märgitud teie nimi ja aadress ning registreerimiskuupäev.
Teie registreerimistunnistus tuleks väljastada koheselt ning see ei tohiks maksta rohkem kui selle liikmesriigi kodanike isikutunnitus.
Registreerimistunnistus peaks olema tähtajatu (seda ei pea pikendama), kuid te peaksite kohalikke ametiasutusi oma aadressi muutumise korral teavitama.
Kui te peate end registreerima, kuid ei tee seda, siis võidakse teile määrata trahv, kuid võite riiki edasi elama jääda ning üksnes selle tõttu teid välja saata ei tohi.
Paljudes riikides peate te oma registreerimistunnistust ja riiklikku isikutunnistust või passi alati kaasas kandma. Kui te jätate nimetatud dokumendid koju, siis võib teile määrata trahvi, kuid üksnes selle tõttu teid riigist välja saata ei tohi.
Gabor on Ungari üliõpilane, kes registreeris end Erasmuse vahetusprogrammi raames 1 aastaks õpingutele Soome ülikoolis. Soome ametiasutuste poolt talle saabumisel väljastatud registreerimistunnistusel ei olnud kirjas tema aadressi. Selle tõttu ei saanud ta avada pangakontot, sest tema Soome aadressi ei olnud tema (Ungari) isikutunnistusel kirjas.
Pärast asjasse selguse toomist õnnestus Gaboril ametiasutusi veenda, et nad peavad talle viivitamata väljastama tunnitsuse, kus on kirjas tema ajutine aadress Soomes.
Kui teil on probleeme oma registreerimistunnistuse saamisega, siis võite võtta ühendust meie abiteenistustega.
Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teid kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.
Erand: mõnes ELi liikmesriigis ei pruugita õpilastele anda õpingutega seotud toimetulekutoetust enne, kui nad saavad alalise elamisõiguse.
Te võite teises ELi liikmesriigis elada niikaua, kuni te täidate riigis elamiseks vajalikke tingimusi. Kui te enam asjaomaseid tingimusi ei täida, võivad riigi ametiasutused nõuda teilt riigist lahkumist.
Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada teid avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõestada, et te kujutate endast väga tõsist ohtu.
Väljasaatmise otsus või nõue riigist lahkuda tuleb teile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.
Kui olete elanud teises ELi liikmesriigis õpilasena seaduslikult5 järjestikust aastat, saate te automaatselt õiguse seal alaliselt elada. See tähendab seda, et võite asjaomases riigis viibida nii kaua, kui soovite.
Teie elamisperioodi katkematust ei mõjuta:
Te võite kaotada oma õiguse riigis alaliselt elada, kui te elate sellest väljaspool kauem kui 2 järjestikust aastat.
See dokument erineb registreerimistunnistusest, mis on mõnedes riikides kohustuslik. Alaline elamisluba ei ole kohustuslik. See kinnitab teie õigust elada alaliselt riigis, kus te praegu elate, täitmata selleks mingeid tingimusi.
See tähendab seda, et ametiasutused ei või teilt enam nõuda tõendeid selle kohta, et teil on töökoht, piisav sissetulek, ravikindlustus jne. Alaline elamisluba võib olla kasulik dokument suhtlemisel ametiasutustega ning haldusformaalsuste täitmisel.
Kui taotlete pädevalt ametiasutuselt alalist elamisluba, siis nad peavad väljastama selle võimalikult kiiresti ning see ei tohiks maksta rohkem kui selle liikmesriigi kodanike isikutunnitus. Kui nad seda ei tee, siis võite võtta ühendust meie abiteenistustega.
Dokument peaks olema tähtajatu ning seda ei pea pikendama.
Alalise elamisloa saamiseks peate esitama tõendi selle kohta, et olete elanud asjaomases riigis 5 aastat. Selleks võib näiteks olla kehtiv registreerimistunnistus, mis väljastati teie saabumisel.
Elades alaliselt teises riigis, on teil samad õigused ning võimalus saada samu hüvitisi ja kasutada samu eeliseid, mis selle riigi kodanikel.
Erandjuhtudel võib teie elukohariik otsustada teid avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et te kujutate endast väga tõsist ohtu.
Väljasaatmise otsus tuleb teile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.
või Islandi, Norra või Šveitsi kodanik
Käesoleval juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra
Käesoleval juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra