Navigatsioonitee

Jaga 
	Jaga Facebook´is
  
	Jaga Twitter´is
  
	Jagage Google+ vahendusel
  
	Jaga linkedIn´is

Õpilased

Ajakohastatud : 17/02/2014

Õigused, tingimused ja formaalsused

Viibimine välismaal kuni 3 kuud

ELi kodanikuna on teil õigus õppida teises ELi liikmesriigis. Kui viibite seal vähem kui 3 kuud, siis vajate üksnes kehtivat isikutunnistust või passi.

Paljudes riikides peate riiklikku isikutunnistust või passi alati kaasas kandma.

Nendes riikides võidakse teile asjaomaste dokumentide kojujätmise korral määrata trahv või teid ajutiselt vahi alla võtta, kuid üksnes selle tõttu teid riigist välja saata ei tohi.

Riigis viibimisest teatamine

Mõned ELi liikmesriigid nõuavad, et te teataksite oma viibimisest riigis mõistliku aja jooksul pärast saabumist ning võivad määrata karistuse (nt trahvi), kui te seda ei tee.

Võrdne kohtlemine

Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teid kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.

Isegi kui te viibite riigis turistina, ei peaks te näiteks maksma suuremaid tasusid muuseumikülastuse või transpordipiletite eest jne. 

Erand: mõned ELi liikmesriigid võivad otsustada mitte anda teile ja teie perele sissetulekutoetust esimese 3 kuu vältel asjaomases riigis või toimetulekutoetust õpinguteks enne, kui te saate alalise elamisõiguse.

Väljasaatmine

Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada teid avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et te kujutate endast tõsist ohtu

Väljasaatmise otsus tuleb teile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.

Viibimine välismaal kauem kui 3 kuud

Teil on õigus elada oma õpingute ajal mis tahes ELi liikmesriigis, kui:

  • te olete registreeritud akrediteeritud haridusasutuses;
  • teil on piisav sissetulek (mis tahes allikatest), et elada sissetulekutoetuseta;
  • teil on üldine ravikindlustus konkreetses riigis.

Riigi ametiasutused ei või teilt nõuda, et teie sissetulek oleks suurem kui see lävi, millest väiksem sissetulek annaks teile õiguse saada sissetulekutoetust. 

Võite kaotada oma õiguse viibida asjaomases riigis pärast seda, kui lõpetate õpingud ning ei suuda tõendada, et töötate või et teil on piisavad vahendid enda ülalpidamiseks.

Registreerimine

Teie uues elukohariigis ei tohi teilt nõuda enda registreerimist (teie riigis viibimise õigust kinnitava dokumendi saamiseks) 3 esimese kuu jooksul, kuid soovi korral võite te seda teha. 

Pärast 3 kuu möödumist uues riigis võidakse teilt nõuda enda registreerimist asjakohases asutuses (sageli linnavalitsus või kohalik politseijaoskond).

Registreerimistunnistuse saamiseks peate esitama järgmised dokumendid:

  • kehtiv isikutunnitus või pass;
  • tõend registreerimise kohta akrediteeritud haridusasutuses;
  • tõend üldise ravikindlustuse kohta;
  • deklaratsioon, et teil on äraelamiseks piisavad vahendid (need võivad tulla teie vanematelt, abikaasalt jne).

Te ei pea esitama mingeid muid dokumente.

Kui olete end registreerinud, saate registreerimistunnistuse. See tunnistus tõendab teie õigust elada teie uues elukohariigis; sellele on märgitud teie nimi ja aadress ning registreerimiskuupäev.

Teie registreerimistunnistus tuleks väljastada koheselt ning see ei tohiks maksta rohkem kui selle liikmesriigi kodanike isikutunnitus.  

Registreerimistunnistus peaks olema tähtajatu (seda ei pea pikendama), kuid te peaksite kohalikke ametiasutusi oma aadressi muutumise korral teavitama.

Kui te peate end registreerima, kuid ei tee seda, siis võidakse teile määrata trahv, kuid võite riiki edasi elama jääda ning üksnes selle tõttu teid välja saata ei tohi

Paljudes riikides peate te oma registreerimistunnistust ja riiklikku isikutunnistust või passi alati kaasas kandma. Kui te jätate nimetatud dokumendid koju, siis võib teile määrata trahvi, kuid üksnes selle tõttu teid riigist välja saata ei tohi.

Näidisjuhtum

Kontrollige, et teie registreerimistunistusel oleks kirjas teie uus aadress.

Gabor on Ungari üliõpilane, kes registreeris end Erasmuse vahetusprogrammi raames 1 aastaks õpingutele Soome ülikoolis.  Soome ametiasutuste poolt talle saabumisel väljastatud registreerimistunnistusel ei olnud kirjas tema aadressi. Selle tõttu ei saanud ta avada pangakontot, sest tema Soome aadressi ei olnud tema (Ungari) isikutunnistusel kirjas.

Pärast asjasse selguse toomist õnnestus Gaboril ametiasutusi veenda, et nad peavad talle viivitamata väljastama tunnitsuse, kus on kirjas tema ajutine aadress Soomes.

Kui teil on probleeme oma registreerimistunnistuse saamisega, siis võite võtta ühendust meie abiteenistustega.

Võrdne kohtlemine

Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teid kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.

Erand: mõnes ELi liikmesriigis ei pruugita õpilastele anda õpingutega seotud toimetulekutoetust enne, kui nad saavad alalise elamisõiguse.

Nõue riigist lahkuda / väljasaatmine

Te võite teises ELi liikmesriigis elada niikaua, kuni te täidate riigis elamiseks vajalikke tingimusi.  Kui te enam asjaomaseid tingimusi ei täida, võivad riigi ametiasutused nõuda teilt riigist lahkumist.

Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada teid avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõestada, et te kujutate endast väga tõsist ohtu

Väljasaatmise otsus või nõue riigist lahkuda tuleb teile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.

Õigus elada alaliselt teises liikmesriigis

Kui olete elanud teises ELi liikmesriigis õpilasena seaduslikult5 järjestikust aastat, saate te automaatselt õiguse seal alaliselt elada. See tähendab seda, et võite asjaomases riigis viibida nii kaua, kui soovite.

Teie elamisperioodi katkematust ei mõjuta:

  • ajutine eemalviibimine (vähem kui 6 kuud aastas);
  • pikemad eemalviibimised kohustusliku ajateenistuse läbimiseks;
  • üks eemalviibimine 12 järjestikuse kuu jooksul olulistel põhjustel, näiteks rasedus ja sünnitus, raske haigus, töö, tööalane koolitus või lähetus mõnda teise riiki.

Te võite kaotada oma õiguse riigis alaliselt elada, kui te elate sellest väljaspool kauem kui 2 järjestikust aastat.

Alaline elamisluba

Uurige, kuidas saada alaline elamisluba, mis tõestab teie õigust viibida riigis tingimusteta.

Võrdne kohtlemine

Elades alaliselt teises riigis, on teil samad õigused ning võimalus saada samu hüvitisi ja kasutada samu eeliseid, mis selle riigi kodanikel.

Väljasaatmine

Erandjuhtudel võib teie elukohariik otsustada teid avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et te kujutate endast väga tõsist ohtu

Väljasaatmise otsus tuleb teile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.

Vajate ikka veel abi?

Vajate ikka veel abi?

Te ei leidnud otsitavat teavet? Kas teil on lahendust vajav probleem?

Küsige nõu oma õiguste kohta ELis

Lahendage probleemid riigiasutusega

Footnote

või Islandi, Norra või Šveitsi kodanik

Retour au texte en cours.

Käesoleval juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra

Retour au texte en cours.

Käesoleval juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra

Retour au texte en cours.